Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-11-484/6 AI generated

3-11-484/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-11-484/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Si kaebus Viru vangla 19.01.2011 haldusakti nr 6- 10/28579-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisestarvates,s.o.11.05.2011.a.Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 02.08.2010 esitas A. S Viru Vanglale taotluse tagada võimalus omandada kutseõpet gaasi/elektrikeevitaja erialal.

Legislator headnote

AI generated

3-11-484/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Si taotluse kutseõppe omandamiseks uuesti rahuldamata. A. S esitas 30.01.2011 vaide, milles taotles tunnistada kehtetuks 19.01.2011 haldusakt nr 6-10/28579-2 ning teha ettekirjutus kutseõppe tagamiseks. Viru Vangla jättis 11.02.2011 vaideotsusega nr 6-12/30-1 A. S`i vaide rahuldamata. 28.02.2011 saabus Tartu Halduskohtusse A. Si kaebus Viru Vangla 19.01.2011 haldusakti nr 6-10/28579-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. A. S leiab, et Viru Vangla 19.01.2011 haldusakt nr 6-10/28579-2 on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane ning ei vasta haldusmenetluse seaduse §-s 54 ja §-s 56 sätestatud nõuetele.

Keywords

AI generated
formal defect defect of consent credibility requirements warranted characteristic lack of substantive requirements lack of entitlement
AI generated
1-17-11794/80
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11794 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Silvi Erro kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid . C G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu C G . , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 23.02.2018 ja lõpp 05.09.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.10.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § ; § 75 1; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
3-21-2321/27
Viru Vangla inspektor-kontaktisik koostas 23.07.2021 X le (kaebaja) individuaalse täitmiskava (ITK, dtl 75), mis ei näinud ette põhihariduse omandamise võimalust (õppimine 8.-9.
3-24-427/4
XX esitas 11. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib, et kohus kohustaks Viru Vanglat korraldama viivitamatult juurdepääs kõikidele seadustele jm õigusaktidele ning kohtupraktikale, mis on olemas riigiteataja.ee lehel, vene keeles. Varem sai taotleja üldkasutatavas statsionaarses arvutis kasutada tõlkeprogrammi, mille vahendusel sai ta riigiteataja.ee lehel olevate õigusaktidega ja kohtupraktikaga tutvuda vene keeles. Taotluse kohaselt ei ole see pärast vanglas tahvelarvutite kasutuselevõttu enam võimalik, sest tahvelarvutis ei ole sellist tõlkeprogrammi ning üldkasutatavat arvutit ei lubata kasutada. Taotleja leiab, et tahvelarvutitele tuleb paigaldada tõlkeprogramm või võimaldada taotlejal kasutada üldkasutatavat arvutit, et ta saaks tõlkeprogrammi vahendusel tutvuda riigiteataja.ee lehel õigusaktidega ja kohtupraktikaga vene keeles. Taotlusele on lisatud täidetud menetlusabi taotluse blankett, milles on märgitud, et taotleja soovib menetlusabi riigilõivu maksmiseks, menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks ja kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks. Kohus korraldas esialgse õiguskaitse taotluse tõlkimise eesti keelde.
3-11-1973/43
09.08.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.K (edaspidi kaebaja) poolt esitatud kaebus Viru Vangla (edaspidi vastustaja) 27.05.2011 keelduva otsuse nr 7.7/18110-1 tühistamiseks ja/või otsuses väljendatud keeldumise põhjenduste õigusvastaseks tunnistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada Viru Vanglat lisama kaebaja toimikusse jõustunud kohtuotsused.
3-21-133/13
V. M esitas 21.12.2020 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks. Taotleja soovib esindajat õigusdokumendi koostamiseks, sest ei oska ja ei suuda isesesisvalt õigusdokumente koostada. Loodab, et Eesti riik võimaldab riigi õigusabi ja saab loota riigi abile. Viru Maakohus jättis 23.12.2020 määrusega taotluse käiguta ja andis tähtaja, et märkida mis menetluses ja mis asjaoludel riigi õigusabi soovitakse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-484 Otsuse kuupäev 11.05.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

A. Si kaebus Viru vangla 19.01.2011 haldusakti nr 6- 10/28579-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisestarvates,s.o.11.05.2011.a.Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 02.08.2010 esitas A. S Viru Vanglale taotluse tagada võimalus omandada kutseõpet gaasi/elektrikeevitaja erialal.

Viru Vangla luges kaebaja pöördumise märgukirjaks ning vastas 19.08.2010, et taasühiskonnastavad tegevused toimuvad individuaalse täitmiskava (ITK) alusel ning kaebaja ITK-s õppimise vajalikkust ei kajastu. A. S esitas 24.08.2010 vaide, milles taotles 19.08.2010 märgukirjale vastamine nr 6-10/28579-1 tunnistada kehtetuks ja teha ettekirjutus, millega tagada kaebajale kutseõppe võimalus. Viru Vangla rahuldas 14.01.2011 vaideotsusega nr 6-12/632-1 vaide ja tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. 19.01.2011 otsusega jättis Viru Vangla A.

Si taotluse kutseõppe omandamiseks uuesti rahuldamata. A. S esitas 30.01.2011 vaide, milles taotles tunnistada kehtetuks 19.01.2011 haldusakt nr 6-10/28579-2 ning teha ettekirjutus kutseõppe tagamiseks. Viru Vangla jättis 11.02.2011 vaideotsusega nr 6-12/30-1 A. S`i vaide rahuldamata. 28.02.2011 saabus Tartu Halduskohtusse A. Si kaebus Viru Vangla 19.01.2011 haldusakti nr 6-10/28579-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. A. S leiab, et Viru Vangla 19.01.2011 haldusakt nr 6-10/28579-2 on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane ning ei vasta haldusmenetluse seaduse §-s 54 ja §-s 56 sätestatud nõuetele.

Kaebaja leiab, et kutsehariduse mittevõimaldamisel ei saa tugineda asjaolule, et seda ei ole märgitud ITK-s. Kaebaja märgib, et ITK on soovitusliku iseloomuga vanglasisene dokument, millel puudub juriidiline tähendus. Kaebaja leiab, et haldusakt on põhistamata, kaalutlusõigust ei ole teostatud täiel määral. Kaebaja taotleb Viru vangla 19.01.2011 haldusakti nr 6-10/28579-2 tühistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel.

Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel on õigusliku alusena tuginetud VangS § 36 lg 1. Seega on VangS § 36 lg 1 sidunud kutseõppe võimaldamise ITK-ga ning seadusest tuleneb otseselt, et kutsehariduse omandamine võimaldatakse ainult juhul kui see on ITK-s ette nähtud. Vastustaja leiab, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda teatud hariduse omandamist vaid juhul, kui see on märgitud tema ITK-s. Seega saab ja lausa peab hariduse võimaldamisel lähtuma ITK-st. Kaebaja ITK-s ei ole märgitud kutsehariduse omandamist, mistõttu on vangla õiguspäraselt tuginenud asjaolule, et kuna kaebaja ITK-st kutsehariduse omandamist ei tulene, siis kaebaja taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Seega on taotluse rahuldamata jätmisel välja toodud nii faktiline kui ka õiguslik alus, taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud ning vastab HMS sätestatud nõuetele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Halduskohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. VangS § 36 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kutsehariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses nõutavamad. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava kutsehariduse ja tööalase koolituse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ITK-s ei ole märgitud kutsehariduse omandamist. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et kutsehariduse mittevõimaldamisel ei saa vastustaja tugineda asjaolule, et seda ei ole märgitud ITK-s ning, et ITK on soovitusliku iseloomuga vanglasisene dokument, millel puudub juriidiline tähendus. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda teatud kutsehariduse omandamist vaid juhul, kui see on märgitud tema ITK-s. VangS § 36 lg 1 on sidunud kutseõppe võimaldamise ITK-ga ning seadusest tuleneb otseselt, et kutsehariduse omandamine võimaldatakse ainult juhul kui see on ITK-s ette nähtud.

VangS § 16 lg 1 kohaselt on vangla kohustatud koostama kirjalikul kujul täitmiskava igale kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaeg ületab ühte aastat. VangS § 16 lg 1 p 4 kohaselt nähakse individuaalses täitmiskavas muu hulgas ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus. Täitmiskavaga täpsustatakse kinnipeetava õiguslik seisund vangistuse täideviimise protsessis. Täitmiskava määrab ühtlasi kindlaks, milliste VangS-es nimetatud kohtlemisabinõude rakendamist kinnipeetav enda suhtes võib nõuda.

Kirjeldatu alusel on seadusandja rõhutanud VangS § -is 36 lg 1, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda enda suhtes vaid selliste VangS-is nimetatud kohtlemisabinõude rakendamist, mis on tema individuaalses täitmiskavas märgitud. Seega kui kinnipeetava ITK-s ei ole märgitud kutsehariduse omandamise võimalust, siis puudub kinnipeetaval ka subjektiivne õigus nõuda kutsehariduse omandamist. Haldusasja materjalide kohaselt on A. Si ITK-s vajalikud järgmised tegevused: võimalusel riigikeele õppimine, individuaalsed vestlused psühholoogiga käitumise ja tagajärgede vaheliste seoste mõistmiseks, probleemide lahendamisoskuste tõstmiseks on soovitav vastavate töölehtede täitmine, individuaalprogrammi „õige hetk“ läbimine, filmiteraapias osalemine, loometegevus.

Kutsehariduse omandamist ei ole kaebaja ITK-s märgitud. Seega ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust nõuda kutsehariduse omandamist VangS § 36 lg 1 alusel. Kohus leiab, et taotluse rahuldamata jätmine on õiguslikult põhjendatud, välja on toodud nii faktiline kui õiguslik alus. Vaidlustatav haldusakt vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. On proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja õiguspärane.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik