2-10-16937/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-16937 Tsiviilasi K-F. I. hagi R. I. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.11.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

360 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K-F. I. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja kuni 30.06.2010 K-F. I. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX); hageja alates 01.07.2010 R. H. I. (isikukood XXXXXXXXXXX); Kostja R. I. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX-XXXXXXX), esindaja Monica Meristo Kohtuistungi toimumise aeg 21.04.2011, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.11.2010 otsus osas, millega maakohus mõistis R. I. välja elatise 3 000 krooni (191,74 eurot) K-F. I. kasuks kauemaks kui 30.06.2010.

2. Teha uus otsus sõnastades kohtuotsuse resolutsioon tervikuna alljärgnevalt:

3. Välja mõista R. I. igakuine elatis 191,74 eurot R. H. I. ülalpidamiseks alates 01.09.2009 kuni 30.06.2010 K-F. I. kasuks.

4. Lugeda alates 01.07.2010 hagejaks R. H. I. ning välja mõista R. I. igakuine elatis 191,74 eurot alates 01.07.2010 kuni poja täisealiseks saamiseni 16.03.2025 R. H. I. kasuks.

5. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud K-F. I. kanda.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 13.04.2010 esitas K-F. I. Harju Maakohtule hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Poolte abielust on 16.03.2007 sündinud poeg R. H. I.. Hagejal sissetulek puudub. Lapsehoolduspuhkus lõppes 16.03.2010 poja 3-aastaseks saamisega. Kostja varaline seisund on väga hea. Hageja elab koos lapsega Tallinnas vanaema juures. Tegemist on 1935.a. ehitatud eramaja osaga, kus väiksemate kommunaalarvete kõrval on suuremad remondikulud. Nii näiteks sai 2010.a maikuus maja soojustatud ja voodrilauaga kaetud 190 000 krooni eest, remontimata on kanalisatsioonitrass, mille pakkumiseks tegi AS Tallinna Vesi 60 000 krooni, järgmisel suvel vajab ka kanalisatsioon majas vahetamist. Tegemata on vundamendi soojustus, drenaaž. Lapsel puudub oma tuba ja voodi. Tuba on ehitamisel.

3. Lapsele kulub kuus 7000 krooni, 02.07.2010 esitatud selgituste kohaselt kulub lapsele kuus

11 427 krooni. Lapsele kulub kuus kommunaalkuludeks193 krooni, lastehoiule 2000 krooni, sidekuludeks 300 krooni, transpordile 900 krooni, tervishoiule 200 krooni, hügieenitarvetele 180 krooni, hariduskuludeks 200 krooni, meelelahutusele 250 krooni, riietele, jalanõudele 420 krooni, muudeks vältimatuteks kulutusteks, kostja poolt ostetud kääbusküülikute ülalpidamisele,

480 krooni. Kuna hageja ei ole omanud viimased kolm aastat sissetulekut peale riikliku lastetoetuse, siis ei ole võimalik ka lapse peale tehtud kulutusi tšekkidega tõendada. Vanadest säästudest on hageja maksnud eluasemekulusid, kuid nüüd on säästud lõppenud. Riideid ja jalanõusid on hageja ostnud Humanast, turult ja saanud kingituseks. Söögi ja transpordi eest on maksnud viimastel kuudel hageja ema. Eramaja osanikuna pole ka ametlikke kulusid, sest hanked remondija ehitustöödeks on mitteametlikud, või on oma jõududega tehtud, mis ei tähenda, et kulutusi pole olnud. Arvestada tuleb elatist proportsionaalselt vanemate sissetuleku ja elustandardi järgi.

4. Hageja palus mõista kostjalt välja poja ülalpidamiseks igakuise elatise 3500 krooni kuus, millele lisandub tulumaks, tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu.

6. Poolte vahel on kokkulepe lapsele elatise tasumiseks, mistõttu on põhjendamatu vastavasisulise nõudega hagi esitamine kostja vastu.

7. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud lapsele elatist ajavahemikul 2009.a aprill kuni 2009.a detsember ning alates 2010.a jaanuarist on elatise tasumine olnud ebaregulaarne. Hageja esitatud väited on ebaõiged. 2009.a mais kolis hageja koos poolte ühise lapsega ning hageja tütrega eelmisest hageja abielust elama kostja elukohta XXXXXXXXX tallu, XXXXXX ning hageja lahkus koos lastega kostja elukohast 2009.a augusti lõpus. Kuivõrd kõik kulud kandis eelnimetatud perioodil kostja, puudus hagejal igasugune õigus nõuda kostjalt elatist ajavahemiku eest mai kuni august 2009.a.

8. Kuivõrd kinnistu XXXXXX XX-X, Tallinn ei kuulu hagejale, ei ole põhjendatud, et hageja arvestab nimetatud kinnistule tehtavaid kulutusi lapse vajadustega seonduvalt. Kogu hageja kasutatav, vallatav ja käsutatav kinnisvara kuulub hageja alaealisele 10-aastasele tütrele A. I. A..

R. H. elab hagejaga ühes toas ja lapsel on oma voodi, samuti riiul mänguasjadega, toa sisustus on puhas, kaasaegne. Arvestades lapse vanust on tegemist lapse jaoks normaalsete

elamistingimustega. Kostja on viinud hagejale küttepuid kostjale kuuluvast metsast, viimati 2010.a juulis 12 m3, seega on toetanud lapse ülalpidamist 6000 krooniga.

9. Ebaselge on millised on kommunaalkulud ning millises summas, milliste tasumist hageja kostjalt nõuab. Kostjale teadaolevalt ei käi laps lastehoius. Juhul, kui hageja väide vastab tõele, peab olema seda võimalik dokumentaalselt tõendada. Kostja on nõus võtma jänesed enda juurde.

10. Kostja on tasunud igakuiselt kas ülekandega või sularahas 3000 krooni. Kostja on pidevalt hagejalt küsinud, mida laps vajab ja ostnud lapsele hageja poolt märgitut.

11. Kostja sissetulekud 2007.a FIE puhastulu oli 15 600 krooni ja pension 20 208 krooni, 2008.a FIE puhastulu 81 738 krooni ja pension 18 479 krooni, 2009.a FIE puhastulu 1144 krooni ja pension

27 261 krooni. Kostjal on tuvastatud seoses bronhiaalastmaga töövõimetus 60% alates 2004.a kuni käesoleva ajani

12. Hageja ei ole tõendanud mitte ühtegi kulutust, millist ta väidetavalt lapsele igakuiselt teeb.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

13. 26.11.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks alaealise R. H. I. ülalpidamiseks välja elatise 3000 krooni kuus alates 01.09.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäid poolte kanda.

14. Hagi esitamisel kehtinud PKS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määrataks elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Samad põhimõtted on sätestatud ka alates 01.07.2010 kehtivas PKS-s. Seaduse mõtte kohaselt tuleb esimeses järjekorras lähtuda lapse tõendatud vajadustest, vanemate varaline seisund aga saab olla aluseks lapse vajadustele põhineva elatisemäära korrigeerimisel.

15. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja nõutav elatis on suurem kui seadusega ettenähtud miinimum, tuleb kulutusi lapsele tõendada. Hageja ei ole tõendanud ühtegi lapsele tehtavat kulutust. Hageja väide, et ta ei saa esitada ühtegi kuludokumenti, kuna viimased kolm aastat pole saanud töötasu, tõendavad, et hageja pole lapsele teinud kulutusi kuus summas 11 427 krooni. Kohus aktsepteeris hageja väiteid, et kommunaalkulude lapse osa kuus võib olla 193 krooni (vesi, elekter, prügivedu). Kohus nõustus kostja vastuväidetega, et kuna XXXXXX XX- X, Tallinn asuv kinnistu ei kuulu ei hagejale ega pojale, siis väidetavad kulutused seoses maja soojustamisega, kanalisatsiooni remondi ja vahetusega ei ole lapse vajadustega seonduv. Lisaks ei ole ühtegi kinnistuga seotud kulutust, sealhulgas lapse toa ehitusega seotud kulutust, hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud lapsehoiule tehtavaid kulutusi 2000 krooni kuus. Kohus ei pidanud lapse vajalikuks kulutuseks ema kuukaarti, 3-aastane laps sõidab ühistranspordis tasuta. Lapsevanema kuukaardi vajadus ei tulene lapse olemasolust. Hageja sõnade kohaselt puudub tal sõiduauto. Seega ei ole tõendatud lapse transpordikulud 900 krooni kuus.

16. Kohus aktsepteeris hageja väiteid, et 3-aastase lapse toidukulu on 1500 krooni kuus. Ka kostja ei vaidle toidukulu üle. Tervishoiule (vaktsiinid, vitamiinid, mesi, loodustooted) võib kuluda 200 krooni kuus, raamatutele, arendatavatele mängudele 200 krooni, meelelahutusele 250 krooni, riietele, jalanõudele 420 krooni, muud vajalikud kulutused – kääbusküülikutele tehtavad kulutused 480 krooni. Seega kulub lapsele kuus kokku 3243 krooni.

17. Vanemate kohustused oma laste suhtes on võrdsed, seega jääb kostja kanda pool lapsele tehtavatest kulutustest, millele lisandub tulumaks. Kostja on nõus kandma lapse ülalpidamiskohustust 3000 krooni kuus. Kostja varanduslik seisund võimaldab tal maksta ülalpidamist 3000 krooni kuus, mis katab üle poole lapsele tehtavatest vajalikest kulutustest.

18. Kohus mõistab vanema nõude alusel teiselt vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks. Jäneste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks puudub seaduslik alus. Hageja väited jäneste ülalpidamiskulutuste suuruse kohta on ka paljasõnalised ja tõendamata. Liiatigi arvestas kohus lapse vajaduste kindlakstegemisel lapse lemmikloomadele tehtavaid kulutusi muude kulutuste hulka.

19. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Hagi on kohtusse esitatud 13.04.2010. Kohtuistungil on poolte seletustega leidnud tõendamist, et ajavahemikul 2009.a maist augustini. elasid pooled koos lastega kostja juures XXXXXXX talus XXXXXX, kulutused kandis kostja. Seega on kostjal elatise maksmise kohustus alates septembrist 2009.a. Kostja ütluste kohaselt on alates septembrist 2009.a elatise maksmine toimunud sularahas, alates 2010.a ülekannetega. Kuna hageja sularaha ülekandeid ei kinnita, leidis kohus, et kostja väited ei ole tõendatud ja kohus mõistis elatise välja alates 2009.a septembrist. Kostja 2010.a ülekantud elatis kuulub tasaarveldamisele kohtu väljamõistetud elatisega.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

20. Hageja esitas Harju Maakohtu 26.11.2010 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub mõista pojale igakuise elatise 3 626 krooni ehk 231,74 eurot, millele lisandub tulumaks, tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Hageja palus mõista välja elatis ka mai, juuni, juuli, august 2009.a eest, kuna sel perioodil hagejat ja last reaalselt ülal ei peetud. Tühistada väide, nagu oleks hageja 1. septembril lahkunud XXXXXX sõna „lahkuma“ tähenduses.

21. Hageja väited kostja oluliselt suurematest sissetulekutest jäid tõestamata, kuna kohus ei rahuldanud maksuameti ja FIE erikontode väljavõtu taotlust. Tsiviilasjas 2-10-19421 selgus, et ainuüksi 2009.a. investeeris kostja FlE-na oma elustiili ja heaolusse 396 793 krooni, samas kui puhastuluna näidati vaid 1144 krooni. Käesolevas asjas on maakohus leidnud, et PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohtuotsuses vanemate varalist seisundit ei arvestatud. Samad põhimõtted on sätestatud ka alates 01.07.2010 kehtivas PKS-s. Kohus tõlgendas seadust, et esimeses järjekorras tuleb lähtuda lapse tõendatud vajadustest, vanemate varaline seisund aga saab olla aluseks lapse vajadustele põhineva elatisemäära korrigeerimisel. Juhindudes ainult tõendatud kulutustest ei kuulu kulutuste hulka lastehoid ega transport. Kuna hagejal puudub sõiduauto, siis ei olevat tõendatud poja transpordikulud 900 krooni kuus. Ka ühistranspordis peaks 3-aastane laps arsti juurde, nukuteatrisse või lasteaeda sõitma üksi ja tasuta. Kohus ei ole ka lastehoiule mingit raha ette näinud, sest laps lasteaias ei käi (on järjekorras) ja vanaema peaks hoidma last tasuta või ema peaks hoidma ja tööl mitte käima. Kohus aktsepteerib, et lapse osa kommunaalkuludest võib olla 193 krooni kuus, kuid ei aktsepteeri, et lapsel võiks olla voodi ümber toa seinad, rääkimata soojustatud seintega oma toast. Kohus ja kostja ei tunnistanud poeg

R. H. elamispinnana poolõe A. I. A. kuuluvas elamuosas. Samas ei täpsustatud ka, kus võiks asuda elamispind, mille eest midagi maksma ei pea. Kostja ei selgitanud ka kui vanana vääriks peagi 4-aastaseks saav poeg oma tuba, millistest vahenditest, kuhu ja kes selle toa peaks ehitama. arvestades Tallinna elamuruutmeetri üüri ja ehituse hinda. Poeg R. H. soovib elada koos oma ema ja poolõega rahulikus keskkonnas ning asuda õppima koos õega T.. Kostja väitel elab poeg R. H. hagejaga ühes toas, millises on lapsel oma voodi, samuti riiul mänguasjadega, toa sisustus on kaasaegne. Kostja on seisukohal, et arvestades lapse vanust on tegemist lapse jaoks normaalsete elamistingimustega. Kostja unustab märkida, et ükski mööbliese pole tema ostetud ja on mitukümmend aastat vana.

22. Kohe 4-aastaseks saav poeg magab oma õelt saadud 11 aastat vanas ribivoodis, samas kus R. I. täisealisele pojale J. K. osteti 10 000 krooni maksev abieluvoodi, mida isa ühisvarana jagada ei taha. Teisele mittetöötavale pojale osteti 35 000 krooni maksnud magamistoakomplekt, mida isa samuti ühisvarana jagada ei taha. Mõlemad voodid on isa kodus ja isa valduses poegade trööbata. Seega isa ei kohtle oma poegi võrdselt.

23. Kohus pole samuti aktsepteerinud, et lapsel võiksid olla hügieenikulutused 180 krooni kuus, sidekulutused

167 krooni. Ilmselt ei näe kohus ette, et poja tarbeks võiks kuluda hügieenitarbeid. Lapsele ei peaks kuluma ka sideteenust. Kohus ei pidanud vajalikuks ka kütte olemasolu, ega selgitanud kui mitmeks aastaks peaks kostja 10 m3 ülehinnatud ja tooretest puudest jätkuma.

24. Arusaamatuks on jäänud ka kostja purjus peaga ja kooskõlastamatult laadalt ostetud küülikute saatus. Kohus ei aktsepteerinud, et nende ülalpidamiseks võiks minna 480 krooni, kuid arvestas lapse lemmikloomadele tehtavaid kulutusi muude kulutuste hulka. Kohus leidis. et lapsele kulub 3243 krooni kuus. Kui jäneste ülalpidamise 480 maha arvutada, jääks poisile elatiseks 2763 krooni, millest ühe vanema osa oleks 1381,50 krooni. Kostja oli nõus kandma lapse ülalpidamiskohustust 3000 krooni kuus. Kohus leidis, et kostja varanduslik seisund võimaldab tal maksta ülalpidamist 3000 krooni kuus, mis katvat üle poole lapsele tehtavatest vajalikest kulutustest. Suurte vaidluste tulemusena pandi kohtuistungi protokolli kirja, et kostja kohustub jänestele sööki tooma 500 krooni eest kuus kui tuleb last vaatama. Kohtuotsus on tehtud 26.11.2010. Vahepealse 2,5 kuu jooksul on kostja toonud jänestele vaid 1 kg kuivtoitu hinnaga umbes 100 krooni. Kostja ei ole oma lubadust pidanud ja seega tuleb liita lapse lemmikloomadele tehtud kulutuse summa lapse elatisega kokku. Kuna kostja ei ole varem kunagi jäneste ülalpidamist toetanud ja elatise hagi ulatub üks aasta hagi esitamisest tagasi, siis tuleb välja mõista lemmikloomade ülalpidamine tagasiulatuvalt 13.04.2009. Jänesed pole kunagi kostja kodus olnud, vaid on olnud poja vanaema ja poolõe kasvatada. Tõendiks jänestele kuluva summa kohta on loomakaupluse www.semule.ee müügiesindaja kalkulatsioon, mis on umbes 20 eurot jänese kohta, ehk siis kokku 40 eurot kuus.

25. Kohtuotsuses ja protokollis on vääriti tõlgendatud ja kontekstist välja kisutud ka väide nagu oleks hageja 2009.a mais koos poolte ühise poja ning hageja tütrega hageja eelmisest abielust kolinud elama kostja elukohta XXXXXXXXX kordonielamusse XXXXXX, olnud kogu seltskonnaga kostja ülalpidamisel ja lahkunud 2009.a augusti lõpus. Seega polevat pojal õigust mingit elatist saada suvekuude eest. Algklassides minnakse suvevaheajale 4-6. juuni, seega ei saanud hageja koos tütrega maikuus XXXXXX kolida. Pealegi keeldus 11-aastane tütar mainitud aastal üldse kasuisa juurde minemast, kuna oli 2008.a olnud korduvalt koduvägivalla tunnistajaks. Hageja tütar, hageja ja poeg olid paari kilomeetri kaugusel vanaema rahastatud suvekodus ja hageja käis kahe kodu vahel. Hageja käis XXXXXX ainult pisipoega ja pesu pesemas ning koristamas. Pere ülalpidamist kostja väita ei saa.

26. Samuti ei lahkunud hageja augusti lõpus/septembri alguses 2010.a. Hagejal oli juba enne abiellumist kooliealine tütar, kes igal aastal 1.septembril Tallinnas kooli läks. Seega ei saa kostja väita, et hageja lahkus 1. septembril. Hageja oli XXXXXX ja selle lähistel koos pisipojaga ka septembris, oktoobris ja novembris. Novembris sai hageja raske töötrauma, mille tulemusena käis terve detsembri XXXXXX haiglas sidumistel. Hageja läks tütart kooli viima.

27. Manipuleerimine teemal kas abielulised suhted lõppesid 01.09.2009 või lahutuse avalduse sisseandmisega 04.04.2010, on kasulik ainult kostjale, sest võimaldab ühisvara seaduslikust jagamisest kõrvale kalduda. Seetõttu vaidleb hageja vastu kontekstist väljakistud ja hagejat eksitades saadud vastuse nagu oleks hageja lahkunud XXXXXX 01.09.2009.

28. Kulutuste vanemate vahel jaotamise põhimõtte järgi vanem, kelle varaline olukord on parem, kannab ka suurema osa lapse ülalpidamise kuludest. Kostja tegelik majanduslik seis on ühisvara jagamise tsiviilasjas väljaselgitamisel, sest FlE-na töötades on tal kontroll kõikide oma dokumentide ja sularahaarvelduste üle. Kuid tuludeklaratsiooni kuludest on näha, et ainuüksi 2009.a on ta oma elustiili ja heaolusse investeerinud 396 793 krooni. Seega tuleb arvestada lapse elatis proportsionaalselt vanemate sissetuleku ja elustandardi järgi.

29. Möödunud 2,5 kuud on tõestanud seda, et kostjal on poja lemmikloomade ülalpidamiseks toonud vaid kümnendiku lubatust. Samuti ei ole oodata, et kostja tulevikus mingitest suulistest kokkulepetest kinni hakkaks pidama.

Vastus apellatsioonkaebusele

30. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

31. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsuse arutluskäik on seaduslik ja põhjendatud, muuta tuleb siiski kohtuotsuse resolutsiooni kehtiva PKS eksliku kohaldamise tõttu. Elatis tuleb alates 01.07.2010 välja mõista R. H. I. kasuks.

32. 01.07.2010 jõustunud PKS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PKS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PKS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Eraldi rakendussäte on ette nähtud lahutatud abikaasa ülalpidamise puhuks (PKS § 213). Muudele ülalpidamisnõuetele kohaldatava õiguse kohta erisätted puuduvad. Ülalviidatud sätetest järeldub, et kui elatisehagi, v.a lahutatud abikaasa elatisehagi, on esitatud enne 01.07.2010, saab kohus 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 01.07.2010 elatise välja enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Alates 01.07.2010 tuleb PKS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada kehtivat perekonnaseadust ning mõista elatis välja kehtiva seaduse sätete alusel.

33. Pidades silmas kehtiva PKS § 210 lg-te 1 ja 2 sisu, tuleb kuni 30.06.2010 elatis välja mõista K-F.

I. kasuks ning alates 01.07.2010 R. H. I. kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse vanema kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (vanema) kaudu. K-F. I. esitas küll elatise nõude eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal, kuid kuna maakohus tegi otsuse uue seaduse kehtivuse ajal, siis oleks maakohus pidanud lähtuma kehtivas seaduses sätestatust. Tsiviilasja materjalidest saab järeldada, et K-F. I., kes on alaealise lapse seaduslik esindaja, soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks ka praegu kehtiva õiguse kohaselt rahuldada ja alates 01.07.2010 mõistetaks elatis välja mitte tema, vaid R.

H. I. kasuks. Eespool toodust tulenevalt tuleb alates 01.07.2010 lugeda R. H. I. käesolevas tsiviilasjas hagejaks (RKTK 28.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 p-d 14 ja 18).

34. Enne 01.07.2010 reguleeris vanemalt lapsele elatise väljamõistmist kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole laste vajadusi arvestades piisav. PKS § 61 lg 2 kohaselt lähtuti lastele elatise suuruse kindlaksmääramisel enne 01.07.2010 laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Samaseisulise regulatsiooni sätestavad alates 01.07.2010 kehtivas PKS-s §-d 96 – 102.

35. Maakohus on elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi. Maakohtu poolt kostjalt igakuiselt välja mõistetud elatis vastab maakohtu poolt tuvastatud lapse vajadustele ja kostja varalistele võimalustele elatist maksta. Kolleegiumil ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või teha nende pinnalt hagi põhjendatuse osas maakohtuga võrreldes erinevat järeldust. Maakohus on kolleegiumi arvates hagi osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks elatise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ja alates 01.09.2009. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse seisukohtadega, ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et kostja maksab lapse ülalpidamiseks elatist faktiliselt 200 eurot ning kannab lisaks sellele ka lapse kulutused džuudo treeningutele. See tähendab, et kostja kannab tegelikkuses ülalpidamise kulusid suuremas ulatuses, kui maakohus on seda põhjendatuks pidanud.

36. Hageja pahameel selle üle, et kohus ei ole väidetavalt pööranud piisavat tähelepanu kostja heale majanduslikule käekäigule ja vanemate varalise seisu erinevusele, ei ole põhjendatud. Maakohtu järeldus, et kostja on võimeline kohtu poolt väljamõistetud elatist maksma, ei sea võrdusmärki vanemate varalise seisu vahele. Kohus on jätnud hagejaga võrreldes kostja kanda rohkem, kui kümme korda suurema osa lapse rahalistest vajadustest. Hagejal tuleb silmas pidada, et lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal. Hageja on töövõimeline naisterahvas, kellel tuleb leida võimalus endale sissetulek leida, et samuti seaduses sätestatud lapse ülalpidamiskohustust täita. Põhjendusi, miks hageja ei ole siiani tööle asunud, ei ole kohtule esitatud. Hageja lapsehoolduspuhkus on lõppenud juba 16.03.2010. Ülalpidamiskohuslase ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülapidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses.

37. Apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu töös ei tuvastanud. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.

38. Apellatsioonkaebuse taotlus tühistada maakohtu otsusest väide, et K-F. I. lahkus XXXXXX 01.09.2009 sõna „lahkuma“ tähenduses, tuleb jätta rahuldamata, kuna kohtuotsuse kaevatav osa sellekohast väidet ei sisalda. Pooltevaheline võimalik erimeelsus ühisvara vaidluses väljub käesoleva tsiviilasja raamidest.

39. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Mare Merimaa