2-10-65360/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista G K 58 735,74 (viiskümmend kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend Välja mõista G Klt viivis protsendina põhinõudest (47 585,18 eurot) kuni põhinõude
Legislator headnote
AI generated2-10-65360/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista G K 58 735,74 (viiskümmend kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend Välja mõista G Klt viivis protsendina põhinõudest (47 585,18 eurot) kuni põhinõude
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-65360
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi G K vastu 58 735,74 euro ja viivise
saamiseks
Tsiviilasja hind
47 585,18 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht
Liivalaia 8, 15040 Tallinn)
Hageja volitatud esindaja Jevgenia Ž
Kostja I G K (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi G K vastu tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista G K 58 735,74 (viiskümmend kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend
viis eurot) 74 senti (919 014,61 krooni) Swedbank AS-i kasuks.
3. Välja mõista G Klt viivis protsendina põhinõudest (47 585,18 eurot) kuni põhinõude
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 22.12.2010 Swedbank AS-i
kasuks.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
1. Jätta menetluskulud G K kanda.
2. Välja mõista G K menetluskulu 4 154,26 (neli tuhat ükssada viiskümmend neli
eurot) 26 senti (65 000 krooni) Swedbank AS-i kasuks.
3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb G K tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest
alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1
ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400
eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus
rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu
õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Swedbank AS-is; 10220034796011
AS-is SEB Pank; 17001577198 Nordea pangas; 333416110002 Danske Bank AS-is,
viitenumber 3100057358.
Selgitus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
Swedbank AS esitas 22.12.2010 hagi G K ja RD vastu 58 735,74 euro ja viivise saamiseks.
Nõue tuleneb Swedbank AS-i ja kostjate vahel 18.12.2006 sõlmitud laenulepingust , mille
alusel andis hageja kostjatele laenu summas 71 947 eurot. 27.08.2007 sõlmisid hageja ja G K
tagatiseta väikelaenulepingu , mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 50 000 krooni.
Kostjad ei täitnud oma nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees, millega
rikkusid lepingute tingimusi.
Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja
kirjaliku vastuse esitamise nõue on G K TsMS § 322 alusel 18.02.2011 kätte toimetatud.
Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral
võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
20.04.2011 avaldusega palub hageja rahuldada hagi G K vastu tagaseljaotsusega. Hagist RD
vastu hageja loobus. Harju Maakohtu 04.05.2011 määrusega lõpetati menetlus RD suhtes.
Kohtu põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata
täidetavaks.
Hageja ja G K vahel 18.12.2006 sõlmitud laenulepingust ja 27.08.2007 sõlmitud tagatiseta
väikelaenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2
kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus
tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib
võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab
võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS
§ 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda
võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele
lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja G K kuulub hageja
kasuks väljamõistmisele 58 735,74 eurot (919 014,61 krooni), millest põhivõlg on 47 585,18
eurot (744 546,35 krooni) ja kõrvalnõuded 11 150,56 eurot (174 468,26 krooni).
TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult
mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana
kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 22.12.2010 tuleb kostjalt
hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudelt 47 585,18 eurot VÕS § 113 lg 1
sätestatud määras.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud hagi esitamisel tasutud riigilõivu näol menetluskulu
summas 4 154,26 eurot (65 000 krooni).
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud.
Kohus leiab, et G Klt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamise
eest tasutud riigilõiv summas 4 154,26 eurot.
TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on vastava avalduse esitanud.
TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada
üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks
määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude
suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates.
Viivi Villemson