Legislator Case Law & Legislation
2-10-65360/6 AI generated

2-10-65360/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-65360/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista G K 58 735,74 (viiskümmend kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend Välja mõista G Klt viivis protsendina põhinõudest (47 585,18 eurot) kuni põhinõude

Legislator headnote

AI generated

2-10-65360/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista G K 58 735,74 (viiskümmend kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend Välja mõista G Klt viivis protsendina põhinõudest (47 585,18 eurot) kuni põhinõude

Keywords

AI generated
bank charges bank guarantee claim event bank account information transmission of bank documents banking law bank counter mail
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-65360

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi G K vastu 58 735,74 euro ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

47 585,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn)

Hageja volitatud esindaja Jevgenia Ž

Kostja I G K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi G K vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista G K 58 735,74 (viiskümmend kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend

viis eurot) 74 senti (919 014,61 krooni) Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista G Klt viivis protsendina põhinõudest (47 585,18 eurot) kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 22.12.2010 Swedbank AS-i

kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud G K kanda.

2. Välja mõista G K menetluskulu 4 154,26 (neli tuhat ükssada viiskümmend neli

eurot) 26 senti (65 000 krooni) Swedbank AS-i kasuks.

3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb G K tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400

eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Swedbank AS-is; 10220034796011

AS-is SEB Pank; 17001577198 Nordea pangas; 333416110002 Danske Bank AS-is,

viitenumber 3100057358.

Selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Swedbank AS esitas 22.12.2010 hagi G K ja RD vastu 58 735,74 euro ja viivise saamiseks.

Nõue tuleneb Swedbank AS-i ja kostjate vahel 18.12.2006 sõlmitud laenulepingust , mille

alusel andis hageja kostjatele laenu summas 71 947 eurot. 27.08.2007 sõlmisid hageja ja G K

tagatiseta väikelaenulepingu , mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 50 000 krooni.

Kostjad ei täitnud oma nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees, millega

rikkusid lepingute tingimusi.

Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse esitamise nõue on G K TsMS § 322 alusel 18.02.2011 kätte toimetatud.

Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral

võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

20.04.2011 avaldusega palub hageja rahuldada hagi G K vastu tagaseljaotsusega. Hagist RD

vastu hageja loobus. Harju Maakohtu 04.05.2011 määrusega lõpetati menetlus RD suhtes.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Hageja ja G K vahel 18.12.2006 sõlmitud laenulepingust ja 27.08.2007 sõlmitud tagatiseta

väikelaenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib

võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab

võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja G K kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 58 735,74 eurot (919 014,61 krooni), millest põhivõlg on 47 585,18

eurot (744 546,35 krooni) ja kõrvalnõuded 11 150,56 eurot (174 468,26 krooni).

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 22.12.2010 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudelt 47 585,18 eurot VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud hagi esitamisel tasutud riigilõivu näol menetluskulu

summas 4 154,26 eurot (65 000 krooni).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Kohus leiab, et G Klt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamise

eest tasutud riigilõiv summas 4 154,26 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson