2-11-1555/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-1555

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. mai 2011, Tartu kohtumaja kantselei, kirjalik

menetlus

Tsiviilasi

BIGBANK

AS-i

hagi

Harles

Nahkuri

vastu

6431.30 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3347.90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: BIGBANK AS (rk 10183757; asukoht Rüütli 23,

Tartu), esindaja: volikirja alusel Triin Marran (e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee )

kostja: Harles Nahkur

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Harles Nahkurilt 06.06.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0832002/96st ja

14.07.2008 krediidilepingu nr 0838849/96rk alusel BIGBANK AS-i kasuks:

2.1. tagastamata

krediidisumma

3347.90

eurot,

intress

440.87

eurot,

võla

sissenõudmise kulu 67.10 eurot, viivis 2259.07 eurot lepingu nr 0832002/96st

alusel ja viivis 191.73 eurot lepingu nr 0838849/96rk alusel, kokku 6306.67 eurot

(kuus tuhat kolmsada kuus eurot ja kuuskümmend seitse senti);

2.2. viivis 0,0879% päevas lepingu nr 0832002/96st järgi tagastamata krediidisummalt

(3156.17 eurot) alates 15.01.2011 kuni krediidisumma tasumiseni, kusjuures

viivistesumma lepingu nr 0832002/96st alusel kokku ei või ületada 3156.17 eurot.

3. Jätta välja mõistmata Harles Nahkurilt BIGBANK AS-i kasuks käsitlustasu 124.63 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv Harles Nahkuri kanda; jätta muudest AS-i

BIGBANK menetluskuludest 98% Harles Nahkuri kanda ja 2% AS-i BIGBANK enda

kanda; jätta Harles Nahkuri menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Harles Nahkurilt menetluskulu 543.24 eurot (viissada nelikümmend kolm

eurot ja kakskümmend neli senti) BIGBANK AS-i kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

2/3

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte

rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist:

12.1. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu nr 0838849/96rk järgi

(krediidisumma 191.73 eurot) tuleb jätta välja mõistmata.

Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste RK p-il 8.4, mis

sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt,

maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega

laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta

ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse

täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks 191.73 euro suuruse krediidisumma

puhul on 35.15 eurot. Hageja arvestuse kohaselt on käsitlustasu perioodi

14.08.2008 – 14.01.2011 eest 2071.51 eurot, kuid hageja vähendab käsitlustasu

nõude 124.63 euroni (tlk 8-9, 31).

Hagiavaldusest ja üldtingimuste RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast

sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on

lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine (p 8.4), kusjuures lisaks

käsitlustasule on laenuandjal üldtingimuste kohaselt õigus nõuda kogu tekitatud

kahju hüvitamist (p 8.5), samuti viivist 0,25% päevas (p 8.1) ning võla

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist ja meeldetuletuskirjade tasu maksmist

(p 8.3).

Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja

on ise olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti

leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi

kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis

3/3

reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi.

Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega

viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju

hüvitamist.

Kolleegium

on

lisaks

seisukohal,

et

kui

tegemist

ei

ole

tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla

ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord,

kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj

mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata.

Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat

ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ 17.06.2008 otsuses kohtuasjas nr

3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käsitlustasu kokkulepe krediidilepingus nr

0838849/96rk on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine ning

käsitlustasu 124.63 eurot tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.

12.2. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: jätta riigilõiv kostja kanda; jätta muudest hageja

menetluskuludest 98% kostja kanda ja 2% hageja kanda; jätta kostja

menetluskulud tema enda kanda.

12.3. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks menetluskuluna välja üksnes riigilõivu 543.24 eurot (tlk 33).

Hageja märkis hagiavalduses oma menetluskuluks ka õigusabikulu ning esitas

kohtule arve ja maksekorralduse selle kohta, et on tasunud Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95.87 eurot (tlk 10,

28, 29, 40). Hageja esindajaks on käesolevas menetluses volikirja alusel

Triin Marran. Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige

Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Triin Marranit

esindama hagejat kohtumenetlustes (tlk 13). Maksu- ja Tolliameti andmetel on

Triin Marran saanud sissetulekut ka AS-ist BIGBANK. Seega on alust arvata, et ta

on hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava

töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

hageja õigusabikulu 95.87 eurot väljamõistmiseks puudub alus.

Kohtunik