2-10-61513/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-61513 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind MOÜ hagi AA vastu võla väljaõistmiseks 1458,23 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja MOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja Olavi J kostja AA(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AAvõlgnevus 1553,89 eurot (üks tuhat viissada viiskümmend kolm eurot ja kaheksakümmend üheksa senti) MOÜ kasuks.

3. Välja mõista AA MOÜ kasuks viivis põhivõlalt (s.o 1458,23 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud 20 % ulatuses MOÜ kanda ja 80 % ulatuses AA kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.12.2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale autoremonditeenust. Hageja väljastas 08.01.2010.a kostjale arve summas 22 816,30 krooni, maksetähtajaga 13.01.2010.a. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Arve kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma hagejale viivist 0,1 % päevas. 07.12.2010.a seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 7483,75 krooni.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja tellis remonditööd OÜ IK nimel. Sellel ajal ei olnud kostja OÜ IK juhatuse liige. Esialgne arve tehti TROÜ nimele, kuna kostja palus seda. TROÜ aga keeldus arvet tasumast ja teatas, et ta ei ole kostjale enda esindusõigust andnud.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 22 816,30 krooni, viivised 7483,75 krooni ja viivise 0,1 % põhivõlalt päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejalt autoremonditeenust tellinud. Remondis olnud sõiduk kuulub OÜ-le IK. Kostja pöördus hageja poole käigukasti remondi sooviga OÜ IKnimel. Kostja ei pea vastutama teise isiku täitmata kohustuse eest. Hageja on esitanud vaidlusaluse arve esmalt hoopis TROÜ-le.

Kostja ei ole töid vastu võtnud. Samas päeval, kui kostja sai sõiduauto kätte, teavitas ta hagejat telefoni teel, et probleem käigukastis ei ole kõrvaldatud. Samuti ei ole arvel kajastatud töid tehtud.

Lisaks puudub poolte vahel kokkulepe viivise maksmiseks summas 0,1 % päevas.

Kohtu põhjendused Pooled vaidlevad kõigepealt selle üle, kelle vahel on leping sõlmitud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et remonditööde tellijaks oli OÜ IK. Kostja ei ole oma seisukohta tõendanud. OÜ IKregistrikaardilt selgub, et kostja oli selle äriühingu juhatuse liige kuni 13.02.2009.a. Uuesti sai kostja OÜ IKjuhatuse liikmeks 26.11.2010.a. Seega ei olnud kostja parandustööde tellimise ajal (2010.a jaanuari algus) OÜ IKjuhatuse liige. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et kostjal oleks olnud õigus OÜ-d IKesindada tehingu alusel. Asjaolu, et väidetavalt kuulub sõiduk OÜ-le IK, ei tähenda, et OÜ IKoleks automaatselt lepingu pooleks. Lisaks on tõendamata, et vaidlusalune sõiduk kuulub OÜ-le IK. Kuna sõiduki viis remonti kostja, siis loeb kohus tõendatuks, et leping sõidukile remonditööde tegemiseks sõlmiti hageja ja kostja vahel.

08.01.2010.a on hageja esitanud arve remonditööde eest tasumiseks summas 22 816,30 krooni, maksetähtajaga 13.01.2010.a. Arve on esitatud küll TROÜ nimele, kuid selle on võtnud vastu kostja, kes on kinnitanud arvega nõustumust. Asjaolul, et arve esitati TROÜ nimele, ei ole kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust, kuna kostja ei ole vastuväidetes hagile väitnud, et ta oleks esindanud TROÜ-d. Vaidlus puudub, et arve on esitatud sellele sõidukile tehtud remonditööde kohta, mille viis parandusse kostja. Kostja on väitnud, et ta ei ole töid vastu võtnud, kuna probleem käigukastis ei ole kõrvaldatud.

Samuti ei ole arvel märgitud töid tehtud. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kuna kostja on sõiduki remonditöökojast ära viinud ja kinnitanud arvega nõustumist, siis tuleb lugeda, et kostja on töö ka vastu võtnud.

Selle kohta, et tööd on tehtud puudustega, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Ka väide, et arvel märgitud tööd on tegemata, on tõendamata. Isegi, kui töös olid puudused, ei saa kostja enam sellele tugineda. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.

Kostja vastuse kohaselt sai ta puudustest teada samal päeval, kui sai auto hagejalt kätte. Seega pidi ta puudustest teatama sõiduki kättesaamisest kahe kuu jooksul. Väide, et ta teavitas puudustest samal päeval hagejat telefoni teel, on tõendamata. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja teavitanud väidetavatest puudustest hagejat e-kirja teel 27.04.2010.a. Seega rohkem kui kaks kuud pärast tööde väidetavast mittevastavusest teadasaamist. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjal tööde eest tasuda. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1458,23 eurot (22 816,30 krooni). Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvel viivise suuruse märkimine ei tähenda, et tegemist oleks poolte kokkuleppega viivise suuruse kohta. Seega saab hageja nõuda seadusest tulenevat viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 07.12.2010.a seisuga 95,66 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1553,89 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt lisaks välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2010.a kuni põhivõla tasumiseni.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik