2-10-61300/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-61300

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. mai 2011, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Gilbert Nahksepa

vastu

1097.20

euro

ja

lisanduva

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

662.60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (rk 11693223;

asukoht Ahtri 6, Tallinn), esindaja: juhatuse liige

Valdis Kald (e-post info@krediidikaitsegrupp.ee )

kostja: Gilbert Nahksepp

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Gilbert Nahksepalt 19.03.2010 kokkuleppe alusel põhivõlg 434.60 eurot,

intress 114.- eurot ja viivis 434.60 eurot, kokku 983.20 eurot (üheksasada

kaheksakümmend kolm eurot ja kakskümmend senti) Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.

3. Jätta välja mõistmata Gilbert Nahksepalt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis

114.- eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta Krediidikaitse Grupp OÜ poolt avalduste

esitamisel tasutud riigilõiv Gilbert Nahksepa kanda; jätta muudest Krediidikaitse Grupp

OÜ menetluskuludest 85% Gilbert Nahksepa kanda ja 15% Krediidikaitse Grupp OÜ

enda kanda; jätta Gilbert Nahksepa menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Gilbert Nahksepalt menetluskulu 115.04 eurot (ükssada viisteist eurot ja

neli senti) Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

2/2

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte

rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Ringkonnakohus

menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt

ebaõigesti

kohaldatud

materiaalõiguse

normi

või

on

selgelt

rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa.

14. Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist. Hageja palub mõista kostjalt välja

põhivõla 548.60 eurot ja viivise 548.60 eurot ning lisanduva viivise. Hagiavalduse

kohaselt tunnistas kostja 19.03.2010 kokkuleppes hageja ees võlga summas 548.60

eurot, sh intress 114 eurot (12 kuud * 9.50 eurot). Seega on põhivõla suurus 434.60

eurot (548.60-114), mitte 548.60 eurot. Hageja on arvestanud viivist kogu võlalt (sh

intressilt) kokku summas 1663.20 eurot, kuid pidanud mõistlikuks nõuda kostjalt viivist

548.60 euro ulatuses, sidudes nõutava viivise suuruse põhivõla suurusega. VÕS § 113

lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ning

sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Arvestades VÕS § 113

lg-t 6, kohtupraktikat, põhivõla suurust ning asjaolusid, et hageja on arvestanud viivist

rohkem kui seadusjärgses ulatuses ega ole tõendanud kahju olemasolu põhivõlga

ületavas osas, tuleb kostjalt välja mõista viivis 434.60 eurot ning välja mõistmata tuleb

jätta viivis 114 eurot ja jooksev viivis TsMS § 367 alusel. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale

kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega

tagada võlausaldaja muud huvi. Riigikohtu praktikas on peetud ebamõistlikult suureks

viivist, mis ületab põhinõuet, samuti on hageja ise pidanud ebamõistlikuks nõuda viivist

põhivõlga ületavas osas.

Kohtunik