2-11-5463/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-5463

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-5463 Tsiviilasi Exxxx Õxxxxxx ja ExxxxÕxxxxxx hagi Vxxxxx Õxxxxxx vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2502 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: Exxxx Õxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Exxx Õxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx); Hagejate seaduslik esindaja: Üxxx-Exxxxx Kxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht kõigil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx; e-post: x Kostja: Vxxxxx Õxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x Menetluse liik Kirjalik menetlus vastavalt kohtu 14.03.2011.a määrusele

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista VxxxxxxÕxxxxxxxx

alaealiste laste Exxxx Õxxxxxxxja ExxxxÕxxxxxxxülalpidamiseks elatis 139,01 eurot ühe lapse kohta kuus alates 10.02.2011. a kuni laste täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista Vxxxxx Õxxxxxxxx elatis laste Exxxx Õxxxxxx ja Exxx Õxxxxxx ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2010. a kuni 09.02.2011.a eest kokku summas 1434,78.

4. Vxxxxx Õxxxxxxxxtuleb elatis tasuda ÜxxxxExxxxx Kxxxxxxx arveldusarvele nr 1107754782 AS-is Swedbank.

Menetluskulude jaotus: Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused Üxxx-Exxxxx Kxxxxxx esitas 10.02.2011.a kohtule hagiavalduse enda alaealiste laste Exxxx Õxxxxxx ja ExxxxÕxxxxxx nimel Vxxxxx Õxxxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid ÜxxxxExxxxx Kxxxxxx ja kostja Vxxxxx Õxxxxxx abielus, abielu lahutati xxxxxxxxxxxa. Neil on ühised lapsed Exxxx Õxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a, ja ExxxxÕxxxxxxx sündinud xxxxxxxxxxx a. Lapsed elavad Üxxx-Exxxxx Kxxxxxxx juures. Kostja lastele elatist ei maksa. Poeg Exxxx on puudega, tal on lastehalvatus, mistõttu vajab ta stabiilset elu. Vajalikud kulutused ühes kuus toidule, transpordile, sidele, tervishoiule, hügieenile, koolikohustuse täitmiseks ja riietele-jalanõudele on poeg Exxxxx kohta 242,23 eurot ja poeg Exxxxkohta 217,31 eurot. ÜxxxxExxxxxxKxxxxxxx sissetulekust ei piisa kõigi vajalike kulude katmiseks. Tema sissetulekuks on töötasu 0,3 koha pealt 113,95 eurot, peretoetus 38,35 eurot ja lapse puudetoetus 69,04 eurot, kokku 221,34 eurot. Üxxx-Exxxxx Kxxxxxx palus kohtul Vxxxxx Õxxxxxxxx välja mõista laste ülalpidamiseks elatis 139 eurot ühe lapse kohta kuus tagasiulatuvalt alates septembrist 2010. a.

Kostja vastus Vxxxxx Õxxxxxxxteatas 22.02.2011. a kirjalikus vastuses, et tal ei ole nõudele vastuväiteid. Tema teatel ei ole ta maksnud lastele elatist, kuna tal ei ole olnud tööd. Ta elab peres, kus on viis last, neist kaks on tema ja abikaasa Vxxxx Õxxxxxx ühised lapsed. Kostja oli lastega kodus ja sai vanemahüvitist. Praeguseks on vanemahüvitise maksmine lõppenud ja kostja on jälle töötu.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud tõendeid, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohus tegi kindlaks, et Üxxx-ExxxxxÕxxxxxxx ja kostja Vxxxxx Õxxxxxxx on ühised alaealised lapsed: ExxxxÕxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx a, ja Exxxx Õxxxxxxx sündinud xxxxxxxxxx. a. Üxxx-Exxxxx Õxxxxxx ja Vxxxxx Õxxxxxx koos ei ela. Nende lapsed elavad ema Üxxx-Exxxxx Õxxxxxx juures ja tema ülalpidamisel. Kostja lastele elatist ei maksa. Vastavalt PkS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr

90 on alates 01.07.2009. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139,01 eurot kuus. Hagejad nõuavad lastele elatist seadusega ettenähtud alamäära ulatuses. Kohus leiab, et elatise vajadust sellises ulatuses ei tule eraldi põhjendada ega dokumentaalselt tõendada. Kostja ei ole esitanud nõudele vastuväiteid. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja elatise 139,01 eurot ühe lapse kohta kuus alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.

Hagejate esindaja taotles kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates septembrist 2010. a, s.o tagasiulatuvalt viie kuu ja üheksa päeva eest enne hagi esitamist. PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine viie kuu ja üheksa päeva eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja on seadusest tulenevat kohustust rikkunud ja lapsi on ülal pidanud vaid hagejate esindaja, nende ema. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt laste kasuks välja elatise alammäära ulatuses perioodi 01. september 2010 kuni 09. veebruar 2011. a eest. Elatis selle perioodi eest kahele lapsele on kokku 1434,78 eurot.

Kohus mõistab elatise välja laste kasuks, sest lapsed on õigustatud isikuteks vastavalt PkS §

97 p-le 1. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt TsMS §

445 lg-le 1: laste kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt laste ema ÜxxxxExxxxx Kxxxxxxx arveldusarvele.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta hagejate menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hagejate esindaja ei ole taotlenud kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramist, seega ei määra kohus menetluskulusid kindlaks käesoleva otsusega.

Maimu Laumets Kohtunik