2-10-38778/20 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Kristel Pedassaar,

Merje Raudla

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mai 2011.a. Haapsalu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-38778 Tsiviilasi A J hagi M J vastu abielulahutamiseks ja lapsega seotud õiguste kindlaks määramiseks kinnisel istungil 02. mai 2011.a.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A J (

Kostja: M J ( Kostja esindaja, vandeadvokaadi abi Eve Grass Advokaadibüroost Kersti Põld OÜ (asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120

Resolutsioon :

1. Lahutada A J ja M J abielu, milline on registreeritud 04. novembril 2006.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 2487. Jätta peale lahutust A J perekonnanimeks „ J “.

2. Lõpetada A J ja M J ühine hooldusõigus nende lapse A J (ik. suhtes ja anda lapse hooldusõigus täielikult üle M Jle. A J lapsega suhtlemise korra osas saavutasid pooled kompromissi millise kompromisslepingu kohus oma määrusega kinnitas lõpetades selles osas menetluse.

3. Kohtukulud jätta neid teinud poole enda kanda.

4. Jõustunud kohtuostuse ärakiri saata perekonnaseisuasutusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2 (2) otsuse teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu registreeriti 04. novembril 2006.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 2487. Pooltel on üks ühine lapspoeg A J (tl.41). A J elab koos emaga Saaremaal. Hagiavalduses on hageja märkinud lahutuse taotlusele põhjenduseks, et abielulised suhted kostja M Jga halvenesid kaks aastat tagasi. Ilmnes, et kostjale ei meeldinud hageja pikad tööpäevad. Kostja hakkas teda kahtlustama ja sellelt pinnalt tekkisid konfliktid. Aja möödudes pinged kasvasid. Hageja leiab, et normaalse elu tagamiseks tuleks nende abielu lahutada ja hagi esitamise ajal oli ta veendunud, et nende abielulised suhted olid pöördumatult lõppenud ja kooselu taastamine kostjaga ei ole enam võimalik. Kostja ei ole tulnud abielulahutuse vormistamiseks perekonnaseisuosakonda. Poeg A on jäänud peale kooselu lõppemist kostja juurde. Kostja kasvatab last ja koos peavad nad last ühiselt ülal. Hageja leiab, et poeg võib jääda ema juurde, sest ta elades ise maal ja käies pikad päevad tööl ei suudaks 3-aastase lapse eest piisavalt hoolitseda. Seega tuleks ühine hooldusõigus Perekonnaseaduse § 137 lg1 alusel lõpetada ja A J hooldusõigus anda täielikult üle M Jle. Kuna M J on aga takistanud hagejal lapsega suhtlemist, siis taotles hageja PerekS § 143 alusel lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist. Lapsega suhtlemise osas saavutasid pooled aga menetluse kestel omavahelise kokkuleppe vormistades selle kirjaliku kompromissleppena.

Kostja seisukoht Kostja abielulahutusele vastu ei vaidle, soovib ja taotleb samuti lahutust. Kooselu taastamist hagejaga kostja ei pea enam võimalikuks. Kostja soovib ühise hooldusõiguse lõpetamist ja endale lapse ainuhooldusõigust ning kinnitab lapsega suhtlemise korra suhtes saavutatud kompromissi.

Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (edaspidi PerekS) § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ja seda juhul, kui abikaasad vaidlevad abielulahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PerekS § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PerekS § 66 alusel abielu lõppeb abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisest. A J ja M J on kohtuistungil kinnitanud, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja M J on koos lapsega kolinud elama Saaremaale. Kohus on andnud pooltele aega leppimiseks ja kooselu taastamiseks. Pooled ei ole kooselu taastanud ja seega ei ole leppimiseks antud aeg tulemust andnud. Eeltoodu alusel esinevad alused abielu lahutamiseks PerekS § 67 alusel. Poolte ühine alaealine laps elab kostja juures. PerekS § 137 lg1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada on kummalgi vanemal õigus taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse lahendada ka abielulahutuse menetluses. Hageja on hagiavalduses ja kohtulikus menetluses soovinud ühise hooldusõiguse teostamise lõpetamist lapse suhtes ja täieliku hoolduseõiguse üleandmist kostjale. Selles osas ei ole poolte vahel vaidlust, kostja soovib lapse hooldusõigust endale. Küll oli poolte vahel aga vaidlus lapsega suhtlemise korra üle (PerekS § 143). Menetluse käigus saavutasid aga pooled lapsega suhtlemise korra suhtes kompromissi, mille kohus

3 (2) kinnitas oma määrusega lõpetades selles osas menetluse. Vastavalt kohtu taotlusel poolte elukohajärgsetest omavalitsusorganitest-eestkosteasutustest antud arvamustele on Al ema juures kõik tingimused kasvamiseks ja elamiseks (tl.62). Seega ei ole lapse hooldusõiguse jätmine kostjale vastuolus lapse huvidega. Hagejal on võimalik lapsega suhelda ja lapsega suhtlemise kord on tagatud kohtu lahendiga-kompromissi kinnitava määrusega. TsMS § 164 alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kristel Pedassaar Kohtunik