3-10-2647/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2011.a Tallinn

Haldusasja number

3-10-2647

Haldusasi

K.M. kaebus Tallinna Vangla 05.07.2010 käskkirja nr 462-d

tühistamiseks,

alternatiivnõudega

vaidlustatud

haldusakti

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – K.M.

Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Saata otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 09.05.2011, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul,

kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse

võimalike

puuduste

kõrvaldamise

lahendab

ringkonnakohus

hiljem.

Kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil,

võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 05.07.2010 käskkirjaga nr 462-d (tl 12 pöördel-13)

karistati kinnipeetavat K.M.t vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti

14.3.7 rikkumise eest töölt eemaldamisega üheks kuuks katseajaga 6 kuud. Käskkirja kohaselt pani

kinnipeetav K.M. 04.06.2010 kell 10.30 vangistusosakonna metalldetektori ruumis toime raske

distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et kinnipeetav kasutas väärikust riivavaid sõnu vanglateenistuse

ametnike suhtes.

2. Tallinna Vangla direktori 09.09.2010 vaideotsusega nr 1-13/35469-1 (tl 20 pöördel – 22) jäeti

kinnipeetava K.M. vaie rahuldamata.

3. Tallinna Vangla kinnipeetav K.M. esitas 11.10.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Vangla vangistusosakonna juhataja 05.07.2010 käskkirja nr 462-d peale. Kohus võttis kaebuse

17.11.2010 määrusega menetlusse ja määras asja 25.04.2011 määrusega kirjalikku menetlusse.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

4. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vangla 05.07.2010 käskkirja nr 462-d õigusvastasuse tuvastamist

ja tühistamist. Käskkirja õigusvastasuse palub kaebuse esitaja tuvastada juhul, kui kohus käskkirja

ei tühista. Põhjendatud huviks märgib kaebuse esitaja võimaliku kahjunõude esitamise.

5. Kaebuse esitaja leiab, et käskkiri on õigusvastane, kuna distsiplinaarkaristus on määratud VangS

§ 64 lg-s 41 sätestatud ühekuulist tähtaega rikkudes. Rikkumisest saadi L.Cirulise ettekandest nr 729

nähtuvalt teada 04.06.2010, karistus määrati 05.07.2010.

6. L.Cirulise

04.06.2010

ettekandes,

V.Bulahhovi

01.07.2010

seletuskirjas,

02.07.2010

distsiplinaarmenetluse protokollis ja vaidlustatud käskkirjas ei kajastu, et 04.06.2010 oli

vangistusosakonna metalldetektori ruumis tegemist konkreetselt kaebuse esitaja isiku ja esemete

läbiotsimisega. Kinnipeetava isiklike asjade/esemete ülevaatamise toimingu teostamisel tulnuks

kasutada Tallinna Vangla kodukorra lisas 1 sätestatud „Kinnipeetava isiku isiklike asjade ühtset

nimekirja“, vastasel juhul ei ole tuvastatav, kas ülevaadatavad asjad/esemed on kinnipeetavale

kuuluvad isiklikud asjad või mitte. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 61 lg 2 esimese lause kohaselt

koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne

nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava valduses või laos. Kuna antud juhul ei

kasutatud toimingu tegemisel kinnipeetava isiku isiklike asjade ühtset nimekirja, ei saanud tegemist

olla eesmärgipärase haldustoiminguga kinnipeetava isiklike asjade/esemete ülevaatamisel.

7. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist

ja läbiotsija peab olema läbiotsitavaga samast soost. Seega võib läbiotsimist teostada üks

vanglateenistuse ametnik. Kehtivast õigusest ei tulene kinnipeetava isiku isiklike asjade läbiotsimisel

või selle käigus ülevaatamisel õigust kinnipeetava isiku keha täielikuks paljastamiseks, kui

sealjuures ei teostata konkreetselt kinnipeetava isiku läbiotsimist või vaatust. Antud juhul toimus

04.06.2010 metalldetektori ruumis kinnipeetava keha täielik intiimsuseni paljastamine ametnike

grupi ees ja sellises olekus korralduste täitmisele allutamine – kästi alasti kükke teha ja tuharad laiali

tõmmata.

8. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC (2006) Euroopa vanglareeglistiku kohta

punkti 54.4 kohaselt ei tohi läbiotsitavaid läbiotsimise ajal alandada. Kinnipeetava keha

põhjendamatu ja õigusvastane paljastamine vanglateenistuse ametnike grupi ees, alasti kükke teha ja

tuharaid laiali tõmmata on alandav ja oma õiguste kaitseks rikkumisele provotseeriv. Kaebuse

esitajale süükspandud distsipliinirikkumise provotseerimist tõendab asjaolu, et 04.06.2010 ja

03.06.2010 metalldetektori ruumis toimunus puudus äratuntav eesmärk ja vajadus. Justiitsministri

01.04.2003 määruse nr 23 § 43 lg 2 kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks avastada ja ära võtta

keelatud esemed ja ained. Kuna läbiotsimise käigus ega järgselt ei võetud ära kaebuse esitaja tööjaki

taskus olnud nööri, mis on keelatud ese, võib järeldada, et protseduuride eesmärgiks ei olnud

keelatud esemete ja ainete avastamine.

9. Kaebuse esitajale süüks pandud distsipliinirikkumine on toime pandud ajal, mil toimingu teostaja

ise ei lähtunud ega pidanud kinni kehtivatest õigusaktidest, st ajal, mil toimus intensiivne riive

kinnipeetava subjektiivsetele õigustele. Sellises olukorras toime pandud distsipliinirikkumise

asjaolude väljaselgitamisel tuleb kontrollida, kas tegemist on süülise distsipliinirikkumisega ja kui

on, siis tuleb selgitada, kas esines õigusvastasust välistav asjaolu. Kaebaja leiab, et esines

karistusseadustiku (KarS) §-s 28 sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu, hädakaitse. Kaebaja oli

õigustatud

tõrjuma

ametnike

õigusvastast

käitumist,

rünnet

enda

õigushüvedele.

Distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole arvestatud hädakaitse ehk õigusvastasust välistava ja

provotseerimise asjaoluga, mistõttu ei ole määratud distsiplinaarkaristus kinnipeetava suhtes

proportsionaalne.

10. Ametnike, kes korduvalt ja ilma konkreetse eesmärgita käsivad kinnipeetaval enda keha nende

ees täieliku intiimsuseni paljastada ja nõuavad sellises olekus kinnipeetavalt grupi ees kükitamist ja

tuharate laiali tõmbamist, käitumist võib põhjendatult pidada perversseks käitumiseks. Tuginedes

õigekeelsussõnaraamatule, tähendab „pervert" perversselt ehk loomuvastaselt käituvat isikut.

Kinnipeetava poolt esitatud küsimus: “mis te olete perverdid või?“ oli täiesti õigustatud ja kohane.

Teise sõna „kuked“ kasutamise eesmärki ja tähenduslikku mõtet on kinnipeetav defineerinud ja

põhjendanud oma 18.06.2010 seletuskirjas. Kellegi „pederastiks“ nimetamist kinnipeetav oma

18.06.2010 seletuskirjas eitab.

11. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirjas ei ole konkreetselt kajastatud distsipliinirikkumist.

Käskkirjas ei ole märgitud, milliste sõnade kasutamisega riivati vanglateenistuse ametnike väärikust.

Vastavalt HMS § 55 lg-le 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning HMS § 56 lg-le 2

tuleb haldusakti põhjendustes märkida haldusakti faktiline alus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja palub jätta K.M. kaebuse rahuldamata.

13. Tallinna Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kaebuse esitajat Tallinna

Vangla 05.07.2010 käskkirjaga nr 462-d VangS § 67 p-i 1 ning Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.7

nõuete rikkumise eest töölt eemaldamisega üheks kuuks 6-kuulise katseajaga. Tallinna Vangla on

seisukohal, et Tallinna Vangla 05.07.2010 käskkiri nr 462-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti

tunnuseid.

14. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võimalik kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi,

milleks on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks

kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. VangS § 65 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse

ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei

pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni.

15. VangS § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla

kodukorra punkti 14.3.7 kohaselt teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel peab kinni peetav isik

järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreeglid. Kohtumisel teenistujatega või vanglat külastavate

ametiisikutega peab kinni peetav isik neid tervitama püsti seistes. Vestluses ja pöördumistes ei tohi

kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinni

peetava isiku hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.

Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebuse esitaja distsipliinirikkumine selles, et ta kasutas

vanglateenistuse

ametnikuga

suhtlemisel

väärikust

riivavaid

väljendeid.

Kaebuse

esitaja

distsipliinirikkumine on tõendatud Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri Leons Cirulise

4.06.2010 ettekandega nr 792. Nimetatud ettekandest nähtub, et 04.06.2010 kell 10.30 saatmisel

töötsoonist III vangistussektsiooni, keeldus kinnipeetav K.M. läbiotsimise ajal isiklike asjade

ülevaatamiseks esitamisest, loopis need põrandale ning kasutas vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel

väärikust riivavaid väljendeid. Samuti kirjutas järelevalveosakonna valvur Valeri Bulahhov

distsiplinaarmenetluse käigus 01.07.2010 seletuskirja, millest nähtub, et K.M. kasutas 04.06.2010

vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel solvavaid väljendeid. Vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel

ebakorrektne käitumine on vastuolus vangistusseaduse § 67 p-st 1 ning Tallinna Vangla kodukorra

punktist 14.3.7 tulenevate nõuetega. Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse

esitajat karistada distsiplinaarkorras.

16. Tulenevalt VangS § 64 lg-st 41 võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise

toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates.

Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi TsÜS) § 136 lg 8 kohaselt, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale

järgneval esimesel tööpäeval. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt pani kaebuse esitaja

distsipliinirikkumise toime 04.06.2010 ning seega pidi Tallinna Vangla VangS § 64 lg 41 kohaselt

kaebuse esitajale määrama distsiplinaarkaristuse 04.07.2010. Kuna 04.07.2010 oli pühapäev, siis

tuginedes TsÜS § 136 lg-le 8, saabus karistuse määramise tähtpäev esmaspäeval 05.07.2010. Tulenevalt

eeltoodust on kaebuse esitajale distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt ning tema väide, et Tallinna

Vangla on distsiplinaarkaristuse määramisel tähtaega ületanud, on alusetu.

17. Kaebuse esitaja märgib, et distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt toimus 04.06.2010

metalldetektori ruumis konkreetselt kinnipeetav K.M. läbiotsimine, kuid tegelikkuses toimus esemete

läbiotsimine. Kaebuse esitaja leiab, et kinnipeetava isiklike asjade ülevaatamise toimingu teostamisel

oleks Tallinna Vangla pidanud kasutama Tallinna Vangla kodukorra lisa 1 (kinni peetava isiku isiklike

asjade ühtne nimekiri), kuna vastasel juhul ei ole vanglateenistusel võimalik hinnata, kas ülevaadatavad

asjad kuuluvad kinnipeetavale või mitte. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus

teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu-ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja

territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad

temaga samast soost isikud. Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse

täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (edaspidi Määrus) 4. peatükk reguleerib läbiotsimise

korraldust detailsemalt. Määruse § 47 kohaselt otsitakse isik läbi kas täielikult või mittetäielikult,

läbiotsimine toimetatakse kohas, kus on tagatud isiku privaatsus ning läbiotsimist teostavad läbiotsitavaga

samast soost isikud. Määruse § 48 lg 1 p-i 4 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik enne

saatmist. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja ja tema isiklike esemete

läbiotsimine toimus enne tema saatmist töötsoonist vangistussektsiooni. Kinnipeetavate läbiotsimine enne

saatmist ühest kohast teise on vajalik selleks, et välistada kinnipeetaval keelatud esemete olemasolu ning

nende viimist ühest kohast teise. Konkreetsel juhul oli enne kinnipeetava saatmist töötsoonist

vangistussektsiooni tema läbiotsimine vajalik muuhulgas ka põhjusel, et välistada töötsoonis olevate

esemete (nt tööriistad) viimist vangistussektsiooni. Läbiotsimine toimus VangS § 68 lg 1 ning Määruse §

48 lg 1 p-i 4 alusel ning kaebuse esitaja väide, et vangla oleks pidanud kasutama Tallinna Vangla

kodukorra lisa 1, ei ole asjakohane. Tallinna Vangla kodukorra lisasse 1 märgitakse kinni peetava isiku

vanglasse vastuvõtmisel tema isiklikud esemed. Antud läbiotsimise eesmärk ei olnud kontrollida, kas

kaebuse esitajal olemasolevad esemed vastavad tema isiklike esemete ühtsele nimekirjale, vaid keelatud

esemete avastamine.

18. Kaebuse esitaja leiab, et tema isiklike esemete läbiotsimise käigus, ei olnud vanglateenistusel õigus

anda talle korraldust keha paljastamiseks ning seega ei olnud ta kohustatud ka korraldust täitma. Kaebuse

esitaja on sisuliselt asunud seisukohale, et vanglateenistuse ametniku korraldus keha paljastamiseks oli

õigusvastane ning seega oli tal õigus korraldust mitte täita. Tallinna Vangla on seisukohal, et kinnipeetav

on kohustatud vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglateenistuse ametniku seaduslikke korraldusi.

Kinnipeetav ei saa põhjendada distsipliinirikkumist vanglaametniku väidetavalt ebaõige käitumisega. Kui

kinnipeetav leiab, et vanglaametnik käitub ebaõigesti, on tal õigus pöörduda märgukirjaga vangla poole ja

juhtida vangla direktori tähelepanu ametnike ebaõigele käitumisele. Antud juhul kaebuse esitajat ei

karistatud korraldusele mitteallumise, vaid vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel väärikust riivavate

sõnade kasutamise eest.

19. Kinnipeetava läbiotsimine toimub VangS ja Määruse sätete kohaselt ning seda, kas on vajalik teha

kinnipeetava täielik või mittetäielik läbiotsimine, otsustavad läbiotsijad. Keha täieliku läbiotsimise

eesmärk on veenduda, et keha pinnale ega tuharate vahele ei oleks peidetud keelatud esemeid ning

kükkide tegemine on isikupuutumatust kõige vähem riivav viis veendumaks, et keelatud esemeid ei oleks

peidetud kehaõõnsustesse. Samale seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus 19.02.2010 otsuses

haldusasjas nr 3-09-1750, mis jõustus Riigikohtu 05.04.2010 kassatsioonkaebuse menetlusse

mittevõtmise määrusega.

VangS § 68 lg 1 teise lause kohaselt teostavad kinnipeetava läbiotsimist temaga samast soost isikud.

Seega ei sätesta vangistusseadus, et kinnipeetava peab läbi otsima üks vanglateenistuse ametnik ning

kaebuse esitaja sellekohane väide on alusetu. Tallinna Vangla ametnikud järgivad läbiotsimise teostamisel

õigusaktide nõudeid ning asjaolu, et see ei pruugi läbiotsitavatele meeldida, ei tähenda, et tegemist oleks

vangla õigusvastase käitumisega. Kinnipeetava läbiotsimine on paratamatu ebameeldivus, mida VangS §

41 lg 1 kohaselt peab vangistuses viibiv isik taluma, kuna see kaasneb paratamatult vanglas

kinnipidamisega.

20. Kaebuse esitaja väide, et vanglateenistuse ametnike poolt läbiotsimine alandab tema inimväärikust, on

asjakohatu. Kuigi inimväärikuse tagamisel tuleb arvestada subjektiivseid mõjusid, ei saa inimväärikuse

põhimõttega vastuolus olevaks lugeda mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega

rikutakse tema inimväärikust. Väärikust alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab

isiku olukorda ebaproportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või toob kaasa isiku põhiõiguste

moonutamise. Samas ei asetu väärikuse alandamise alla igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist

peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui

äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi või/ja vaimseid

kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Käesoleval juhul faktilised

asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita.

21. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud kaebuse esitaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine,

karistuse määramisel on arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, kuid tuvastamist ei leidnud

õigusvastasust välistava asjaolu, hädakaitse, esinemine.

22. Kaebuse esitaja leiab, et ta oli provotseeritult viidud hädakaitseni ja küsimus: „Mis te olete perverdid

või?“ oli õigustatud ja kohane. Kaebuse esitaja märgib, et sõna „kuked" kasutamise eesmärki on ta

põhjendanud oma 18.06.2010 seletuskirjas ning kolmanda sõna „pederastid“ kasutamist kaebuse esitaja

eitab. Tallinna Vangla leiab, et tegemist oli väärikust riivavate sõnadega, mis on vastuolus Tallinna

Vangla kodukorra p-i 14,4.7 nõuete ning üldiste viisakusreeglitega. Kaebuse esitaja arusaam, et

vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel sõnade „pervert“ ja „kuked“ kasutamine oli põhjendatud, ei

tähenda seda, et kaebuse esitaja ei ole distsipliinirikkumist toime pannud.

23. Kaebuse esitaja väidete kohaselt ei ole ta vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel kasutanud sõna

„pederast". Samas on kaks vanglateenistuse ametnikku kirjutanud ettekandes ja seletuskirjas, et kaebuse

esitaja kasutas vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel nimetatud sõna. Distsipliinirikkumiste

fikseerimine on üks vanglateenistuse ametnike tööülesannetest ning ametnikel puudub põhjendatud huvi

alusetute ettekannete ja seletuskirjade kirjutamiseks. Seega puudub alus kahelda ettekandes ja

seletuskirjas märgitu õigsuses ning distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist asjaolu, et kaebuse

esitaja kasutas vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel sõna „pervert“. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt

tähendab sõna „pervert“ perversset isikut ning sõna „perversne“ omakorda tähendab loomuvastaseid (eriti

seksuaalelus) kalduvusi. Sõna „pederast“ tähendab sugulist vahekorda kahe mehe vahel, samuti

poisipilastamise harrastamist. Sõna „kukk“ kasutamise kohta on kaebuse esitaja käesolevas kaebuses

viidatud ning distsiplinaarmenetluse käigus 16.06.2010 kirjutatud seletuskirjas märkinud, et talle jääb

arusaamatuks, miks vanglaametnikud nagu kuked, väljakutsuvalt, tülinorijalikult (alandav läbiotsimine),

käituvad. Siis nagu riiukuked pidasin mina silmas. Kui nemad pidasid silmas kinnipeetavate seas laialt

levinud slängi „kukk“ ja vanglas selle all mõistetavat, siis ei saa seda mulle süüks panna.

Kaebuse esitaja distsipliinirikkumise kohta kirjutatud 04.06.2010 ettekandest nr 792 nähtub, et

läbiotsimise ajal vangistusosakonna metalldetektori ruumis kinnipeetav K.M. loobus isiklike asjade

ülevaatamiseks esitamiseks, loopides need põrandale ja samal ajal kasutas solvavaid sõnu „perverdid“,

„pederastid“, „kuked“. Ettekandest nähtub, et võttes kogumis arvesse kaebuse esitaja käitumist

läbiotsimise ruumis (ei allunud korraldusele, loopis esemed maha) ning tuginedes ühiskonnas üldlevinud

arusaamadele, võib kaebuse esitaja poolt kasutatud sõnu pidada väärikust riivavaks, kahemõtteliseks ja

solvavaks.

24. HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab

olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud

distsiplinaarmenetluse

materjalidele

(ettekandele,

seletuskirjadele),

mis

on

menetlusosalistele

kättesaadavad. Lisaks nähtub vaidlusaluse käskkirja faktilistest asjaoludest, et kaebuse esitaja pani toime

raske distsipliinirikkumise, mis seisnes vanglateenistuse ametnike suhtes väärikust riivavate sõnade

kasutamises. Tulenevalt eeltoodust leiab Tallinna Vangla, et kaebuse esitaja väide, et haldusakt on

õigusvastane põhjusel, et selles ei sisaldu distsipliinirikkumine, on alusetu.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on

põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

26. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 05.07.2010 käskkiri nr 462-d on

õigusvastane, kuna distsiplinaarkaristus määrati hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt pani kaebuse esitaja temale süükspandava distsipliinirikkumise toime

04.06.2010 ning rikkumine oli valvur L.Cirulise 04.06.2010 ettekandest nr 792 (tl 15 pöördel) nähtuvalt

samal kuupäeval teada ettekande koostajale valvur L.Cirulisele ja ettekandes märgitud tunnistajatele

vanemvalvurile V.Bulahhovile ja valvurile K.Heletulile. VangS § 64 lg 41 kohaselt võib

distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte

hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui

kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Seega tulnuks VangS § 64 lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristus

määrata hiljemalt 04.07.2010, mis oli pühapäev. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on

määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Sama paragrahvi

lõike 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub

riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel

tööpäeval. Seega on kaebuse esitajale distsiplinaarkaristus 05.07.2010 käskkirjaga nr 462-d määratud

tähtaegselt.

27. Käesolev kaebus on esitatud Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 05.07.2010 käskkirja nr

462-d peale, millega karistati kaebuse esitajat distsipliini rikkumise eest, mis seisnes selles, et

kinnipeetav kasutas väärikust riivavaid sõnu vanglateenistuse ametnike suhtes. Käesolevas haldusasjas ei

ole esitatud kaebust vangla toimingute peale kaebaja ja tema esemete läbiotsimisel 03.06.2010 ja

04.06.2010, mistõttu on asjassepuutumatud kõik 04.06.2010 toimunud läbiotsimist puudutavad kaebuse

väited.

28. Eeltoodut arvestades on asjakohatu ka kaebuse väide KarS §-s 28 sätestatud hädakaitse

arvestamata jätmise kohta distsiplinaarkaristuse määramisel. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole

õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku

õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Seega

hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne isiku õigushüvedele. Käesoleval juhul

ei ole tuvastatud Tallinna Vangla ametnike õigusvastast rünnet kaebaja õigushüvedele.

29. Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-103-06 on leitud, et kui ka

hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud

seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS

§ 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega

seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda

korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega

vangla väidetav õigusvastane käitumine ei õigusta kinni peetava isiku õiguserikkumist.

30. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla

direktori 16. aprilli 2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 14.3.7 kohaselt peab

kinni peetav isik suhtlemisel teenistujatega või teiste isikutega järgima kõiki üldtunnustatud

viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab kinni peetav

isik neid tervitama püsti seistes. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid,

kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinni peetava isiku hääletoon ja

kehakeel ei tohi olla agressiivsed.

Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 14 pöördel-15) ja distsiplinaarmenetluses

kogutud tõenditest (tl 15 pöördel – 18 pöördel) nähtuvalt distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et

kaebuse esitaja kasutas 04.06.2010 läbiotsimisel vanglateenistuse ametnike L.Cirulise, V.Bulahhovi ja

K.Heletuli suhtes sõnu „perverdid“, „pederastid“, „kuked“. Nii on valvur L.Cirulise 04.06.2010

ettekandes nr 792 (tl 15 pöördel) märgitud, et 04.06.2010 kell 10:30 saates kinnipeetavat K.M.t

töötsoonist elutsooni loobus kinnipeetav K.M. vangistusosakonna metalldetektori ruumis esitamast

isiklikke asju ülevaatamiseks, loopides need põrandale ja samal ajal kasutas solvavaid sõnu „perverdid“,

„pederastid“, „kuked“ L.Cirulise ja teiste vanglaametnike suhtes, kes teostasid läbiotsimist. Ettekandes on

märgitud ka tunnistajad vanemvalvur V.Bulahhov ja valvur K.Heletuli. Vanemvalvuri V.Bulahhovi

01.07.2010 seletuskirjas on märgitud, et 04.06.2010 kell 10:30 läbiotsimise ajal kinnipeetav K.M.

vangistusosakonna metalldetektori ruumis loobus esitamast isiklikke asju ülevaatamiseks, loopides need

põrandale ja samal ajal kasutas solvavaid sõnu „perverdid“, „pederastid“, „kuked“ vanemvalvuri

V.Bulahhovi ja teiste vanglaametnike suhtes, kes teostasid läbiotsimist. Seega on vanglaametnike

L.Cirulise 04.06.2010 ettekandega ja V.Bulahhovi 01.07.2010 seletuskirjaga tõendatud K.M.

distsipliinirikkumine. Kohtul puudub igasugune alus kahelda nende tõelevastavuses.

Kinnipeetav K.M. on kohtule esitatud kaebuses ja oma 18.06.2010 seletuskirjas (tl 16 pöördel-17)

möönnud sõnade „pervert“ ja „kuked“ kasutamist, väites, et ta kasutas neid sõnu teises kontekstis ja

tähenduses kui vanglaametnikud on mõistnud. Seletuskirjas märgitu kohaselt kaebaja küsis läbiotsimisel,

et mis te olete perverdid või. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja pidanud sellist küsimust antud

olukorras õigustatuks ja kohaseks. Sõna „kuked“ kasutamise kohta on kaebaja oma 18.06.2010

seletuskirjas märkinud, et pidas silmas vanglaametnike käitumist nagu kuked - väljakutsuvalt

tülinorijalikult, nagu riiukuked. Kui nemad pidasid silmas kinnipeetavate seas laialt levinud slängi „kukk“

ja vanglas selle all mõistetavat, siis seda ei saa talle süüks panna. Kellegi „pederastiks“ nimetamist

kaebaja seletuskirjas eitab.

Eesti keele instituudi veebilehelt (http://www.eki.ee) nähtuvalt on sõna pervert sõimusõna. TEA

kirjastuse võõrsõnastikus on antud sõnale perverssus seletus – rikutus, loomuvastasus (eriti tunde- ja

suguelus) ja sõnale pederastia seletus- poisipilastus; meestevaheline suguline läbikäimine. Tartu

Riikliku Ülikooli ja Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi poolt 1988 välja antud kogumik „Kuritegelik

subkultuur tätoveeringutes, žestides, slängis“ III osas „Õiguserikkujate erikeelest“ on erikeele sõnastikus

sõna „kukk“ tähenduseks märgitud passiivne homoseksualist (lk 140).

Seega on tõendatud kaebaja poolt väärikust riivavate väljendite kasutamine vanglateenistuse ametnike

suhtes. Käesolevas asjas puuduvad vastupidised usaldusväärsed tõendid, mis tõendaksid veenvalt seda, et

distsipliinirikkumist ei toimunud.

31. VangS § 63 lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete

süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; ühe

lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse

paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul

arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Tallinna Vangla 05.07.2010 käskkirjas nr 462-d on

leitud, et kinnipeetava poolt väärikust riivavate sõnade kasutamine vanglaametnike suhtes on tõsine

rikkumine. Käskkirjaga on kinnipeetavat K.M.t karistatud töölt eemaldamisega üheks kuuks katseajaga 6

kuud. Käskkirjas on põhjendatud karistuse valikut ja toodud välja karistuse määramise kaalutlused, et

töölt eemaldamine üheks kuuks suunaks kinnipeetavat piisavalt efektiivselt edaspidi vanglas

õiguskuulekalt käituma ning katseaeg avaldab antud isiku käitumise suhtes positiivset preventiivset mõju.

32. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning § 56 lg 2 järgi tuleb

haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohus leiab, et Tallinna

Vangla 05.07.2010 käskkiri nr 462-d on piisavalt selge ja üheselt mõistetav. Käskkirjas on märgitud

käskkirja andmise faktiline alus, kinnipeetava K.M. poolt 04.06.2010 läbiotsimise käigus metalldetektori

ruumis läbiotsimist teostanud vanglateenistuse ametnike L.Cirulise, V.Bulahhovi ja K.Heletuli suhtes

solvavate, väärikust alandavate sõnade kasutamine, samuti õiguslik alus VangS § 67 p 1, § 63 lg 1, § 65

lg 2 ja Tallinna Vangla kodukorra punkt 14.3.7. Käskkirjas on märgitud 04.06.2010 läbiotsimise käigus

kinnipeetava K.M. poolt sõna „perverdid“ kasutamine. Samuti on käskkirjas kajastatud valvuri

L.Cirulise 04.06.2010 ettekanne nr 792 ja vanemvalvuri V.Bulahhovi 01.07.2010 seletuskiri, milles on

märgitud kinnipeetava K.M. poolt vanglaametnike suhtes 04.06.2010 sõnade „perverdid“, „pederastid“,

„kuked“ kasutamine. Seega on võimalik aru saada, milliste sõnade kasutamisega riivati vanglateenistuse

ametnike väärikust.

33. Vastavalt HKMS § 26 lg 1 punktile 1 on kohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt. Seega

hõlmab tühistamistaotlus endas ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamise taotlust. Kuna kohus on

tuvastanud, et rikkumine leidis aset ja K.M.t karistati õiguspäraselt ning vaidlustatud käskkiri on nii

faktiliselt kui õiguslikult õiguspärane, siis puudub alus Tallinna Vangla 05.07.2010 käskkirja nr 462-d

õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks.

34. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Aili Maasik

Kohtunik