2-10-62177/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-62177

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-62177 Tsiviilasi AV hagi SP vastu alusetu rikastumise ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 7 343.70 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AV (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel, Kevade 2/Paldiski mnt 3A, 10137 Tallinn, elektronpost menetlus@mangel.ee) Kostja SP (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Liskmann-Getsu (Advokaadibüroo A.Jakobson & A.Jaroslavski, Liivalaia 24, 10118 Tallinn, elektronpost @jaroslavski.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 04.05.2011 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja AV Hageja esindaja Marje Mängel Kostja SP Kostja esindaja Liskmann-Getsu Tõlgi Tatjana Talja juuresolekul

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada AV (hageja) ja SP (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale 4 500 eurot hiljemalt 10.11.2011 hageja

2-10-62177

2

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is. 1.2. Hagejal ja M V’l on õigus elada eluruumis Tallinnas XXX punktis 1.1 märgitud raha saamiseni ning hageja on kohustatud vabastama eluruumi 2 (kahe) nädala jooksul raha saamisest. 1.3. Kostja ei nõua hagejalt ega M V’lt tasu eluruumi Tallinnas XXX kasutamise eest. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-10-62177 menetlus. 3. Vabastada AV menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 alusel. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord 1. Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas. Nimetatud osas jõustub määrus selle pooltele kättetoimetamisest. 2. Eesti Vabariik rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võib esitada määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest osas, millega AV otsustati vabastada menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest (määruse resolutsiooni punkt 3).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud AV (hageja) esitas 13.12.2010 Harju Maakohtule hagi SP (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 121 590 krooni ning intressi. 24.03.2011 täpsustas hageja põhinõuet tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 (kuni 31.12.10 redaktsioonis) sättest ja nõuab põhinõudena 7 343.70 eurot (114 903.90 krooni). 04.05.2011 täpsustas hageja kõrvalnõuet ning palub kostjalt lisaks põhivõlale 7 343.70 eurot välja mõista viivis 10.06.2010-30.04.2011 summas 1 115.04 eurot ja edaspidiselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.05.2011.

12.01.2011 määrusega andis kohus hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades hageja hagiavalduse esitamisel täielikult riigilõivu summas 798.89 euro tasumisest.

Pooled sõlmisid 04.05.2011 toimunud kohtuistungil kompromissi. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430

2-10-62177

3

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus on hageja 12.01.2011 määrusega vabastanud hagiavalduse esitamisel täielikult riigilõivu summas 798.89 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada TsMS § 190 lg 7 sätestatut ning vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 3- 2-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning asjaolu, et menetlus ei ole kestnud pikka aega.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub (kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas) selle pooltele kättetoimetamisest.

Meeli Kaur kohtunik