2-10-61554/15 | Legislator

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Anneli Arusalu, kostja Janar Salm ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx x-xx)

Resolutsioon Välja mõista Janar Salmilt 757,09 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) alates 03.12.2010 kuni põhinõude ( 628,44 eurot) täitmiseni AS Swedbanki asuks.

Menetluskulud jätta Janar Salmi kanda.

Välja mõista Janar Salmilt riigilõiv 134,21 eurot AS Swedbanki kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Janar Salm võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 25.02.2006 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 30 000.- kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.06.2009. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressid iga kuu 15.kuupäeval. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Hageja saatis 07.05.2009 kostjale teatise lepingute erakorralise ülesütlemise kohta ning teavitas kostjat võlgnevuste olemasolust, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel, loeb hageja lepingud ülesöelduks. Samuti teavitas hageja kostjat, et võlgnevuste mittetasumisel või tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub hageja võlgnevuse väljanõudmiseks kohtusse. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevusi, mistõttu ütles hageja lepingud üles. Kostja ei tasunud kohaselt alates 15.02.2009 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid. Kostjal on tänaseni hagejale tasumata lepingu laenujääk summas 4515,61 kr. Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Kostja ei tasunud kohaselt alates 15.02.2009 tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Kostjal on hagejale tänaseni tasumata intress summas 350,83 kr. Lepingu 1 üldtingimuste p 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul, kui lepinguga 1 seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. Peale lepingu 1 ülesütlemist on hageja arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägist. Kostjal on hagejale seisuga 06.12.2010 tasumata viivis kokku summas 608,54 kr. Hagi esitamise päeva seisuga on võlgnevus kokku 5474,98 kr. 18.08.2006 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 11 000.- kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.08.2010. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressid iga kuu 15.kuupäeval. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Hageja saatis 07.05.2009 kostjale teatise lepingute erakorralise ülesütlemise kohta ning teavitas kostjat võlgnevuste olemasolust, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel, loeb hageja lepingud ülesöelduks. Samuti teavitas hageja kostjat, et võlgnevuste mittetasumisel või tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub hageja võlgnevuse väljanõudmiseks kohtusse. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevusi, mistõttu ütles hageja lepingud üles. Kostja ei tasunud kohaselt alates 15.02.2009 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid. Kostjal on tänaseni hagejale tasumata lepingu laenujääk

summas 5317,33 kr. Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Kostja ei tasunud kohaselt alates 15.02.2009 tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Kostjal on hagejale tänaseni tasumata intress summas 394,62 kr. Lepingu 2 üldtingimuste p 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul, kui lepinguga 2 seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. Kostjal on hagejale seisuga 06.12.2010 tasumata viivis kokku summas 659.- kr. Hagi esitamise päeva seisuga on võlgnevus kokku 6370,95 kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Arusalu palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 757,09 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) alates 03.12.2010 kuni põhinõude ( 628,44 eurot) täitmiseni AS Swedbanki asuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 127,82 eurot AS Swedbanki kasuks.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 18.04.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.

Kohtunik:

2-10-61554/15 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text