2-10-65007/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2011.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-65007

Tsiviilasi

DKavaldus NGpankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja DK(sünd. XX, elukoht XXX)

Võlausaldaja

tehinguline

esindaja

advokaat

Aleksei

Ratnikov

Võlgnik NG(isikukood XXX elukoht XXX)

Võlgniku tehinguline esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder

Ajutine pankrotihaldur Peeter A

Kohtuistungi toimumise aeg

18. aprill 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada DK avaldus NG pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja NG(isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 5. mail 2011.a kell

9.00.

3. Nimetada NGpankrotihalduriks Peeter A (OÜ Parasmäe, PK 16, Asula 3-25,

11312 TALLINN, tel 50 51 673, e-post peeter.a @haldur.eu).

4. Määrata NG võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 24.mai 2011.a algusega

kell 9.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Määrata NG ajutise pankrotihalduri Peeter A töötasuks 640 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks summas 211,20 eurot, kokku 851,20 (kaheksasada

viiskümmend üks eurot) 20 senti ning hüvitada Peeter A le vajalike kulutuste

katteks 43,20 (nelikümmend kolm eurot) 20 senti.

8. Välja mõista NGPeeter A kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 851,20 eurot

ja kulutuste hüvitis summas 43,20 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

DK esitas 21.12.2010 avalduse NG pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb

võlausaldaja nõue, kogusummas 46 655,50 eurot, võlgniku vastu Harju Maakohtu 21.09.2009

jõustunud kohtuotsusest. Täitemenetluse käigus ei ole võlausaldajal nõuet rahuldada

õnnestunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Harju Maakohtu 16.03.2011 määrusega nimetas kohus NG ajutiseks pankrotihalduriks Peeter

A .

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Peeter A esitas 16.04.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

registritelt, ametitelt ja muudest allikastest saadud andmete alusel võlgnikul vara puudub,

välja arvatud Swedbank AS-i kontol olev 146,37 eurot. Igakuine sissetulek töötasuna

töökohalt on 319,56 eurot. Maksuvõlad NG puuduvad. Võlg DK ees on 46 655,50 eurot.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Aruande kohaselt on võlgnik 08.12.2008 tasuta võõrandanud kogu oma kinnisvara tütrele.

Kuna nimetatud tehingu tagajärjel muutus võlgnik varatuks, siis on ajutise halduri hinnangul

nimetatud tehingud pankrotimenetluses tagasivõidetavad. Samas puuduvad NG vahendid

pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes, muu hulgas soov hoiduda

kõrvale tõenäoliselt tema suhtes tehtava negatiivse kohtuotsuse täitmisest.

Tulenevalt eelnevast leiab ajutine haldur, et juhul, kui võlausaldaja või kolmandad isikud ei

tasu kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulusid, tuleb NG pankrotiavalduse menetlus lõpetada

raugemisega.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma

aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus juhul, kui võlausaldaja tasub kohtudeposiiti

pankrotimenetluse kulud, NG pankrot välja kuulutada. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri

aruandele vastu ei vaielnud. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 640 eurot,

millele lisandub sotsiaalmaks 211,20 eurot, kokku 851,20 eurot ning hüvitada vajalike

kulutuste katteks 43,20 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste

suurusele vastu ei vaielnud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja NG pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter A .

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele vastu

vaielnud ning tunnistab seega ka ise, et ei suuda võlausaldaja nõuet rahuldada. PankrS § 31 lg

1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on NG vara 146,37 eurot ning igakuine sissetulek

töötasuna 319,56 eurot. Kohustusi on võlgnikul 46 655,50 euro ulatuses. Ajutine haldur on

seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotimenetluses on tõenäoliselt

tagasivõidetavad tehingud, millega NG kinkis tasuta kogu oma vara tütrele.

PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib lõpetada menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

Võlausaldaja on 14.03.2011 tasunud kohtudeposiiti 1 855 eurot ajutise halduri tasu ja

kulutuste katteks 14.02.2011 kohtumääruse alusel.

18.04.2011 määrusega tegi kohus NG pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda NGpankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 14 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. DK tasus 02.05.2011 kohtu tagatiste

kontole 1 145 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on seisukohal, et DK poolt

menetluses tasutud tagatised 1 855 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning 1 145

eurot pankrotimenetluse kulude katteks, millest järelejääv osa pärast taotletava ajutise halduri

tasu mahaarvamist on 2 105,60 eurot, on piisav, et NG pankrot välja kuulutada.

Kohus soostub halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud

asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes, muu hulgas soov hoiduda kõrvale tõenäoliselt tema suhtes

tehtud kohtuotsuse täitmisest.

Kohus leiab, et kuna NG olemasolevast varast ei piisa võlausaldaja nõude rahuldamiseks, siis

on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuna võlausaldaja poolt antud tagatise näol on olemas vahendid

pankrotimenetluse läbiviimiseks, leiab kohus, et NG pankrot tuleb välja kuulutada.

PankrS § 91 lg 1 järgi füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 640 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 211,20 eurot, kokku 851,20 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub

ajutine haldur hüvitada 43,20 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud

kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele

vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb

ajutise halduri tasu kogusummas 851,20 eurot ja kulutuste hüvitis 43,20 eurot välja mõista

võlgnikult, NG.

Viivi Villemson