2-09-32129/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Tsiviilasi nr 2-09-32129
Legislator headnote
AI generated2-09-32129/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 Tsiviilasi nr 2-09-32129
Full text
1 Tsiviilasi nr 2-09-32129
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-32129 Tsiviilasi Aktsiaseltsi FEB hagiavaldus Axxxxxxxxs Vxxxx vastu võla ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts FEB (registrikood xxxxxxxx; asukoht Forelli 4, Tallinn 10621) esindaja: advokaat Maria Jotautas (OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & CO; asukoht Pärnu mnt 15, Tallinn 10141); Kostja: Axxxxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Taotlus Taotlus menetluse taastamiseks ja hagist loobumise vastuvõtmiseks ning menetluse lõpetamiseks Menetluse liik Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
1. Uuendada tsiviilasja nr 2-09-32129 menetlus.
2. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus aktsiaseltsi FEB hagis Axxxxx Vxxxx vastu võla ja viivise nõudes. 3. Tühistada Tartu Maakohtu 07.07.2009.a määrusega tehtud hagi tagamine ja kustutada hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse kantud kohtulikud hüpoteegid, mis seati hageja aktsiaseltsi FEB kasuks alljärgnevatele kostja Axxxxx Vxxxx kinnistutele: 3.1. kinnistule nimetusega xxxxx, registriosa nr xxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hüpoteek summas 125 000 krooni; 3.2. korteriomandile, registriosa nr xxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hüpoteek summas 125 000 krooni; 3.3. kinnistule nimetusega xxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxx, asukoht
2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hüpoteek summas 50 000 krooni.
Saata määrus resolutsiooni punkti 3 osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulude jaotus 1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Tagastada aktsiaseltsi FEB pangakontole nr 221001103507 AS-s Swedbank või pangakontole nr 100203886808 AS-s SEB Pank pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 958,67 eurot.
Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
Asjaolud ja menetlused käik Hageja esitas 09.07.2009.a kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista käenduslepingu alusel põhivõlg 300 000 krooni ja selle tasumisega viivitamise eest viivis 6027,03 krooni. Hagiavalduses esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, mille kohus 07.07.2009.a määrusega rahuldas. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled asusid pidama kompromissläbirääkimisi, mistõttu lükkas kohus 04.12.2009.a määratud kohtuistungi edasi. Pooled esitasid kohtule 19.03.2010.a ühise taotluse menetluse peatamiseks, kuna läbirääkimised kestavad. Pooled avaldasid lootust, et saavad vaidluse kohtuväliselt lahendatud. Kohus otsustas 30.03.2010. a määrusega poolte taotluse rahuldada ja asja menetluse peatada.
26.04.2011. a esitasid pooled kohtule ühise taotluse menetluse taastamiseks. Hageja palus kohtul vastu võtta hagist loobumine ja kostja avaldas, et on hagist loobumisega nõus. Pooled palusid kohtul tühistada 07.07.2009. a määrusega tehtud hagi tagamine ja kustutada hagi tagamisena kostja kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid. Lisaks palusid pooled jätta nende menetluskulud nende endi kanda ja tagastada hagejale pool hagi esitamise tasutud riigilõivust.
Kohtu seisukoht Kohus leiab, et poolte taotlusel tuleb tsiviilasja menetlus uuendada. TsMS § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Hageja on hagist loobunud kuna pooled on lahendanud vaidluse kohtuväliselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks hagist loobumise mittevastuvõtmisel. Loobumine ei riku avalikku huvi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Hageja taotlusel kohaldas kohus käesolevas tsiviilasjas 07.07.2009. a määrusega hagi tagamist. Hagi tagamise abinõuna otsustas kohus seada kohtulikud hüpoteegid hageja kasuks kostja
3 kolmele kinnistule (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; korteriomandile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Pooled taotlevad hagi tagamise tühistamist ja kohtulike hüpoteekide kustutamist kinnistusraamatust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 388 lg-le 6 omandab hagi tagamise tühistamise korral hüpoteegi kinnisasja omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise määruse alusel kinnistusraamatust. Hagi tagamise tagatis summas 15 000 krooni on otsustatud hagejale tagastada 30.03.2010. a kohtumäärusega.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Pooled on taotlenud nende menetluskulude nende endi kanda jätmist. Kohus määrab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude jaotuse vastavalt poolte taotlusele. Kohus määrab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
Hageja taotles nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel 06.07.2009. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900078538 riigilõivu 30 000 krooni. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 15 000 krooni. Riigilõivu maksmise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.
Maimu Laumets Kohtunik