2-10-18330/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-18330

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-18330 Tsiviilasi AS Swedbank Liising hagi MP(P ) vastu võlgnevuse

1 953.04 euro (so

30 558.48 krooni) ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Swedbank Liising (registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja volitatud esindaja Sigrid P Kostja MP(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista MP AS Swedbank Liising kasuks Ego järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 518.33 (viissada kaheksateist eurot ja 33 senti) eurot (so 8 110.05 krooni), millest põhivõlg on 446.46 eurot (so 6 985.52 krooni), intress 23.34 eurot (so 365.20 krooni) ja viivis 48.53 eurot (so 759.33 krooni).

3. Välja mõista MP AS Swedbank Liising kasuks Ego järelmaksu müügilepingust tulenev viivis protsendina tasumata põhinõudelt alates 23.09.2010. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) AS Swedbank Liising kasuks.

4. Välja mõista MP AS Swedbank Liising kasuks Ego järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 334.62 (kolmsada kolmkümmend neli eurot ja 62 senti) eurot (so

5 235.71 krooni), millest põhivõlg on 291.48 eurot (so 4 560.61 krooni), intress 8.27 eurot (so 129.36 krooni), võla menetlemise tasu 3.20 eurot (so 50 krooni) ja viivis 31.68 eurot (so 495.74 krooni).

5. Välja mõista MP AS Swedbank Liising kasuks Ego järelmaksu müügilepingust tulenev viivis protsendina tasumata põhinõudelt alates 23.09.2010. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) AS Swedbank Liising kasuks.

6. Välja mõista MP AS Swedbank Liising kasuks Ego järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 1 100.09 (üks tuhat ükssada eurot ja 9 senti) eurot (so 17 212.72 krooni), millest põhivõlg on 936.10 eurot (so 14 646.74 krooni), intress 62.13 eurot (so 972.12 krooni) ja viivis 101.87 eurot (so 1 593.86 krooni).

2

7. Välja mõista MPAS Swedbank Liising kasuks Ego järelmaksu müügilepingust tulenev viivis protsendina tasumata põhinõudelt alates 23.09.2010. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) AS Swedbank Liising kasuks.

8. Välja mõista MPAS Swedbank Liising kasuks menetluskulu, riigilõiv hagiavalduselt summas 383.47 (kolmsada kaheksakümmend kolm eurot ja 47 senti) eurot (so 6 000 krooni). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja MPkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 21.04.2010.a saabus Pärnu Maakohtusse Swedbank Liising AS-i avaldus MPvastu maksekäsu kiirmenetluses 26 192.87 krooni ja viivise saamiseks. MPesitas makseettepanekule vastuväite ning Pärnu Maakohtu 27.08.2010. a määrusega anti asi üle Harju Maakohtu hagimenetlusse.

2. 23.09.2010. a esitas AS Swedbank Liising Harju Maakohtule hagi MPvastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 27.04.2007. a Ego järelmaksu müügilepingu EEAS-iga ning 28.09.2007. a Ego järelmaksu müügilepingu ja 09.07.2008. a Ego järelmaksu müügilepingu KK OÜ-ga. Nimetatud lepingute kohaselt müüsid müüjad kostjale kauba, kostja aga kohustus kaupade eest tasuma vastavalt maksegraafikule Swedbank Liising AS- le kui faktoorile. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 27.04.2009. a kostjale lepingute ülesütlemise teatise, teavitades kostjat võlgnevuste olemasolust ja paludes need tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingud üles öelduks alates 22.05.2009. a. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja võlgnevusi hagejale tasunud, mistõttu palus hageja kohtul kostjalt välja mõista: Ego järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 8 110.05 krooni (millest 6 985.52 krooni on põhivõlgnevus, 365.20 krooni intress ja 759.33 krooni sissenõutavaks muutunud viivis) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas), Ego järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 5 235.71 krooni (millest 4 560.61 krooni on põhivõlgnevus, 129.36 krooni intress, 50 krooni võla menetlemise kulu ja 495.74 krooni sissenõutavaks muutunud viivis) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) ning Ego järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 17 212.72 krooni (millest 14 646.74 krooni on põhivõlgnevus, 972.12 krooni intress ja 1 593.86 krooni sissenõutavaks muutunud viivis) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3 KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. 29.04.2011. a esitatud kirjas võttis kostja hagi õigeks, teatades, et on hageja poolt esitatud rahalise nõudega nõus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on hagi õigeks võtnud, seetõttu ei pea kohus TsMS § 444 lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust.

Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista Ego järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 518.33 (viissada kaheksateist eurot ja 33 senti) eurot (so 8 110.05 krooni), millest põhivõlg on 446.46 eurot (so

6 985.52 krooni), intress 23.34 eurot (so 365.20 krooni) ja viivis 48.53 eurot (so 759.33 krooni), Ego järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 334.62 (kolmsada kolmkümmend neli eurot ja 62 senti) eurot (so 5 235.71 krooni), millest põhivõlg on 291.48 eurot (so 4 560.61 krooni), intress 8.27 eurot (so 129.36 krooni), võla menetlemise tasu 3.20 eurot (so 50 krooni) ja viivis

31.68 eurot (so 495.74 krooni) ja Ego järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 1 100.09 (üks tuhat ükssada eurot ja 9 senti) eurot (so 17 212.72 krooni), millest põhivõlg on 936.10 eurot (so 14 646.74 krooni), intress 62.13 eurot (so 972.12 krooni) ja viivis 101.87 eurot (so 1 593.86 krooni), samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest, so 23.09.2010. a, tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised protsendina tasumata põhinõuetelt kuni põhinõuete täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas).

5. TsMS § 174¹ lg 1 alusel määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõivu, millest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 785.79 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul

5 214.21 krooni, kokku seega 6 000 krooni (so 383.47 eurot). Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda ning hageja menetluskulu kostjalt välja mõista

6. Vastuseks kostja 29.04.2011. a avalduses märgitule selgitab kohus, et 05.04.2011. a jõustus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus, millise eesmärgiks on võimaldada makseraskuses võlgnikel oma makseraskusi ületada võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu.

Kaija Kaijanen Kohtunik