3-09-2730/105 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mail 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2730 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus I.F.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet (PPA) Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I.F.M. Kohtuistungi toimumise aeg

3. mail 2011. a, Tallinnas Resolutsioon Anda luba I.F.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni eelnimetatud isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 3. juulini 2011. a (k.a). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu määruskaebuse alates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Piirivalvepiirkond pidas 21.11.2009 Pärnu maakonnas kinni Afganistani Islamivabariigi kodaniku I.F.M.i (sünd. xx xx xxxx). Isik väitis kinnipidamisel, et on Afganistani Islamivabariigi kodanik, kuid tal puudus isikut tõendav dokument. Lääne Piirivalvepiirkond tuvastas väärteoasjas nr 17.31/09/502 läbi viidud väärteomenetluses, et I.F.M.´il ei olnud Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, mistõttu taotles Lääne Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtult luba I. F. M.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse.

2. Tallinna Halduskohus andis 23.11.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-2730 Lääne Piirivalvepiirkonnale loa I.F.M.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmismenetluse lõpule viimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Tallinna Halduskohtu 21.01.2010, 18.03.2010, 18.05.2010, 14.07.2010, 09.09.2010, 10.11.2010, 06.01.2011 ning 04.03.2011 kohtumäärustega pikendati I.F.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega.

3. 27.04.2011 saabus Tallinna Halduskohtule järjekordne Politseija Piirivalveameti taotlus I.F.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuseja sissesõidukeelu (VSS) §-le 25.

4. Tallinna Halduskohtu 29.04.2011 kohtumäärusega võttis kohus Politseija Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) taotluse menetlusse ning määras kohtuistungi aja.

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI TAOTLUS

5. I.F.M.´il puudus kinnipidamisel isikut tõendav dokument ning ta tuvastati tema enda ütluste alusel. Isiku sõnade kohaselt omab ta elukohta Afganistanis, xxxxxxxxx. Lääne Piirivalvepiirkonna poolt alustatud väärteoasjas nr 17.31/09/502 on tuvastatud, et 21.11.2009 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud I. F. M.´il esitada Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seadusliku alusena viisaga või elamisloaga kehtivat reisidokumenti, millega ta pani toime välismaalasena seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimise, rikkudes sellega välismaalaste seaduse § 51 lg 1. Varasemad karistused Eestis I. F. M.´il karistusregistri andmetel puuduvad. Isik avaldas väljasaatmiskeskuses viibimise ajal soovi taotleda Eestis varjupaika. Kodakondsusja Migratsiooniameti Pagulaste osakond võttis varjupaigataotluse menetlusse 07.12.2009. 16.08.2010 keeldus Politseija Piirivalveamet I. F. M.´ile varjupaiga andmisest. Isik vaidlustas keelduva otsuse Tallinna Halduskohtus. Tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 42 lg 2 ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtul lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. 29.03.2011 jättis Tallinna Halduskohus oma otsusega haldusasjas nr 3-10-2127 I.F.M.´i kaebuse Politseija Piirivalveameti varjupaiga andmisest keelduva otsuse peale rahuldamata. Sellega avanes PPA-l võimalus jätkata isiku väljasaatmismenetlusega. 08.04.2011 tegi PPA kodakondsusja migratsiooniosakonna migratsioonibüroo päringu Välisministeeriumile, milles palus pöörduda diplomaatilisi kanaleid pidi Afganistani Islamivabariigi Suursaatkonna poole palvega osutada abi I.F.M.´i dokumenteerimisel. Käesolevaks ajaks ei ole PPA KMO oma päringule veel vastust saanud. Tulenevalt eeltoodust taotleb PPA I.F.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuseja sissesõidukeelu seaduse (VVS) §-le 25.

I.F.M.I SEISUKOHT TAOTLUSE OSAS

6. I.F.M. vaidles kohtuistungil taotlusele vastu väitega, et ta Afganistani Islamivabariiki naasta ei kavatse ning on esitanud Tallinna Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Politseija Piirivalveameti taotlus I.F.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VSS 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. I.F.M.´il puuduvad seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. Politseija Piirivalveameti 17.06.2010 otsusega nr 7000910040-1 lükati I.F.M.´i varjupaigataotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 21 lg 2 alusel ning VRKS § 20 punktidele 10 ja 11 tuginedes tagasi, I.F.M.’ile keelduti elamisloa andmisest ning talle tehti VRKS § 25 lg 2 ja § 41 lg 2 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt vaidlustas I.F.M. Politseija Piirivalveameti 17.06.2010 otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-10-2127) ning Tallinna Halduskohus jättis 29.03.2011 otsusega kaebuse rahuldamata. VRKS § 42 lg 2 sätestatu kohaselt ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme kohtu otsuse tegemist. Seega on PPA-l alates 29.03.2011 võimalik jätkata isiku väljasaatmismenetlusega ning PPA-l ei ole lahkumisettekirjutuse sundtäitmiseks vaja ära oodata Tallinna Ringkonnakohtu lahendit.

8. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. Isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes Põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Kohus on seisukohal, et ei esine asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et tegemist oleks ebaproportsionaalse meetmega. Kuna I.F.M. saabus Eestisse ebaseaduslikult, võib väljasaatmiskeskusest vabastamine raskendada isiku väljasaatmist. VSS § 24 lg 11 sätestatu kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest või politsei arestimajast või lõpetatakse tema majutamine järelevalve all väljaspool väljasaatmiskeskust, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Kuna I.F.M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23.11.2009, PPA võttis tema varjupaigataotluse menetlusse 07.12.2009 ning tegi keelduva otsuse 17.06.2010, ei ole käesolevaks ajaks veel möödunud VSS § 24 lg-s 11 sätestatud tähtaeg. Samas ei ole PPA taotlusest nähtuvalt võimalik isiku kohene väljasaatmine kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ning PPA KMO ei ole veel saanud vastust oma palvele I. F. M.´i dokumenteerimiseks. Ka ei ole väljasaatmine muutunud võimatuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb PPA taotlus rahuldada.

Tiina Pappel kohtunik