2-11-9467/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-11-9467

KOHTUMÄÄRUS

RESOLUTSIOON

1. L. R.`i avaldus rahuldada.

2. Anda L. R.`ile (IK 47408142242) nõusolek allkirjastada M. R.`i (IK xxx) nimel omandiõiguse tunnistuse ühine avaldus ja anda nõusolek pärandvara koosseisu kuuluva korteriomandi asukohaga: xxx, Kohtla-Järve linnas (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr 464607) võõrandamiseks.

3. Kohus annab nõusoleku korteriomandi võõrandamiseks tingimusel, et ¼ korteriomandi müügihinnast saadud rahast paigutatakse krediidiasutusse M. R.`i nimel olevale kontole ning seda raha võib kasutada M. R.`i ülalpidamiskuludeks. Kohtuasja number 2-11-9467 Määruse tegemise aeg ja koht 02. mai 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi

L. R.`i avaldus nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks. Kohtuistungi toimumise aeg

25. aprill 2011 Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

L. R. (IK xxx, elukoht: xxx)

M. R. (IKxxx, elukoht: xxx)

Vandeadvokaat T. D. (määratud korras)

Kohtla-Järve Linnavalitsus (asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve).

A.V. (volikirja alusel)

4. Käesolev kohtumäärus asendab jõustumisel alaealise M. R.`i tahteavalduse korteriomandi asukohaga: xxx Kohtla-Järve linnas võõrandamistehingu sõlmimisel erieestkostjat määramata.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

6. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. TsMS § 553 kohaselt, vähemalt 14-aastane piisava kaalutlusja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele. ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

L. R. esitas Viru Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealise lapse M. R.`i nimel tehingu tegemiseks, so, M.le kuuluva kinnisasja kaasomandi võõrandamiseks. Avalduse kohaselt suri lapse M. isa A. L. 11.02.2007. 05.07.2010 algatatud pärimismenetluse avalduse kohaselt kuulub pärandvara hulka korteriomand aadressil xxx, Kohtla-Järve, M.le kuulub ½ nimetatud korteriomandist. Pärimistunnistus on väljastatud 02.03.2011. ½ korteriomandi omanikuks on avaldaja L. R.. Avaldaja soovib võõrandada endale kuuluva osa kaasomandist ning palub kohtu luba ka M.le kuuluva osa võõrandamiseks, kuna korteriomandi, asukohaga xxx Kohtla-Järve, hooldamisega seotud kulud on liiga koormavad. Avaldaja on arvamusel, et korteriomadi müügist saadud raha on võimalik panna hoiusele M. R.`i pangakontole kuni lapse täisealiseks saamiseni. M. elab avaldaja juures, tal on oma tuba, seega puudub vajadus teise korteri hoidmiseks ja sellega soetud kulutuste kandmiseks. Viru Maakohtu 21. märtsi 2011 määrusega (tl. 10-11) kaasati menetlusse alaealise lapse M. R.`i (IK 49411112213) huvide kaitseks eestkosteasutusena Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu). Kohus kohustas Kohtla-Järve Linnavalitsust esitama kohtule kirjalik arvamus avalduses esitatud nõude osas hiljemalt 20 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Sama kohtumäärusega määrati M. R.’ile esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

13. aprillil 2011 puudutatud isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt esitatud arvamusest nähtub, et puudutatud isik on avaldusega nõus ja palub avaldus rahuldada. Esindaja, võttes arvesse korterite müügihindasid, nõustub avaldaja arvamusega korteri maksumuse osas. Kuna avaldaja ja tema ülalpidamisel olev laps ei kasuta antud eluruumi elamiseks, ning arvestades avaldaja materiaalseid võimalusi, ei ole otstarbekas kasutada perekonna rahalisi vahendeid korteri peale, mida tegelikkuses ei vajata ja mille hilisem kasumlik võõrandamine on kaheldav. Puudutatud isiku arvamuse kohaselt on avalduse rahuldamine ja korteriomandi võõrandamine lapse huvides.

KOHTUISTUNG

25. aprilli 2011 kohtuistungil palus avaldaja avaldus rahuldada. Avaldaja teatel nad selles korteris ei ela, korter on tühi. Kuna 25 % korterist kuulub avaldaja tütrele, siis soovib avaldaja korteri müügiks kohtu nõusolekut. Korter on praegu tühi. Korter asub Sõpruse tänaval, Puru linnaosas.

Puudutatud isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja A. Valk palus avaldus rahuldada, sest arvestades korterite müügihindasid ja avaldaja selgitusi, on see kahtlemata lapse huvides. Saadud raha hoiustamise kohustust ei saa kontrollida, see pigem distsiplineerib lapsevanemat.

Puudutatud isik, alaealine laps M. R. palus avaldus rahuldada, ta on nõus sellega, et ema võõrandab korteri.

Puudutatud isiku, alaealise lapse M. R. `i esindaja, vandeadvokaat Tatjana Dobolina palus avaldus rahuldada. Esindaja sõnul on M. nimel on ainult ¼ korteriomandist. Korteri ülalpidamiskulud on igakuiselt juba 100 eurot, mis on suur summa. Esindaja pooldan avaldust ja leiab, et on otstarbekas ja mõistlik osa võõrandada. Ta on nõus ema arvamusega, et saadud raha tuleb hoiustada, et tütar saaks hiljem seda raha kasutada. Esindaja palub avaldus rahuldada, anda nõusolek korteriomandi võõrandamiseks. Kui kohus peab vajalikuks siis ka määrata, et M. R.`ile kuuluv osa müügist hoiustatakse tema kontole krediidiasutusse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isikute vastustega avaldusele ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus ) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 127 kohaselt, varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

PKS § 209 lg.1 kohaselt määratakse isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. PKS § 209 lg. 2 kohaselt võib kohus eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei ole konkreetse toimingu puhul otstarbekas.

Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lapse huvidest lähtuvalt asendada alaealise lapse M. R. `i tahteavaldus jõustunud kohtumäärusega erieestkostjat määramata.

PKS § 131 lg.1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja 188 lg.1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

Tutvunud tsiviilasja materjalidega, eestkosteasutuse esindaja A. Valk`i vastusega, alaealise lapse M. R.`i esindaja, vandeadvokaadi T. D. arvamusega, leiab kohus, et L. R.`i avaldus on põhjendatud ja talle tuleb M. R.`i vanemana anda kohtu nõusolek M. R.`i nimel tehingu tegemiseks, so L. R.`i ja M. R.`i kaasomandis oleva korteriomandi asikohaga: xxxKohtla- Järve linnas, võõrandamiseks.

Kohus peab vajalikuks seada täiendava tingimuse, et ¼ korteriomandi müügihinnast saadud rahast paigutatakse krediidiasutusse M. R.`i nimel olevale kontole ning seda raha võib kasutada M. R.`i ülalpidamiskuludeks.

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Johannes Külaots Kohtunik