3-11-42/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

3.mail 2011.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-11-42

Haldusasi

OÜ „Järvevana Jaotusvõrk“ kaebus Konkurentsiameti 7.12.2010.a.

otsuste nr 7.2-3/10-044 ja nr 7.2-3/10-045 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

18.04.2011.a.

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

kaebaja esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik, vastustaja Konku-

rentsiameti esindajad Margus Kasepalu ja Tiiu Siig, kolmandate

isikute OÜ “Eesti Energia Jaotusvõrk” ja AS “Eesti Energia” esin-

daja vandeadvokaat Arne Ots

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Välja mõista OÜ-lt „Järvevana Jaotusvõrk“ OÜ „Eesti Energia Jao-

tusvõrk“ kasuks 2849(kaks tuhat kaheksasada nelikümmend ühek-

sa) eurot 80 senti menetluskulusid.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tal-

linna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teata-

vakstegemisest arvates ehk hiljemalt 2.juunil 2011.a. Samaks kuu-

päevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koosta-

miseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioon-

kaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnako-

hus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist koh-

tuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

25.02.2010.a. sõlmitud asutamislepinguga asutasid osaühingud „Raldon“, „Raldon Aren-

dus“ ja „FER KINNISVARA“ osaühingu „Järvevana Jaotusvõrk“(edaspidi JJ), mille kavandatav

põhitegevus on elektrienergia jaotus(EMTAK kood 35131). Asutajad tasusid ühingu osade eest ko-

gu ulatuses mitterahaliste sissemaksetega, milleks olid neile kuuluvad elektriseadmed ja -paigal-

dised, mis koosnevad kaabelliinidest ja alajaamadest koos seadmetega(tl 62-82).

9.03.2010.a. esitas JJ Konkurentsiametile taotluse tegevuslubade saamiseks jaotusvõrgu

kaudu võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks “Kalevi”(hõlmab kinnistuid Pärnu mnt

139, Pärnu mnt 139a/Kohila 2a, Kohila 2, 4, 6, 8, 8a) ja “Tere”(hõlmab kinnistuid Pärnu mnt 139d,

139d1, 139e, 139e1, 139e2, 139e3/4/5/6/7/8, 139f) piirkondades(tl 100-113).

7.12.2010.a. otsusega nr 7.2-3/10-044 keeldus Konkurentsiamet JJ-le tegevusloa andmi-

sest tegutsemiseks elektrituruseaduse(ElTS) § 22 lg 1 punktis 3 ettenähtud tegevusalal – jaotus-

võrgu kaudu võrguteenuse osutamine -, sest taotleja ei vasta ElTS-i nõuetele muul põhjusel(§ 30 lg

1 p 2), tegevusloa andmine on vastuolus ElTS-s nimetatud eesmärkidega(§ 30 lg 1 p 6) ning võib

kahjustada teise, tegevusloa alusel tegutseva elektriettevõtja OÜ “Eesti Energia Jaotusvõrk”(edas-

pidi EEJ) seadusega kaitstud õigusi või huve(§ 30 lg 1 p. 7).

Otsuse kohaselt teatasid JJ ning osaühingud „Raldon“, „Raldon Arendus“ ja „FER KIN-

NISVARA“ 8.03.2010.a. vastustajale edastatud võõrandamisteates, et 25.02.2010.a. võõrandasid

osaühingud „Raldon“, „Raldon Arendus“ ja „FER KINNISVARA“ oma elektrivõrgud, elektrisead-

med ja -paigaldised - 6 kV kaabelliinid ja 6/0,4 kV alajaamad(edaspidi „võrk“) tegevust alustavale

elektriettevõtjale JJ-le. Uue elektriettevõtja asutamise põhjusena nimetasid võõrandamisteate saat-

jad koostamisel olevat detailplaneeringut „Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala

detailplaneering", mille kehtestamise järgselt kinnisasi Tallinnas Pärnu mnt 139 jagatakse ning sel-

le omanikel kaob õigus ilma tegevusloata võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia edasimüümi-

seks. Võõrandamisteate saatjad kinnitasid, et senised võrgulepingud nr 150298001 ja nr 15209

2001 antakse üle JJ-le või sõlmitakse uuesti peale Konkurentsiametilt tegevusloa saamist(tl 114).

JJ vastab ElTS § 26 lg 2 p-de 1-4 tingimustele: organisatsioon on taotletava tegevuse ula-

tuse ja laadiga kooskõlas, on olemas piisav arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid, töötajate hul-

gas on elektriohutusseaduses nimetatud elektritööde juhtimiseks pädevustunnistuse saanud isik ja

käidukorraldaja, on majanduslikud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses ElTS-i ja selle

alusel kehtestatud õigusaktidega. Kuid ainuüksi nendele tingimustele vastamine ei anna õiguslikku

alust taotletud tegevusloa andmiseks JJ-le, vaid täidetud peavad olema ka ElTS § 26 lg 2 p 5 ja lg 3

nõuded, mis näevad ette, et tegevusluba antakse jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks isi-

kule, kellel on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses ElTS-i ja selle alusel kehtes-

tatud õigusaktidega ning juhul, kui see pole vastuolus §-ga 60 ja taotluses nimetatud piirkond sobib

elektrienergia jaotamiseks. ElTS § 60 lg 1 järgi võib jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud

teeninduspiirkonnas võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrgu-

ettevõtja ise. ElTS ei sätesta kriteeriume, mille järgi hinnata taotluses nimetatava piirkonna sobi-

vust elektrienergia jaotamiseks. Teeninduspiirkond võrguteenuse osutamiseks määratakse võrguet-

tevõtjale tegevusloa andmisel ning tegevusloa andmise otsuses esitatakse andmed teeninduspiir-

konna kohta(§ 32). Jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda(§ 62 lg 4) ning iga

ettevõtja on kohustatud oma teeninduspiirkonnas täitma ElTS-i ja selle alusel antud õigusaktidega

temale pandud kohustusi ja tegevusloa tingimusi(§ 32 lõige 2). Turuosaline võib osta ja/või tarbida

üksnes seda elektrienergiat, mille müüb temale võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigal-

dis ühendatud või selle võrguettevõtja nimetatud müüja(§ 75 lg 1), v.a. §-s 75 lg 2 toodud erandid.

Seega peab Konkurentsiamet JJ-le tegevusloa andmiseks esitama tegevusloa andmise otsuses and-

med JJ teeninduspiirkonna kohta. Kuid JJ teeninduspiirkonnaks taotletavad Kalevi ja Tere piirkon-

nad paiknevad EEJ-le Energiaturu Inspektsiooni(ETI) 17.06.2004.a. otsusega nr 99-TL/ElTS

tegevusloa andmise kohta määratud teeninduspiirkonnas. Viidatud otsusega on EEJ-le antud täht-

ajatu tegevusluba jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja teeninduspiirkonnaks kehtes-

tatud Eesti Vabariigi territoorium, millest on välja arvatud need maa-alad, mis on määratletavad

tegevusloa tingimuste punktides 4.1. kuni 4.18. ning mille geograafilised koordinaadid on ETI esi-

tanud otsuse lisades 1 kuni 17(tl 176-193). Kuna EEJ jaotusvõrguettevõtjana ise oma teenindus-

piirkonnas elektrienergiat ei müü, on ta müüjaks oma teeninduspiirkonnas nimetanud AS-i “Eesti

Energia” (edaspidi EE), mis omab selleks kehtivat tegevusluba. Kalevi ja Tere piirkondi on

võimalik määratleda teeninduspiirkonnaks JJ-le vaid juhul kui need piirkonnad arvatakse välja EEJ

teeninduspiirkonnast, muutes selleks ETI 17.06.2004.a. otsuses tegevusloa tingimuste punkti 4.

ElTS-st ei tulene keeldu omandada võrku, § 63 lubab jaotusvõrguettevõtjatel sõlmida kokkuleppeid

teeninduspiirkondade muutmiseks selliselt, et kõik senised tarbijad saaksid jätkuvalt varustatud

elektrienergiaga. JJ, omandades võrgu Kalevi ja Tere piirkondades, võttis sellega riski, teadmata,

kas ta suudab EEJ-ga kokku leppida viimase teeninduspiirkonna muutmises selliselt, et neid maa-

alasid oleks hiljem võimalik määratleda teeninduspiirkonnaks JJ-le.

EEJ ei nõustunud oma teeninduspiirkonda muutma, esitades järgmised põhjendused. Kalevi

ja Tere piirkondades asub olulisel määral EEJ võrku, mille kaudu saavad elektrienergiat nii JJ ala-

jaamad kui ka EEJ enda alajaamad ja nendega seotud tarbijaid. EEJ peab tagama oma võrgu kaudu

häireteta elektrivarustuse mitmele lähikonna asumile, lisaks ka Magdaleena Haigla piirkonda. EEJ-

l on oma jaotusalajaamade toitepiirkonnas kehtestatud ja menetluses mitmed detailplaneeringud

ning nendega kaasnevalt on väljastatud tehnilisi tingimusi, kus EEJ on arvestanud Pärnu maantee,

Järvevana tee ja Kohila tänava ümbruskonna kui oma teeninduspiirkonna tervikliku osaga. Samal

põhimõttel on EEJ väljastanud tehnilised tingimused ka JJ taotletavas teeninduspiirkonnas

paikneva detailplaneeringu alaga seonduvalt. EEJ-l on, arvestades olemasolevat võrku ning projek-

teerides perspektiivset elektripaigaldist detailplaneeringu alale, kus seoses kavandatava hoonestu-

sega ehitataks välja elektrivarustus igale kinnistule eraldi, võimalik kujundada välja lõpptarbijate

jaoks optimaalne elektrivõrk nii eelmärgitud detailplaneeringualale kui kogu viidatud piirkonnale

tervikuna. EEJ on kavandanud oma võrgu arendust, lähtudes temale määratud teeninduspiirkonna

määratlusest nii seoses ülalmärgitud detailplaneeringutega kui eesmärgiga tagada kogu piirkonna

kui terviku varustuskindlus, määranud kindlaks tähtajad piirkonnas paiknevate jaotusalajaamade

rekonstrueerimiseks ja uute fiidrite paigaldamiseks ja selleks vajaminevad finantseeringud, fiidrite

arv ja läbilaskevõime on kavandatud kogu tervikliku piirkonna arengut silmas pidades.

EEJ keeldumist kokkuleppest JJ-ga oma teeninduspiirkonna muutmiseks ei saa lugeda

õigusvastaseks, sest ElTS ei sätesta, mis asjaoludel EEJ peab sellise kokkuleppe JJ-ga sõlmima.

Tähtsust pole JJ väidetel, et: 1)ainult tema omab tehnilisi võimalusi elektrienergia müümiseks ning

võrguteenuse osutamiseks tarbijatele Kalevi ja Tere piirkondades, sest EEJ-le ei kuulu seal jaotus-

võrku, elektriseadmeid ega -paigaldisi, mis oleksid lõpptarbijatega ühendatud. EEJ saaks neis piir-

kondades rajada, ümber ehitada või pikendada jaotusvõrku või anda täiendavaid liitumisi sellega

ühinemiseks üksnes JJ-le kuuluvat võrku kasutades ning kui JJ selleks nõusolekut ei anna, siis on

EEJ-l elektrienergia lõpptarbijatele müümine ja neile võrguteenuse osutamine neis piirkondades

tehniliselt võimatu; 2) JJ asutajad ja osanikud osaühingud “Raldon”, “FER KINNISVARA” ja

“Raldon Arendus” on nende piirkondade peamised kinnisasjade omanikud ja vastvalt asjaõigus-

seaduse(AÕS) §-le 68 lg 1 pole EEJ-l ilma nende nõusolekuta võimalik rajada, ümber ehitada või

pikendada võrku või anda täiendavaid liitumisi sellega ühinemiseks. Seetõttu on JJ asutajatel ja

osanikel võimalik välistada igasugune JV ehitus- ja majandustegevus neis piirkondades; 3)EEJ

pole senini teinud kulutusi lõpptarbijatega ühendatud jaotusvõrgu arendamiseks ega kavatse seda

teha ka edaspidi, investeeringud peab tegema olemasoleva võrgu omanik JJ; 4)ajalooliselt

elektrienergia müük ja võrguteenuse osutamine tarbijatele toimunud neis piirkondades paikneva

jaotusvõrgu tegelike omanike poolt ja elektrienergiat lõpptarbijatele pole müünud EE ning võrgu-

teenust pole osutanud EEJ. Vastavad kulutused on pidanud tegema kinnisasjade omanikud, eelkõi-

ge JJ asutajad ja osanikud.

ElTS § 33 lg 1 ja 2 ei nimeta elektriettevõtja tegevusloa tingimuste muutmise alusena

ülalmärgitud asjaolusid. Tehnilised võimalused võrguteenuse osutamiseks tagatakse EEJ-le seadu-

sega sätestatud korras. ElTS § 64 reguleerib olukorda, kus jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkon-

nas paikneb võrk, mis on vajalik tarbijate elektrienergiaga varustamiseks ja selle võrguga ühenda-

tud tarbijatele ei osuta võrguteenuseid ega müü elektrienergiat võrgu omanik. Vastavalt ElTS §-le

64 lg 1 on JJ kohustatud andma oma võrgu EEJ kasutusse, tagamaks selle kaudu kinnistute elektri-

energiaga varustamise jätkumine senistel tingimustel. Sellega on EEJ-le ja EE-le tagatud nii tehni-

lised kui õiguslikud võimalused võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks kõnealustes

piirkondades. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul küll õigus asja vallata, kasutada ja käsutada

ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede

kõrvaldamist, kuid sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud sea-

duse või teiste isikute õigustega. JJ õigust kasutada võrku selle omanikuna võrguteenuse osutami-

seks on kitsendatud ElTS § 64 lg 1 alusel. EEJ-l polnud kohustust JJ võrku arendada (sellesse

investeerida). ElTS §-dest 65 lg 1 ja 66 lg 1 tulenevalt on võrguettevõtjal kohustus osutada võrgu-

teenust kuni liitumispunktini tarbija, tootja, liinivaldaja või teise võrguettevõtja elektripaigaldisega,

samuti kohustus arendada oma võrku eeltoodud viisil, kuid pole kohustust arendada ka tarbija,

tootja, liinivaldaja või teise võrguettevõtja elektripaigaldist. Kinnistute elektrienergiaga varustami-

ne on JJ kinnitusel toimunud temale kuuluva võrgu kaudu, selleks vajaliku elektrienergia on EEJ

oma võrgus edastanud oma tarbijatele – OÜ-le “Raldon” ja AS-le “Rubla” täitmiseks kuni liitu-

mispunktideni JJ võrguga. Asjaolust, et liitumispunktidest lähtuv JJ võrk asub EEJ teeninduspiir-

konnas, ei tulenenud EEJ-le kohustust JJ võrku arendada. ElTS § 33 lg 1 ja 2 ei nimeta elektri-

ettevõtja tegevusloa tingimuste muutmise põhjusena ka asjaolu, et temale tegevusloa kohaseks

tegevuseks ettenähtud vara omandanud isik soovib seda vara ise kasutada, lähtudes ajaloolisest

järjepidevusest.

Seega puuduvad ElTS §-s 33 lg 1 ja 2 ettenähtud alused, mille olemasolul võib Konku-

rentsiamet EEJ tahte vastaselt tegevusloa tingimusi muuta, s.t. arvata Kalevi ja Tere piirkonnad

välja EEJ teeninduspiirkonnast selleks, et väljastada tegevusluba võrguteenuse osutamiseks JJ-le.

JJ-l võrgu omanikuna lasub ElTS §-st 64 lg 1 tulenev kohustus tagada võrgu kasutus EEJ-le, et

viimane saaks selle kaudu jätkata lõpptarbijate elektrienergiaga varustamist senistel tingimustel

vastavalt ElTS §-le 64 lg 11. Kuna EEJ ise elektrienergiat oma teeninduspiirkonnas ei müü, vaid

on müüjaks määranud EE(ElTS §§ 75 lg 1; 76 lg 1, 3, 4), tagatakse kaebaja poolt võrgu EEJ-le

kasutusse andmisega vajalikud tehnilised võimalused elektrienergia müügiks neis piirkondades ka

EE-le. Seega pole võimalik anda JJ-le tegevusluba tegutsemiseks võrguteenuse osutamisega Kalevi

ja Tere piirkondades.

7.12.2010.a. otsusega nr 7.2-3/10-045 keeldus Konkurentsiamet JJ-le tegevusloa andmi-

sest ElTS § 22 lg 1 punktis 7 ettenähtud tegevusalal - elektrienergia müük -, sest taotleja ei vasta

ElTS-i nõuetele muul põhjusel(§ 30 lg 1 p 2) tegevusloa andmine on vastuolus ElTS-is nimetatud

eesmärkidega(§ 30 lg 1 p 6) ning tegevusloa andmine võib kahjustada teise, tegevusloa alusel

tegutseva elektriettevõtja AS “Eesti Energia” seadusega kaitstud õigusi või huve(§ 30 lg 1 p 7),

esitades samad põhjendused, mis otsuses nr 7.2-3/10-044. Lisaks märkis Konkurentsiamet, et

ElTS-st tulenevalt saab tegevusluba elektrienergia müügiks omada ainult selline võrguettevõtja,

kellele on eraldatud teeninduspiirkond võrguteenuse osutamiseks ja väljastatud tegevusluba(§ 75 lg

1) ja kes ise müüb elektrienergiat oma teeninduspiirkonnas või on teise võrguettevõtja poolt

nimetatud müüja viimase teeninduspiirkonnas ElTS § 75 lg 1 tähenduses. JJ puhul see nõue täide-

tud pole - kõnealuses teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamise tegevusluba omava EEJ poolt

on nimetatud elektrienergia müüjaks seal EE ning otsusega nr 7.2-3/10-044 on Konkurentsiamet

keeldunud JJ-le võrguteenuse osutamiseks tegevusloa väljastamisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vaidlustatud otsused tühistada. Vastustaja pole järginud seadust ega teosta-

nud kaalutlusõigust(diskretsiooni) kooskõlas diskretsiooni piiride, eesmärgi, võrdse kohtlemise ja

õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Konkurentsiamet jättis kasutamata ElTS §-st 33 lg 1 ja 2 tule-

neva õiguse muuta omal algatusel EEJ tegevusloa tingimusi selliselt, et viimasele määratud tege-

vuspiirkonda oleks Kalevi ja Tere piirkonna võrra vähendatud selleks, et need alad saaks määrata

kaebaja tegevuspiirkonnaks ning kaebajale oleks võimalik väljastada tegevusluba võrguteenuse

osutamiseks. Kui vastustajal on ElTS-i või selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel kohustus väl-

jastada tegevusluba teatud piirkonnas võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müümiseks teise-

le elektriettevõtjale(kaebajale), siis võib see ElTS § 33 lg 2 kohaselt kaasa tuua EEJ-le juba väljas-

tatud tegevusloa tingimuste muutmise, sh väljastatud tegevusloas fikseeritud teeninduspiirkonna

vähendamise teise elektriettevõtja teenindada antava piirkonna võrra.

Ajalooliselt on kõnealuses piirkonnas tarbijatele elektrienergia müümine ja elektrijaotus-

võrgu kaudu võrguteenuse osutamine toimunud elektrijaotusvõrgu omanike(OÜ “Raldon” ja AS

“Rubla” kaudu, viimase kinnisasi kuulub praegu OÜ-le “Raldon Arendus”). EE pole seal kunagi

müünud lõpptarbijatele elektrienergiat otse, vaid on esitanud arved elektrienergia eest nimetatud

äriühingutele, kes müüsid elektrienergia edasi kolmandatele isikutele kui lõpptarbijatele. Samuti

pole EEJ nendes piirkondades kunagi osutanud võrguteenust lõpptarbijatele ega kandnud kulutusi

lõpptarbijatega ühendatud elektrijaotusvõrgu arendamiseks. Kõik kulutused on pidanud kandma

kinnisasjade omanikud, eelkõige osaühingud „Raldon“, „Raldon Arendus“ ja „FER KINNISVA-

RA“, kes on JJ asutajateks ja osanikeks. Sisuliselt on OÜ “Raldon” ja AS “Rubla” piirkonnas lõpp-

tarbijatele võrguteenuse osutajaks ning elektrienergia müüjaks ning seega fikseeriks JJ-le tegevus-

loa väljastamine üksnes praegu tegelikult eksisteeriva olukorra. ElTS §-de 15 lg 6 p 1, 22 lg 2 p 1

kohaselt võib isik müüa elektrienergiat ilma tegevusloata üksnes väljaspool oma põhitegevust ning

ainult isikule kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes

seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad. Detailplaneeringu „Pärnu mnt, Kohila täna-

va ja Järvevana tee vaheline ala“ kehtestamise tulemusel jagatakse olemasolevad kinnisasjad mit-

meks eri kinnisasjaks, mis hakkavad kuuluma erinevatele isikutele. Kuna peale detailplaneeringu

kehtestamist oli ette näha mitme eri isikutele kuuluva kinnisasja tekkimine, oli vaja JJ asutajate

tegevus elektrienergia müümisel seadustada, samuti sätestada võimalus legaalseks tulu teenimi-

seks.

EEJ tegevusloa tingimusi oli vastustajal võimalik muuta eelkõige varustuskindluse tagami-

seks ning ElTS-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks.

Seaduses pole täpsustatud, mida lugeda „varustuskindluse tagamiseks“ ja “õigusaktist tuleneva

kohustuse täitmise tagamiseks”, mistõttu on Konkurentsiametil siin laialdane kaalumisruum, kus ta

peab kaaluma, kes omab vaidlusalustel maa-aladel tehnilisi ja õiguslikke võimalusi jaotusvõrgu

kaudu tarbijatele võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müümiseks, kuidas on antud piirkon-

nas ajalooliselt toimunud võrguteenuse osutamine ja elektrienergia müümine, kes on investeerinud

elektrijaotusvõrgu arendamisse ning kes on kohustatud ja huvitatud seda tegema tulevikus jne.

Vastustaja peab ka andma õigusliku hinnangu EEJ tegevusele teeninduspiirkonna muutmise kok-

kuleppe mittesõlmimisel, sh analüüsima selle põhjusi ja motiive. Ainuüksi EEJ-i paljasõnaline

soov osutada jaotusvõrguteenust ei saa tagada varustuskindlust, sest EEJ-le ei kuulu selles piirkon-

nas elektrijaotusvõrku, elektriseadmeid ega -paigaldisi, mis oleksid lõpptarbijatega ühendatud.

Järelikult pole EEJ-l võimalik osutada lõpptarbijatele võrguteenust või müüa elektrienergiat, ta

saaks tegutseda elektriettevõtjana üksnes juhul, kui kaebaja võõrandaks talle oma elektrijaotusvõr-

gu või annaks seda kasutada. Ka ElTS § 64 lg 1, mille alusel väidetavalt lasub kaebajal võrgu oma-

nikuna kohustus tagada EEJ-le võrgu kasutamine, tagamaks kinnistute elektrienergiaga varustami-

se jätkumist senistel tingimustel, ei saa piisavalt tagada tarbijate varustuskindlust, sest osundatud

säte reguleerib üksnes olemasoleva võrgu kasutust, mitte aga uute tarbijate lisandumisel ja olemas-

oleva elektrijaotusvõrgu arendamisel võrgu pikendamist või uue võrgu rajamist, mida EEJ saaks

teha üksnes kaebaja nõusolekul ja loal olemasolevat kaebajale kuuluvat jaotusvõrku kasutades. Kui

kaebaja nõusolekut ei anna, on EEJ-l tehniliselt võimatu vaidlusalustes piirkondades lõpptarbijatele

elektrienergia müüa ja jaotusvõrgu kaudu võrguteenust osutada. Tõenäoliselt poleks EEJ ka majan-

duslikult huvitatud kaebajale kuuluva elektrijaotusvõrgu arendamisest, uut võrku rajada või ole-

masolevat pikendada saaks ta aga ainult kinnisasja omanike loal, kusjuures peamisteks kinnisas-

jade omanikeks on kaebaja osanikud.

Seega pole EEJ praegu võimeline tagama lõpptarbijatele võimalikku soovitavat varustus-

kindlust, küll aga suudaks seda tagada kaebaja. Jääb arusaamatuks, miks peaks kaebaja andma oma

elektrijaotusvõrgu EEJ-i kasutada, kui ta võiks ise selles piirkonnas võrguteenust osutada. Samuti

jäävad arusaamatuks Konkurentsiameti viited sundvõõrandamise võimalusele. Riigi huvides ei saa

olla otsustada, milline eraõiguslik juriidiline isik peaks teatud teeninduspiirkonnas osutama jaotus-

võrguteenust, sest riigi jaoks pole sel tähtsust. Võrguteenust peaks osutama isik, kellel on selleks

kõige paremad tehnilised ja õiguslikud võimalused, s.o. isik, kellele kuulub omandiõiguse alusel

või kelle valduses on lõpptarbijatega ühendatud elektrijaotusvõrk. Jääb mulje, et EEJ-i ja Konku-

rentsiameti kooskõlastatud tegevuse varjatud eesmärgiks on sundida kaebajat majanduslike vahen-

ditega võõrandama oma elektrijaotusvõrku EEJ-le ning takistada uue elektriettevõtja tekkimist.

Kuna otsus keelduda kaebajale tegevusloa väljastamisest jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse

osutamiseks on õigusvastane ja tuleb tühistatada, siis on automaatselt õigusvastane ja kuulub tühis-

tamisele ka otsus keelduda kaebajale tegevusloa väljastamisest elektrienergia müügiks samas tee-

ninduspiirkonnas. Kaevatud otsused takistavad kaebajal seadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse

teostamist ja oma omandi kasutamist.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsustes esitatud seisukoh-

tade juurde. Lisaks märkis vastustaja, et ElTS § 33 lg 1 ja 2 koosmõjust tuleneb, et Konkurent-

siamet võib, kuid pole kohustatud pärast tegevusloa väljaandmist muutma või kehtestama uusi tin-

gimusi, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks

või ElTS-ist või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks, järgides

ElTS-i, võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid. ElTS §-s 3 p 28 on toodud varus-

tuskindluse mõiste - süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus. EEJ selgituste

kohaselt on ta valmis asuma täitma võrguettevõtja kohustusi kaebaja taotletavas teeninduspiirkon-

nas kohe peale ElTS § 64 lg 1 alusel kaebajalt võrgu enda kasutusse saamist. Varustuskindluse

tagamiseks pole vaja EEJ-i tegevusloa tingimusi muuta, vähendamaks tema teeninduspiirkonda

Kalevi ja Tere piirkondade võrra, sest EEJ on seni taganud varustuskindluse oma tarbijatele OÜ-le

„Raldon“ ja AS-le „Rubla“ ning on valmis edaspidi osutama võrguteenust kõigile selle piirkonna

lõpptarbijatele. EEJ-le ei tulene ElTS-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist ühtegi kohustust,

mille täitmiseks kaebaja taotletud muudatust oleks vaja teha.

Väär on kaebaja väide, et temal on õiguslikud võimalused elektrienergia müümiseks ja võr-

guteenuse osutamiseks, EEJ-l aga pole. Kuna kaebaja pole Tere ja Kalevi piirkonda jäävate kinnis-

tute omanik ega kaasomanik, saaks ta võrguteenust osutada ja elektrienergiat müüa ainult vastavate

tegevuslubade olemasolul. Ainuüksi fakt, et lõpptarbijate elektripaigaldistega ühendatud võrk on

kaebaja omandis, ei anna talle soovitud tegevuseks õiguslikke võimalusi ega taga tegevusloa

väljastamist. See ei takista ka EEJ-l võrguteenuse osutamist lõpptarbijatele, sest ElTS § 64 lg 1

kohustab võrguteenuse osutamiseks tegevusluba mitteomavat võrguomanikku tagama, et võrk

oleks asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud

võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest. Sellega, et võrk on EEJ kasutuses,

tagatakse talle tehnilised võimalused võrguteenuse osutamiseks Kalevi ja Tere piirkondades. Kae-

baja keeldumine võrgu kasutusse andmisest EEJ-le või sellega viivitamine näitaks kaebaja soovi-

matust seadust täita, mis aga ei saa olla põhjenduseks ElTS § 33 lg 1 ja 2 rakendamisele EEJ tee-

ninduspiirkonna vähendamiseks kõnealuste piirkondade võrra. Kuna EEJ ise elektrienergiat oma

teeninduspiirkonnas ei müü ja on elektrienergia müüjaks oma teeninduspiirkonnas määranud EE

(ElTS §§ 75 lg 1; 76 lg 1, 3, 4), tagatakse kaebaja poolt võrgu EEJ-le kasutusse andmisega vaja-

likud tehnilised võimalused elektrienergia müügiks neis piirkondades ka EE-le. On kokkuleppeline

asi, kas kaebaja annab võrgu kolmanda isiku kasutusse ehk rendile või müüb ära.

Vastustaja pole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. EEJ ja kaebaja pole võrdses olu-

korras, kuna see, kellelt tahetakse teeninduspiirkonda ära võtta, on tegevusloaga võrguettevõtja,

aga see, kes soovib hakata tegutsema selles piirkonnas, ei oma tegevusluba.

Kolmandad isikud paluvad jätta kaebus rahuldamata, toetades vastustaja seisukohti. ETI

17.06.2004.a. otsusega anti EEJ-le(tolleaegse ärinimega OÜ “Jaotusvõrk”) tegevusluba jaotusvõr-

gu kaudu võrguteenuse osutamiseks kogu Eesti Vabariigi territooriumil, v.a. piirkonnad, kus osuta-

vad võrguteenust teised jaotusvõrguettevõtjad, keda on 36, kuid kaebaja nende hulka ei kuulu. Tee-

ninduspiirkond, kus kaebaja soovib võrguteenust osutada, on viidatud otsusega määratud EEJ-le,

kes pole nõus sellest kaebaja kasuks loobuma, sest soovib ise seal võrguteenust osutada. ElTS § 63

lg 1 sätestab jaotusvõrguettevõtjatele võimaluse omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade

muutmises, kuid ei kohusta pooli selleks. Kui jaotusvõrguettevõtja ei soovi loobuda oma teenin-

duspiirkonnast teise jaotusvõrguettevõtja kasuks, ei tulene ElTS §-st 63 kohustust seda teha. Prae-

gune olukord on põhjustatud ainuüksi kaebaja enda poolt, mõistlik ettevõtja oleks juba enne võrgu

omandamist uurinud, kas teeninduspiirkonna muutmine on üldse võimalik, et vältida hilisemaid

riske. ElTS § 64 on erinorm, mis reguleerib teeniduspiirkonna vähendamist ning see saab toimuda

ainult poolte kokkuleppel, mille peab heaks kiitma Konkurentsiamet.

Vastustajal puudus õigus EEJ-le väljastatud tegevusloa muutmiseks omal algatusel. ElTS §

33 lg 2 sätestab, et Konkurentsiamet võib pärast tegevusloa väljaandmist muuta tegevusloa tingi-

musi või kehtestada uusi tingimusi, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks,

varustuskindluse tagamiseks või ElTS-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse

täitmise tagamiseks. ElTS §-st 33 lg 3 tuleneb, et tegevusloa tingimuste muutmine või uute tingi-

muste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

Praegusel juhul puuduvad alused EEJ-le väljastatud tegevusloa muutmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlustatud otsused on õiguspärased ja põhjendatud, nende tühistamiseks puudub alus.

Elektrienergia tootmist, edastamist ja müüki reguleerib ElTS(§ 1 lg 1). ElTS-s ja selle alu-

sel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, sealhulgas elektrituru toimimise ja turu-

osaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet(§ 93 lg 1), mis annab ja tun-

nistab kehtetuks tegevuslubasid, pikendab tegevuslubade kehtivusaega, kehtestab ja muudab tege-

vuslubade tingimusi ning kontrollib nende täitmist(§ 94 lg 1 p 1). Turuosalised on elektriettevõtja,

tarbija, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja(§ 5); elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liini-

valdaja ja müüja(§ 6). Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu(§ 8

lg 1), müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja(§ 10). Peale vastavaid tegevuslubasid omava-

te aktsiaseltside ja osaühingute võib elektrienergiat müüa ka isik, kes väljaspool põhitegevust

müüb elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires

isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad, ning mittetulundusühing, mis

müüb elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaa-

ži või eramu elektrienergiaga varustamiseks(§-d 15 lg 6 p 1; 22 lg 11; 22 lg 2 p 1). Turuosaline

võib osta ja/või tarbida üksnes seda elektrienergiat, mille müüb temale võrguettevõtja, kelle võrgu-

ga on tema elektripaigaldis ühendatud, või selle võrguettevõtja nimetatud müüja(§ 75 lg 1).

Elektripaigaldis on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks

või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; võrk on

elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja

liitumispunktini(§ 3 p-d 9, 29).

Kuna Tere ja Kalevi piirkonnad pole kaebaja omanduses ega valduses, vajab kaebaja seal

jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks tegevuslubasid. ElTS § 30

lg 1 pp 2, 6 ja 7 kohaselt keeldub Konkurentsiamet tegevusluba andmast, kui taotlejal puuduvad

taotluses nimetatud tegevuseks majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused või ta ei vasta taot-

lejale ja elektriettevõtjale ElTS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele muul

põhjusel, kui tegevusloa andmine on vastuolus ElTS-s nimetatud eesmärkidega ning kui tegevusloa

andmine võib kahjustada teiste tegevusloa alusel tegutsevate elektriettevõtjate seadusega kaitstud

õigusi või huve.

Ekslik on kaebaja arvamus, et vastustaja on kohustatud eraldama Tere ja Kalevi piirkonnad

talle teeninduspiirkonnaks ning väljastama tegevusload seal jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osu-

tamiseks ja elektrienergia müügiks ainuüksi sellepärast, et kaebaja on nendes piirkondades paikne-

vate kaabelliinide ja alajaamade omanik. Vastavalt ElTS §-le 62 lg 1 ja 4 on jaotusvõrguettevõtja

teeninduspiirkond talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa-ala, mis on kindlaks määratud

lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest ning erinevate jaotusvõrguettevõtjate

teeninduspiirkonnad ei või kattuda. Kõnealused piirkonnad on ETI 17.06.2004.a. otsusega nr 3-

3/99 määratletud EEJ-i tegevuspiirkonnana(tl 176-193) ning kaebajale teenindada andmiseks

tuleks need maa-alad EEJ-i teenindusest ära võtta.

Kohus ei nõustu menetlusosaliste seisukohaga, et kaebaja oleks võinud soovitud piirkonnad

enda teeninduspiirkonnaks saada ElTS § 63 lg 1 alusel kokkuleppel EEJ-ga. Osundatud säte kehtib

järgmises sõnastuses: “Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkon-

dade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud terri-

toorium oleks seda ka pärast muutmist.” ElTS § 8 lg 3 järgi on jaotusvõrguettevõtja elektri-

ettevõtja, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu – s.o. isik, kellel juba on võrguteenuse osuta-

miseks tegevusluba, kuhu peavad olema ka märgitud andmed § 62 kohaselt määratletud teenin-

duspiirkonna kohta. Seega saavad ElTS § 63 lg 1 alusel kokkuleppe sõlmida ainult isikud, kellel on

juba olemas nii teeninduspiirkond kui ka tegevusluba. See nähtub ka viidatud paragrahvi lõigetest

2, 4 ja 5. Isikut, kes alles taotleb tegevusluba, nimetatakse seaduses tegevusluba taotlevaks isikuks

ehk taotlejaks(§-d 23-30). Kuna kaebajal puudusid nii teeninduspiirkond kui ka tegevusluba, ei

saanud ta olla ElTS §-s 63 lg 1 tähendatud kokkuleppe osaline ning Konkurentsiamet on kaevatud

otsustes alusetult viidanud sellele sättele. Mis iseenesest ei tähenda, et EEJ poleks võinud soovi

korral vaidlusalustest piirkondadest kaebaja kasuks loobuda või et vastustaja poleks tohtinud

kaebajale soovitada kolmanda isikuga selleteemaliste läbirääkimiste pidamist. ElTS § 63 lg 1

ebaõige tõlgendamine vastustaja poolt pole põhjustanud vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust.

Kaevatud otsused riivavad küll kaebaja põhiseaduses(PS) sätestatud ettevõtlusvabadust(§

29) ja omandipõhiõigust(PS § 32), kuid need vabadus/õigus pole absoluutsed, vaid on piiratud PS §

19 teises lauses fikseeritud kohustusega arvestada oma õiguste ja vabaduste kasutamisel teiste

isikute õigusi ja vabadusi ning järgida seadust. PS § 32 teise lõigu teise lause järgi sätestab omandi

kitsendused seadus. Vastustaja on otsuses nr 7.2-3/10-044 õigesti osundanud, et kaebaja viidatud

AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul küll õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda

kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist,

kuid sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud seaduse või teiste

isikute õigustega. Jaotusvõrgu omaniku kitsendused kõnealuste õiguste kasutamisel on kehtestatud

ElTS-s. Kaebaja vabadus tegeleda selle valdkonna ettevõtlusega Tere ja Kalevi piirkondades ning

õigus kasutada selleks enda omandit on piiratud kolmandate isikute EEJ ja EE vabadusega jätkata

samal territooriumil sama ettevõtlusega tegelemist juba olemasolevate tegevuslubade alusel.

Tulenevalt ElTS §-dest 22 lg 1 p 3, 7; 34 lg 2 on jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osuta-

miseks ja elektrienergia müügiks antavad tegevusload tähtajatud. Seega pidanuks vastustaja kaeba-

jale soovitud teeninguspiirkonna eraldamiseks võtma selle ära EEJ-lt, kes vabatahtlikult polnud

nõus kõnealusest maa-alast loobuma. Seda oleks Konkurentsiamet saanud teha üksnes EEJ tege-

vusloa tingimusi muutes, arvates tema teeninduspiirkonnast välja Tere ja Kalevi piirkonnad. ElTS

§ 33 lg 1, 2, 3 järgi võib Konkurentsiamet pärast tegevusloa väljaandmist omal algatusel muuta

tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi üksnes siis, kui see on vajalik õigusaktis tehtud

muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või ElTS-st või selle alusel kehtestatud õi-

gusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks; tingimuste muutmine või uute tingimuste kehtes-

tamine peab olema objektiivselt põhjendatud, järgima ElTS-i ning võrdse kohtlemise ja vaba kon-

kurentsi põhimõtteid. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et praegusel juhul puudub

alus EEJ-le ETI 17.06.2004.a. otsusega nr 3-3/99 väljastatud võrguteenuse osutamise tegevusloa

tingimuste muutmiseks: üheski õigusaktis pole tehtud muudatusi, mis seda nõudnuks ning varus-

tuskindlus on tagatud ElTS §-s 64 lg 1 kaebajale kui jaotusvõrgu omanikule pandud kohustusega

tagada EEJ-le kaebajale kuuluva võrgu kasutus. Kolmandate isikute ettevõtluse piiramist selleks, et

luua kaebajale võimalus samasse ettevõtlussektorisse siseneda ja hakata seal kolmandate isikute

asemel majandustegevust arendama, ei saaks kuidagi pidada ElTS § 33 lg 3 mõttes objektiivselt

põhjendatud tingimuste muutmiseks. Kohtu arvates oleks selline tegevus käsitatav põhjendamatu

sekkumisena vaba ettevõtluse huvidest lähtuvasse konkurentsi ja sellisena vastuolus konkurentsi-

seaduse §-ga 1. Õige on ka vastustaja seisukoht, et ta pole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet,

kuna kolmandad isikud ja kaebaja pole võrdses olukorras.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kah-

juks otsus tehti(lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeg-

lite järgi kui poolele(lg 7). Kolmas isik EEJ palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista

2849,80 eurot õigusabikulusid. Kohus leiab, et menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud.

Kohtunik: D.Maastik