2-10-31150/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated30. juunil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on lapse R A isa. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust alates juunist 2009.a. Hageja palus välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 139 eurot (2 175 krooni). KOSTJA VASTUVÄITED
Legislator headnote
AI generated2-10-31150/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Hageja ei ela hagiavalduses ja menetluse käigus kohtule näidatud aadressil xxxx. Menetlusosalise kohustused on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200, mille 1 lõike alusel menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Hageja ei ole täitnud TsMS § 200 lg 4 sätestatud kohustust teatada kohtule ja teistele menetlusosalistele oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-10-31150
1 (3)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohtuasja number
2-10-31150
Määruse kuupäev
Rakvere, 02. mai 2011.a
Kohus Viru Maakohus
Kohtunik
Ifret Mamedguseinov
Kohtuasi S N’e hagi T A’e vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Resolutsioon
1. Jätta läbi vaatamata hageja S N (isikukood xxxx, viimane teadaolev elukoht xxxx, tegelik elukoht teadmata) hagi kostja T A’e (isikukood xxxx, elukoht xxxx) vastu lapse R A (isikukood xxxx) ülalpidamiseks elatise nõudes.
2. Jätta kõik menetluskulud hageja S N kanda.
3. Saata kohtumääruse ärakiri pooltele teadmiseks ja avaldada kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest või selle resolutsiooni avaldamisest alates.
ASJAOLUD
1. 30. juunil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on lapse R A isa. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust alates juunist 2009.a.
2. Hageja palus välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 139 eurot (2 175 krooni). KOSTJA VASTUVÄITED
3. Hagi koos lisadega on kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile.
2-10-31150
2 (3)
MENETLUSE KÄIK
4. Kuna hageja ei esitanud taotlust asjas tagaseljaotsuse tegemiseks, määras kohus asja arutamiseks kohtuistungi. 01.10.2010.a toimunud kohtuistungil esitas kostja lapse temast mittepõlvnemise vastuväite. Pooled nõustusid põlvnemise kindlaks tegemiseks kohtuväliselt DNA ekspertiisi tegema. Kohus lükkas asja arutamise edasi.
5. Pooled ei ole põlvnemise kindlaks tegemiseks ekspertiisiasutuses käinud.
6. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 03.03.2011.a algusega 10.00. Hageja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutset hagejale ei õnnestunud kätte toimetada. Hageja poolt hagiavalduses märgitud ja 01.10.2010.a kohtule teatatud elukoha aadressile xxxx, saadetud kohtukutse tagastati kohtule märkega „ei ela sellel aadressil“. Sellepärast kohus lükkas kohtuistungi edasi.
7. Kohus määras asja arutamiseks järjekordse kohtuistungi 21.04.2011.a algusega kel 12.00, mille kohta saatis hagejale kohtukutsed hagi läbivaatamata jätmise hoiatusel. Hagejale postasutuse kaudu saadetud kohtukutse on tagastatud kohtule märkega „ei ela sellel aadressil“. Hagejale tema vanemate elukoha aadressile saadetud kohtukutse samuti tagastati kohtule märkega „ei ela sellel aadressil“. Hageja tegeliku eluvõi viibimiskoha tuvastamiseks ja hagejale kohtukutse kättetoimetamiseks pöördus kohus politsei poole. Ida Prefektuuri korrakaitse büroo 08.04.2011.a vastuse kohaselt hageja ei ela aadressil xxxx ja politseile tema elukoht on teadmata. Kohus teatas kostjale hagejale kohtukutse kättetoimetamata jätmisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS §
423 lg 1 p 7 alusel.
9. Hageja ei ela hagiavalduses ja menetluse käigus kohtule näidatud aadressil xxxx. Menetlusosalise kohustused on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200, mille 1 lõike alusel menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Hageja ei ole täitnud TsMS § 200 lg 4 sätestatud kohustust teatada kohtule ja teistele menetlusosalistele oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest.
10. Hagi läbivaatamata jätmise õiguslikud alused on sätestatud TsMS § 423 lg 1. TsMS § 423 lg 1 p 7 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu katsed toimetada hagejale kutsed tema vanemate ja politsei kaudu ei andnud tulemusi. Kohtute Infosüsteemis (KIS) puuduvad teised andmed hageja kohta. Maksu-ja Tolliameti elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt hageja elukoha aadressiks on xxxx ja hageja sissetulekusk on Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakstud raha (t. lk. 26). Hageja kohta andmete saamiseks tegi kohus järelpäringuid Sotsiaalkindlustustusametile, kust 28.02.2011.a saadud vastuse kohaselt hageja poolt teatatud aadressiks on xxxx (t. lk. 31). Hageja poolt kohtule näidatud sidevahendi number ei ole sisse lülitatud või on levist väljas.
2-10-31150
3 (3)
11. Kuna hageja esitatud andmed ei võimalda hagejat ega tema tegelikku elu või viibimiskohta tuvastada, siis üle poole aasta ei ole tsiviilasjas võimalik toiminguid teha. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus jätab hagi läbi vaatamata.
12. Lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise hagis on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Lapse vanem on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas kaitsma lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus selgitab S N’ele, et tal on õigus esitada lapse esindajana lapse nimel kostja vastu uus hagi lapse ülalpidamiseks elatise nõudes.
Menetluskulud
13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
14. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Et kostjal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
15. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 427, §§ 463- 466, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
Kohtunik
/allkiri/
Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent
Tea Toming
Kohtumäärus jõustus 18. juunil 2011.a Nooremreferent
Tea Toming