2-11-6834/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Ärakiri
Legislator headnote
AI generatedFull text
1 Ärakiri
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Viru Maakohus
Kohtunik Irma Külavee
Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number 2-11-6834
Tsiviilasi K S`u avaldus lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: K S, ik xxxx, elukoht: xxxx, tel xxxx, e-post: xxxx Puudutatud isikud: 1) K S, ik xxxx, elukoht: xxxx 2) Kadrina Vallavalitsus- Kadrina tee 14, 45201, Lääne- Viru maakond
Kohtuistungi toimumise aeg 26.04.2011
RESOLUTSIOON:
1. K S`u avaldus lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks rahuldada 2. Anda kohtu poolt K S`ule kui alaealise K S`u (isikukood xxxx) seaduslikule esindajale luba alaealisele 1/4 mõttelises osas kuuluva korteriomandi kinnistusregistri reg.-osa nr 2033231 (xxxx) suhtes notar Irma Rahnu poolt 16.02.2011 ametitegevuse raamatu regist- ris nr 413 all tõestatud notariaalaktis sisalduva ühise isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga nõustumiseks ja nimetatud korteriomandi registriosa kolmandasse (3.) jakku tähtajatu ja tasuta ühise isikliku kasutusõiguse kande tegemise lubamiseks ja soovi avaldamiseks Aktsiaselts Kadrina Soojus, registrikood 10338177, kasuks vee-ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks, hooldamiseks ja re- konstrueerimiseks vastavalt 16.02.2011.a. lepingu punktile kaks (2) ning 16.02.2011.a. lepingu lisaks olevale plaanile.
3. Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 02.05.2011 kell 15.00 ja toimetatakse kätte avaldajale ning puudutatud isikutele/esindajatele.
Menetluskulude jaotus
2 Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamise päevale järgne- vast päevast alates.
I. Avaldus ja selle asjaolud
1. 18.02.2011 saabus Viru Maakohtusse K S`u avaldus lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse kohaselt on alaealine K S`le väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus nr 1489, 10.08.2008, mille alusel on ta pärinud ühe neljandiku (1/4) mõttelise osa korteri- omandist registriosa nr 2033231, asukohaga xxxx, reaalosana eluruum nr 2. Avaldaja K S taotleb kohtult nõusolekut lapse K S` nimel ühe neljandiku (1/4) mõttelise osa korteriomandist registriosa nr 2033231 koormamiseks ühise isikliku kasutusega AS-iga, reg.- kood 10338177. Avalduse lõpuosas palub avaldaja kohtult luba sõlmida alaealise lapse K S`u nimel ühine isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping AS-iga Kadrina Soojus.
2. Viru Maakohtu 21.02.2011 määrusega jäeti avaldus käiguta ja anti avaldajale 14-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja on avalduses puudused kõrvaldanud ja selgitanud, 16.02.2011 sõlmisid kakskümmend xxxx, korteriomanikku ühise isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu AS-iga Kadrina Soojus, mille kohaselt kanti kõigi korteriomandite omandis olevale korteriomandite registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu tasuta ühine isiklik kasutusõigus AS-i Kadrina Soojus kasuks vee-ja kanalisatsioonitorustiku (edaspidi nimetatud Tehnorajatis), ehitamiseks, omandamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vastatavalt 16.02.2011.a. lepingu punktile kaks (2) ning 16.02.2011.a. lepingu lisaks olevale plaanile. Sama lepingu alusel tegi AS Kadrina Soojus lepingu sõlmimisel mitteosalenud korteriomanikele ettepaneku anda nõusolekud eelnimetatud kannete tegemiseks (tl 21-45, 46- 50).
3. Avalduse kohaselt tähtajatu ja tasuta ühise isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga ja asjaõiguslepinguga AS-iga Kadrina Soojus kasuks paraneb korteriomandi veevarustus ja ka- nalisatsioon (vahetatakse torustik) ning paraneb korteriomandi kvaliteet ja ka alaealise elu- kvaliteet. Tehing on seotud elamuga, milles asub 18 korteriomandit ja ühisservituut on seotud eelpool nimetatud korteriga nr 2 ning kohtult loa mittesaamine muudab võimatuks ühise isik- liku kasutusõiguse vee-ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks seadmise ja kinnistusraamatusse kandmise ning kogu projekt, mida toetatakse eurorahadega, kukub läbi, mistõttu kannataksid kõik selle maja ela- nikud. 4. Avaldaja taotleb kohtult luba alaealise nimel notar Irma Rahnu poolt 16.02.2011 ametite- gevuse raamatu registris nr 413 all tõestatud notariaalaktis sisalduva ühise isikliku kasutus- õiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga nõustumiseks ja kinnistusraamatusse vastava kande osas avalduse tegemiseks.
5. Kohus võttis 31.03.2011 määrusega K S`u avalduse menetlusse ning kaasas arvamuse andmiseks eestkosteasutusena Kadrina Vallavalitsuse.
3 II. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud 7. 26.04.2011 kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde, selgitades, et teiste nende maja korteriomanikega on juba vajalikud lepingud sõlmitud ja vajalik on tööde alustamiseks veel vaid nende korteri osas lepingute sõlmimiseks alaealise kaasomaniku tõttu kohtult nõusoleku saamine. Ära kuulati ka alaealine K S, kes teatas, et ta on ema poolt esitatud avaldusega nõus, sest taotletavad tööd maja juurde kuuluval maatükil puudutavad kõigi majaelanike huve. Kadrina Vallavalituse esindaja toetas avaldust. II Kohtumääruse põhjendused 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg 1 p 6 kohaselt kuulub hagita perekonnaasjade hulka nõusoleku andmine lapse nimel tehingu tegemiseks. Riigilõivuseaduse § 57 lg 3 kohaselt tasutakse hagita perekonnaasjas riigilõivu 12.78 eurot. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asja- oludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tule teisiti. Kohus on kontrollinud avalduses kajastatud asjaolusid, selgitanud välja avaldaja ja alaealise lapse K S`u seisukoha, samuti kuulanud ära eestkosteasutuse arvamuse.
Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek, kui seda PKS § 187 ja 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel vajab ta kohtu nõusolekut. PKS § 187 sätete kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnistamisõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõp- pemisele suunatud nõuet. PKS § 188 lg 1 kohaselt ei või eestkostja ilma kohtu eelneva nõus- olekuta p 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; p 9) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks. 9. Eestkosteasutusena menetlusse kaasatud Kadrina Vallavalitsus on toetanud avalduse rahuldamist. 10. Kohus, arvestades eestkostetava isiku vanust, temale kuuluva vara iseloomu ning suurust ja asukohta, leiab, et avaldaja taotlus – anda talle alaealise nimel luba nõustuda notar Irma Rahnu poolt 16.02.2011.a. ametitegevuse raamatu registris nr 413 all tõestatud notariaalaktis sisalduva ühise isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga ja lubada avaldada soovi vastava kande tegemiseks kinnistusraamatusse, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Korteriomandi registriosa kolmandasse (3.) jakku tähtajatu ja tasuta ühise isik-
4 liku kasutusõiguse seadmine AS-i Kadrina Soojus kasuks parandab korteriomandite xxxx kvaliteeti, sh veevarustust ning alaealise K S`u elukvaliteeti tervikuna. Seega on avaldus esitatud lapse huvides. Menetluskulude jaotus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus teeb lahendi alaealise lapse huvides, kuid jätab menetluskulud lapse ema, so avaldaja K S`u kanda.
Kohtunik
/allkiri/
Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent
Tea Toming
Kohtumäärus jõustus 18. mail 2011.a Nooremreferent
Tea Toming