2-11-8217/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-8217

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Anda avaldajatele A M ja V K nõusolek laste V M ja A M nimel tehingu tegemiseks - kinnisasja, korteriomandi asukohaga XXX(kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr 1667009) võõrandamiseks ja selleks võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.

3. Kohustada avaldajaid peale laste kinnisasja võõrandamist paigutama võõrandamisest saadud raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuse eraldi kontodele oma varast eraldi, sealjuures teha märge, et lapse kontot võib käsutada kohtu nõusolekul.

4. Kohustada avaldajaid esitama kohtule aruanne laste raha paigutamise kohta. Aruandes märkida kinnisasja võõrandamise tehingu väärtus ja krediidiasutuse andmed, kuhu laste raha paigutati, sealhulgas kontode numbrid ja kontode omanike andmed. Aruanne esitada kohtule kirjalikult ühe kuu jooksul arvates kinnisasja võõrandamisel omandaja poolt hinna tasumisest, kuid mitte hiljem kui 01. juuli 2011.

5. Jätta laste V M ja A M esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldajate kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuasja number 2-11-8217 Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A M ja V K avaldus nõusoleku andmiseks alaealiste laste nimel tehingu tege,iseks Menetlustoiming Nõusoleku andmine Avaldajad: A M (IK XXX) V K (IK XXX) Menetlusosalised ja esindajad Puudutatud isikud: Alaealised lapsed: A M (IK XXX) V M (IK XXX) Laste esindaja: advokaat Tiina Mare Hiob Eestkosteasutus: Narva linn

2-11-8217

2(4) Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Avaldajad A M ja V K esitas Viru Maakohtule avalduse alaealiste laste V M ja A M nimel tehingu tegemiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et avaldaja V K oli Viru Maakohtu 24. jaanuari 2011 määrusega määratud A M eestkostjaks. A M on V M seaduslik esindaja. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele kuulub alaealistele lastele V M ja A M korter asukohaga XXX. Eestkosteasutus esitas kohtule arvamuse, millest selgub, et eestkosteasutus ei toeta avaldust.

Eestkosteasutus on seisukohal, et avaldajate perekonnad on materiaalselt kindlustatud ning avaldajad omavad seega võimaluse säilitada laste korteriomandit. Korteri võõrandamisel jäävad alaealised lapsed ilma omandita, mis rikuks nende õigusi ja kahjustaks laste huve. Laste esindaja aga toetas avaldust ning ei nõustunud Narva linna seisukohaga. Esindaja vestles esindatavaga V M, kes väljendas oma soovi korteri müümiseks. Esindaja on seisukohal, et avalduse rahuldamiseks takistused puuduvad. Esindaja leiab, et korter tuleb müüa võlgade katteks.

Kuna võla on päris suured, saab eeldada, et võlausaldajad pöörduvad kohtu poole võlgade sissenõudmiseks. See ei ole aga laste huvides ning vähendab ilmselt laste ja nende seaduslike esindajate toimetulekut. Korteri müügi korral on kindlustatud laste õigusvaidluste ja rahaliste kohustusteta tulevik. Eeltoodu alusel leiab esindaja, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus ei pidanud vajalikuks last V M ära kuulata, kuna tema seisukoht on üheselt mõistetavalt selgunud esindaja arvamusest. Laps A M ei ole veel 10-aastane.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 alusel vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 179 lg 1 alusel on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. PKS § 127 kohaselt varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda.

2-11-8217

3(4) PKS § 183 lg 1 ja 2 alusel eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.

PKS § 131 lg 1 järgi lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 p 1 kohaselt, eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Seega nii lapse vanem kui ka lapsele määratud eestkostja vajavad laste nimel kinnisasja võõrandamise tehingu tegemiseks kohtu nõusolekut.

PKS § 123 lg 1 alusel kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus leiab, et kinnisasja võõrandamine on laste huvides ning sellega ei rikuta laste õiguseid. Kohus ei nõustu Narva linna seisukohaga. Kohtu arvates suured võlad, mis pidevalt kasvavad, kahjustavad oluliselt laste huve. Korteri müügi korral on võimalik võlad ära tasuda ning ülejäänud raha kulutada laste ülalpidamiseks.

Mõlemad lapsed ei ela selles korteris ega hakka ilmselt lähitulevikus seal elama. Korteri säilitamisega aga kaasnevad kulud ning olemasolevad võlad jäävad tasumata. Eeltoodu alusel tuleb avaldus rahuldada ning anda avaldajatele nõusoleku laste nimel kinnisasja võõrandamiseks tehingu tegemiseks – võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks. PKS § 130 järgi vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.

PKS § 136 lg-te 2 ja 3 järgi kohus võib teha vanematele ettekirjutuse lapse vara nimekirja ja vara valitsemise aruande esitamiseks. Vanemad peavad kinnitama vara nimekirja õigsust. Kui nimekiri on puudulik, võib kohus oma määrusega teha nimekirja koostamise ülesandeks vallavõi linnavalitsusele. Kohus võib teha ettekirjutuse lapse raha kindlal viisil paigutamiseks või seada raha väljavõtmise tingimuseks kohtult sellekohase loa saamise. Kui lapse vara hulka kuuluvad väärtpaberid või väärtesemed, võib kohus last esindavale vanemale panna samasugused kohustused, mis lasuvad eestkostjal.

PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 194 lg 1 järgi kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

2-11-8217

4(4) Avaldajaid tuleb kohustada peale kinnisasja võõrandamist paigutama võõrandamisest saadud raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses (iga lapse eraldi kontole) oma varast eraldi, sealjuures tuleb teha märge, et lapse kontot võib käsutada vaid kohtu nõusolekul. Avaldajatel tuleb esitada kohtule aruanne laste raha paigutamise kohta. Aruandes tuleb märkida kinnisasja võõrandamise tehingu väärtus ja krediidiasutuse andmed, kuhu laste raha paigutati, sealhulgas kontode number ja kontode omanike andmed. Aruanne tuleb esitada kohtule kirjalikult ühe kuu jooksul arvates kinnisasja võõrandamisel omandaja poolt hinna tasumisest avaldajatele, kuid mitte hiljem kui 01. juuli 2011. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldajate kanda. Viru Maakohtu 08. märtsi 2011 kohtumäärusega määrati lastele esindaja riigi õigusabi korras riigi arvel. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Laste esindaja kulud tuleb jätta riigi kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik