2-08-14356/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-14356

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-14356

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Arnis Vähi vastu

1029,62 euro (16 110 krooni) väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

837,88 eurot (13 110 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood

10625474; asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn);

seaduslik esindaja juhatuse liige Kristjan Vahar (e-post

kristjan@tallinnlaw.ee);

-

kostja Arnis Vähi (tegelik viibimiskoht kohtule teadmata,

menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud Ametlikes

Teadaannetes).

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Arnis Vähi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Arnis Vähilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks laenu põhiosa

191,73 eurot (3000 krooni), intress 44,74 eurot (700 krooni) ja viivis perioodi eest

07.09.2007 kuni 25.03.2008 summas 12,13 eurot (189,86 krooni).

3. Ülejäänud nõuete (leppetrahv ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud) osas jätta hagi

rahuldamata.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta 24% ulatuses Arnis Vähi ja 76% ulatuses Era Liisingu Inkassoteenused AS

kanda.

Välja mõista Arnis Vähilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks menetluskulud 20,71 eurot.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lg 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva

möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui

6400 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 28.06.2007 interneti vahendusel

teenuste kasutamise lepingu nr 32436, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 07.08.2007 esitas

kostja laenutaotluse 3000 krooni saamiseks 30-neks päevaks intressiga 700 krooni laenu

perioodiks. Laenutaotlus rahuldati, sõlmiti laenuleping ja SMS Laen OÜ kandis 07.08.2007

kostja kontole 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt

06.09.2007. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja

võlateatiste esitamisele vaatamata.

SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, laenulepingu nr 32436 p-st 12 ja

nõude loovutamise raamlepingust nr 061206 tulenevate õigustega.

Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste

kohustustena kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 3000 krooni, intress 231 päeva

eest summas 5405 krooni, viivis 201 päeva eest summas 3105 krooni, leppetrahv summas

1500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud summas 3100 krooni. 25.03.2008

seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 16 110 krooni, mille väljamõistmist hageja

kostjalt taotleb.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kolmanda

lõike kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

2. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse

märkimisega.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

4. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-

d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi

lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist.

5. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise

kohustus, mida kostja on rikkunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista

välja põhivõlgnevus 3000 krooni, s.o 191,73 eurot.

6. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid

laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli

kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud

laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, mistõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi

pidada tüüptingimusteks.

7. SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli

SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-

st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

8. VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste

ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist

eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui

tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega

mõjuta lepingu kui terviku kehtivust.

9. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu

tähtaja saabumisega kaotab laenusaaja raha kasutamise õigusliku aluse ja laenatud rahasumma

muutub sissenõutavaks. Sellest hetkest kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse

ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Kohus on seisukohal, et

lepingu p 4.6, mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tähtaja saabumist ja

laenu sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud ning VÕS § 42 lg 1 kohaselt on

selline tüüptingimus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt tühisel

kokkuleppel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kuna laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni 30-neks

päevaks ja laenuleping lõppes 06.09.2007, on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist vaid

lepingu p-s 4.2.3 kokkulepitud ulatuses, s.o summas 700 krooni ehk 44,74 eurot. Kohus jätab

hageja intressinõude 700 krooni ületavas osas rahuldamata.

10. VÕS § 42 lg 3 p-i 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingu p 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra tõttu

(182,5 % aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja

seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev

regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates

07.09.2007. Viivise määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 01.07.2007 kuni 25.03.2008 (hagi

koostamise aeg) oli 11% aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 07.09.2007 kuni 25.03.2008 summas

189,86 krooni (3000 krooni x 11% x 201 päeva / 365 päeva), mis on 12,13 eurot.

11. Tulenevalt VÕS § 158 lg-st 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus

märgib, et leppetrahvi kokkulepete sisu on piiratud tüüptingimusena kindlaksmääratud

leppetrahvide puhul. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt

koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Kohus on seisukohal,

et leppetrahvi kokkulepe on lepingusse võetud hageja initsiatiivil. Seega on leppetrahvi

kokkuleppe tingimus saanud lepingu osaks, mida ei ole eraldi läbi räägitud. Kui

ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi nõue sisaldub tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS §-

st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse. Kohus leiab, et tüüptingimusena lepingu p-s 14 ette nähtud

leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur (kuni 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata

laenust), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p-i 5

järgi ja seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 kohaselt. Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus

nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud eeldustel, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi

summas 1500 krooni kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata.

12. Hageja on esitanud kohtule taotluse nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas

3100 krooni kostjalt väljamõistmiseks lepingu p-de 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 alusel, mille kohaselt

nõudekirja väljastamise tasu on 150 krooni ja korduva nõudekirja väljastamise tasu on

350 krooni (maksetähtaeg ületatud 21 päeva) ning 650 krooni (maksetähtaeg ületatud 35 päeva).

Kohus leiab, et hageja poolt lepingu p-des 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kindlaksmääratud kirjalike

teadete maksumus on ebamõistlikult suur. Seega loeb kohus, et VÕS § 42 lg 3 p-i 5 alusel on

tühine tüüptingimus, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjalike

teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt nõudeõiguse loovutamisest

tulenevate kulude summas 3100 krooni väljamõistmiseks.

13. Eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades on õiguslikult põhjendatud rahuldada Era Liisingu

Inkassoteenused AS-i hagi tagaseljaotsusega osaliselt, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 191,73 eurot, intressi 44,74 eurot ja viivise perioodi eest 07.09.2007 kuni

25.03.2008 summas 12,13 eurot. Hageja leppetrahvi ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevate

kulude nõuded jätab kohus rahuldamata.

14. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta

menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb

menetluskulud jätta 24% ulatuses kostja ning 76% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1250 krooni ja

menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud

riigilõiv 100 krooni, kokku seega 1350 krooni, mis on 86,28 eurot.

Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 24% kindlaksmääratud

hageja menetluskuludest, milleks on 20,71 eurot.

Kohtunik