2-10-55873/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-55873 Tsiviilasi RÕ’e ja TÕ’e hagi TÕ’e vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

2 500,18 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RÕ (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja TÕ (isikukood XXX elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja KK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seadusliku esindaja lepinguline esindaja advokaat Kairi Pobbul (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid Ahtri 6, 10151, Tallinn, e-post kairi@tsp.ee) Kostja TÕ (pankrotis; isikukood XXX elukoht XXX või XXX) Istungi toimumise aeg 20.04.2011 Istungil osalenud isikud Hagejate seaduslik esindaja KK Hagejate seadusliku esindaja lepinguline esindaja advokaat Kairi Pobbul Kostja TÕ RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt TÕ’elt igakuine elatis RÕ’e (isikukood XXX) kasuks 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot kuus alates 01.08.2010 kuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21- aastaseks saamiseni, so XXX. Vabariigi Valitusese poolt kehtestatud kuupalga suurenedes tuleb TÕ’el tasuda elatist mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

3. Välja mõista kostjalt TÕ’elt igakuine elatis TÕ’e (isikukood XXX) kasuks 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot kuus alates 01.08.2010 kuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21- aastaseks saamiseni, so XXX. Vabariigi Valitusese poolt kehtestatud kuupalga suurenedes tuleb TÕ’el tasuda elatist mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

4. TÕ on kohustatud RÕ’e ja TÕ’e ülalpidamiseks väljamõistetud elatise üle kandma KK’i pangakontole nr XXXXXXXXXXXX Nordea Pangas iga jooksva kuu 10. kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud ja hageja nõue.

KKesitas 09.11.2010 kohtusse hagi TÕ vastu RÕ’e ja TÕ’e ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. 13.04.2011 esitas RÕ’e ja TÕ’e seaduslik esindaja KK hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt elatise TÕ’ele 139,01 eurot kuus ja RÕ’ele 139,01 eurot kuus ning palub kohustada kostjat tasuma elatise KK’i arveldusarvele iga kuu 10-ks kuupäevaks. Vabariigi Valitusese poolt kehtestatud kuupalga suurenedes kohustada kostjat tasuma elatist mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

Esitatud hagiavalduse kohaselt on KK’i ja kostja kooselust sündinud kaks poega, RÕ 20.12.2005 ja TÕ 29.08.2007. Kostja on sünnitunnistusel märgitud laste isana. Vanemad elavad lahus 2009 novembrist ning lasete alaline viibimiskoht on laste ema, KK’i elukoht ja lapsed on KK’i ülalpidamisel. Kostja ei maksa lastele elatist ning vanemad ei ole saavutanud selles osas ka kohtuvälist kokkulepet.

KK’i igakuised kulutused lastele on järgmised: üür ja kommunaalkulud 306,78 eurot (4 800 krooni), lasteaed 178,95 eurot (2 800 krooni), toit 191,73 eurot (3 000 krooni), ravimid ja muud hügieenitarbed 31,96 eurot (500 krooni), riided, jalanõud, treeningvahendid, tarbekaubad 63,91 eurot (1 000 krooni), mänguasjad 44,74 eurot (700 krooni), enesearendus/meelelahutus 500 krooni, telefon ja internet 16,43 eurot (257 krooni), treeningud (jõusaal ja tai poks) 31,96 eurot (500 krooni), keskmised igakuised kulud kokku on 898,41 eurot (14 057 krooni).

KK’i toetab laste ülalpidamisel ka tema ema ning alates jaanuar 2011 ka elukaaslane.

Kostja vastuväited

Kostja on võimeline maksma elatist mõlemale lapsele kokku 200 eurot kuus alates hagi esitamisest. Kostja märgib, et alates 17.12.2009 on välja kuulutatud kostja kui füüsilise isiku pankrot, samas on kostja tasunud lastele igakuiselt kokku 3 000 krooni elatist alates septembrist 2010 ja jaanuarist 2011 200 eurot, seega on alusetud KK’i väited, et kostja ei tasu lastele elatist. Samuti viibivad lapsed kuus vähemalt 5-6 ööpäeva kostja juures ning ajal, kui KK viibib reisidel, mistõttu kannab kostja ka muid lastega seotud kulutusi.

Märts kuni juuli 2010 elasid lapsed kostja juures seoses asjaoluga, et laste ema reisis pidevalt ringi ning kodumaal viibides lastega eriti ei kohtunud. Samuti ei tundnud laste ema sellel erioodil huvi laste ülalpidamise vastu, isegi lasterahad kanti KK’i arveldusarvele. Kui lapsed viibisid KK’i juures halvustas ta kostjat laste ees, mida KK teeb siiamaani ning keelab poistel kohtuda ka oma vanavanematega. KK soovis ka lastega Austriasse kolida, millega kostja ei nõustunud.

Kostja on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditest nähtub, et KK’i sissetulekud on suuremad, kui ta seda näitab, kuna laste emal on võimalik teha laste ülalpidamiseks tunduvalt suuremaid kulutusi, kui on tema sissetulekud. Kostja on seisukohal, et KKon esitanud valeandmeid, jättes märkimata, et üüripinnal elab lisaks temale ja lastele ka tema elukaaslane, seega tuleks kulud jaotada neljaks. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks üürib KK kallist üüripinda, kui korteriomand asukohaga XXX, Tallinn jäi KK’i valdusesse ning seisab tühjana. Kostja leiab, et KKon lisanud kuludesse jõusaali ja tai poksi selleks, et näidata kulusid suuremana, kuna lapsed ei ole kunagi rääkinud jõusaalis või tai poksis käimisest. Kostja ei nõustu, et mänguasjadele kulub 44,74 eurot (700 krooni) kuus. Kui lapsed elasid kostjaga, kulus kostjal mänguasjadele kuus 12,78 eurot (200 krooni), kostja leiab, et lastega tuleb ise tegeleda, mitte osta lastele mudelautosid. Kostjale jääb ka arusaamatuks, miks KK vahetas laste lastaia kohad kallima vastu, kui varasemalt XXX lasteaias olid laste kulud kokku 95,87 eurot (1 500 krooni) kuus. Kui KK soovib teha ebaratsionaalseid kulutusi, siis on see tema valik ning see ei tohiks mõjutada laste ja kostja elu. Kostja leiab, et kui KK ei suuda lastega hakkama saada, siis on kostja nõus võtma lapsed enda juurde elama, mida kostja on korduvalt öelnud ka KK’ile.

Kohtu põhjendused

Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 ja 97 p 1, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Tulenevalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. PKS § 102 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Tulenevalt tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11 tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi.

Kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010 kehtinud PKS §-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb alates 01.07.2010 elatis alaealistele lastele mõista välja alaealiste laste kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, kuid keda esindab kohtus TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-85-10).

Hagiavalduses väidetu kohaselt ei ole kostja täitnud oma laste ülalpidamiskohustust. Kohus on tuvastanud, et kostja on tasunud laste ülalpidamiseks KK’ile alates septembrist 2010 kokku

3 000 krooni ja alates jaanuarist 2011 200 eurot (tl 14), seega on alusetud KK’i väited, et kostja ei ole laste ülalpidamist toetanud. Samas on kostja laste ülalpidamist toetanud ebapiisavalt, kuna igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 alusel on palga alammäär 278,02 eurot kuus, millest pool on 139,01 eurot, millise summa paluvad hagejad enda ülalpidamiseks ka välja mõista. Kostja märgib, et ei ole võimeline tasuma lastele rohkem elatist, kuna alates 17.12.2009 on välja kuulutatud kostja kui füüsilise isiku pankrot ning kostja puuduvad materiaalsed vahendid. Kostjal on küll töökoht, kuid hetkel tööd ei tagata (tl 14). Elatise miinimumsummast väiksema summa maksmine on PKS § 101 lg 2 järgi õigustatud vaid siis, kui lapsevanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Kohus märgib, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest, samuti puuduvad alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja on noor töövõimeline mees. Kohus on tuvastanud, et kostjal on töökoht, kus hetkel tööd ei tagata. Seega on kostjal töökogemus ja kostjal e tohiks tekkida raskusi leidmaks endale töö, millega kostja saaks tagada oma laste piisav ülalpidamise. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole andnud endast kõike, et tagada hagejate ülalpidamine.

Arvestatud kõike eeltoodut ning asjaolu, et kostja on tasunud hagejatele elatist ebapiisavalt alates augustist 2010, siis kuulub kostjalt välja mõistmisele igakuine elatis RÕ’e kasuks 139,01 eurot kuus alates 01.08.2010 kuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni, so XXX ja TÕ’e kasuks 139,01 eurot kuus alates 01.08.2010 kuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni, so XXX. Vabariigi Valitusese poolt kehtestatud kuupalga suurenedes tuleb TÕ’el tasuda elatist mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Ülalpidamiseks väljamõistetud elatise tuleb üle kandma KK’i pangakontole nr XXXXXXXXXXXX Nordea Pangas iga jooksva kuu 10. kuupäevaks.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 alusel ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Tulenevalt asjaolust, et elatise hagi esitamine kohtusse on riigilõivu vaba, ning, et kostja ei ole varjanud enda sissetulekuid ja varasid ja on teinud koostööd, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tsiviilasja hinna määramine.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 2 500,18 eurot.

Taimi Kollom Kohtunik