2-10-44544/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-44544

Tsiviilasi

DVKhagi PWKvastu lapsele elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja DVK(isikukood XXX elukoht XXX)

Hageja esindaja advokaat Arina Liskmann-Getsu

Kostja PWK(sünd. XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista PWK(sünd. XXX) elatis EPK(isikukood XXX) ülalpidamiseks 139,01

(ükssada kolmkümmend üheksa eurot 1 sent) eurot (2 175 krooni) kuus alates

16.02.2010 kuni EPK täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud

DVK esitas 14.09.2010 hagi PWK vastu lapsele elatise väljamõistmiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 3 500 krooni kuus poolte ühise alaealise poja EPK

ülalpidamiseks

tagasiulatuvalt

alates

16.02.2010

kuni

lapse

täisealiseks

saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt ei võta kostja lapse ülalpidamisest osa alates jaanuarist 2010. Hageja

hinnangul moodustavad lapse igakuised põhjendatud vajadused 7 000 krooni kuus järgmiselt:

toidule 1 500 krooni, sõidukulud lapse vanavanemate juurde ja lasteaeda 700 krooni,

hügieenitarbed 400 krooni, jalanõud 400 krooni, rõivad 1 000 krooni, mänguasjad 500 krooni,

lasteaia tasu 1 000 krooni, arendavad ja meelelahutavad üritused 500 krooni ja eluasemekulud

1 000 krooni.

Tõendid: EPK sünnitunnistuse koopia, poolte abielutunnistuse koopa ja hageja ning lapse

isikutunnistuse koopiad.

Hageja esitas 13.12.2010 täiendavad kirjalikud seisukohad, milles märgib, et kuivõrd hageja

elab lapsega igapäevaselt koos, siis on hagejale täpselt teada, et lapse igapäevased põhjendatud

kulud moodustavad 7 000 krooni kuus. Hageja märgib, et kostja poolt pakutud 800 krooni kuus

ei ole piisav, kuna ei kata isegi lapse toitlustamiskulusid. Lisaks eeltoodule märgib hageja, et

töötu olemine ei ole asjaolu, mille tõttu tuleks väljamõistetavat elatist vähendada. Hageja jääb

esitatud hagi juurde ja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 3 500 krooni kuus.

Kostja vastuväited

Kostja esitas 04.11.2010 kirjaliku vastuse hagile. Kostja vaidleb nõutava elatise suurusele vastu

ning märgib, et on valmis maksma 800-850 krooni kuus, millele lisanduvad rahvusvahelise

ülekande kulud ca 200 krooni. Kostja leiab, et viieaastase lapse mõistlikud ja põhjendatud

kulutused ei saa olla 7 000 krooni kuus. Lisaks eeltoodule on kostja juba pikemat aega töötu

ning seetõttu on ka kostja poolt pakutud elatise tasumine kostja jaoks väga raske.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub seetõttu osaliselt rahuldamisele.

Vastavalt Ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi

konventsiooni artiklile 4 kohaldatakse ülalpidamiskohustusele ülalpidamise saamiseks

õigustatud isiku alalise elukoha riigi õigust. Seega kohaldub käesoleval juhul Eesti Vabariigi

kui EPK alalise elukoha riigi õigus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 99 kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos

elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga

kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009

määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega ei või igakuine

elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Asja arutamise käigus on leidnud tuvastamist, et hageja hinnangul on poolte alaealise poja

igakuised vajadused 7 000 krooni kuus. Ühtegi tõendit hageja lapsele tehtavate kulutuste

tõendamiseks esitanud ei ole. Kostja vaidleb kulutuste suurusele vastu ja leiab, et viieaastase

lapse ülalpidamiseks ei ole mõistlik kulutada 7 000 krooni kuus. TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ja 3 kohaselt ei ole

tõendada vaja faktilise asjaolu kohta esitatud väidet, kui teine pool selle omaks võtab või sellele

vastu ei vaidle. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit lapsele

tehtavate kulutuste suuruse kohta ja kostja vaidleb kulutustele vastu, siis on EPK

ülalpidamiseks tehtavad igakuised kulutused summas 7 000 krooni tõendamata ja

paljasõnalised. Seega tuleb kohtu hinnangul lähtuda PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise

suurusest, mida seadusandja on ilma tõendamata mõistlikuks ja põhjendatuks pidanud.

Kostja on kirjalikus vastuses märkinud, et on võimeline elatist tasuma maksimaalselt 800-850

krooni kuus, millele lisanduvad rahvusvahelise ülekande kulud 200 krooni. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-65-07 leidnud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine

ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et

tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohus on leiab, et elatise vähendamiseks alla

seaduses sätestatud miinimummäära puuduvad PKS § 102 lõikes 2 sätestatud mõjuvad

põhjused. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks ta töövõimetu isik, kelle

võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et tagada

EPK ülalpidamiskohustuse täitmine. Samuti ole kohtule teada, et kostjal oleks teine alaealine

laps, kes jääks elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud minimaalmääras varaliselt vähem

kindlustatuks võrreldes EPK.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust

alates jaanuarist 2010. Kostja nimetatud väitele vastu ei ole vaielnud. Kostja väitel on ta 2009 ja

2010. aastal olnud töötu. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga märgib kohus, et üksnes sissetuleku

puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat ülalpidamiskohustusest. Tulenevalt eelnevast on

kohus seisukohal, et hageja nõue, mõista kostjalt elatis välja alates 16.02.2010, on põhjendatud.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et PWK tuleb välja mõista elatis EPK

ülalpidamiseks 139,01 eurot (2 175 krooni) kuus alates 16.02.2010 kuni EPK täisealiseks

saamiseni, so kuni 15.12.2023. Nimetatud perioodil tasutud elatis kuulub tasaarvestamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kohaselt

kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Maie Seppo

kohtunik