2-10-47476/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedD.M. seaduslik esindaja T.M. esitas Viru Maakohtule hagi I.M.`i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 20.011.1993 sündinud tütar D.M.. Poolte abielu on sõlmitud 21.12.1991, lahutatud 08.05.2007. Laps on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja perekonda materiaalselt ei aita. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras.
Legislator headnote
AI generated2-10-47476/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: TsMS § 325 kohaselt, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. /---/.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-10-47476
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Resolutsioon
1. D.M. seadusliku esindaja T.M. hagi rahuldada.
2. Välja mõista I.M.`ilt (isikukood xxx) alaealise tütre D.M. (IK xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja T.M. (IK xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas
139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 28. septembrist 2010 kuni D.M. (sünd. 20.11.1993) täisealiseks saamiseni, s.o. 20.11.2011.a.
3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
4. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Kui ühe kuu jooksul ei ole saadud andmeid tagaseljaotsuse ärakirja kostjale, I.M.`ile, kättetoimetamise kohta, siis toimetada tagaseljaotsus kostjale, I.M. `ile, kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul Kohtuasja number 2-10-47476 Otsuse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi D.M. seadusliku esindaja T.M. hagi I.M.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 1 251.07 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS 407 lg 1 Menetlusosalised
Hageja:
Hageja seaduslik esindaja:
Kostja: D.M. (IK xxx)
T.M. (IK xxx)
I.M. (IK xxx)
loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, I.M.`ile, avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 127.82 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
ASJAOLUD
D.M. seaduslik esindaja T.M. esitas Viru Maakohtule hagi I.M.`i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 20.011.1993 sündinud tütar D.M.. Poolte abielu on sõlmitud 21.12.1991, lahutatud 08.05.2007. Laps on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja perekonda materiaalselt ei aita. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras.
ASJA KÄIK
Maakohus saatis 11.10.2010, 18.11.2010 ja 01.04.2011 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte KÜ xxx juhatuse liikme T. D`i kaudu 05. aprillil 2011.a, kuid kostja keeldus kohtumaterjale vastu võtmast.
TsMS § 325 kohaselt, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. /---/.
Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel.
TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.
Hagile lisatud sünni registreerimise tõendist (tl. 3) nähtub, et hageja esindaja T.M. on alaealise lapse D.M. ema, seega, seaduslik esindaja. I.M. on lapse D.M. isa.
Vanemate õigused on sätestatud PKS 8 peatükis. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).
PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
Alates 01.07.2010. a kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele.
Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses alates hagi esitamisest, so,
28. septembrist 2010.
Kohus mõistab elatise välja alates 28.09.2010 summas 139.01 eurot (2175 krooni) kuus (kuigi hageja on märkinud, et miinimummäär moodustab 2 500 krooni, mis ei vasta tegelikkusele), kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni D.M. (sünd. 20.11.1993) täisealiseks saamiseni, s.o. 20.11.2011.a.
Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
VIIVITAMATU TÄITMINE
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Johannes Külaots Kohtunik