2-09-27848/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2011. a Tartu Tsiviilasja number 2-09-27848 Tsiviilasi Laida Salf hagi Riina Muug vastu 40 901.52 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

2 614.08 eurot (40 901.52 krooni) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. septembri 2010. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Laida Salf apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Laida Salf (isikukood:XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja Virve Mälton Vastustaja (kostja): Riina Muug (isikukood:XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja Maia Ploom RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu 2.09.2010 otsus ja saata asi eelmenetluse staadiumis maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Laida Salf esitas 12.06.2009. a hagi Riina Muugi vastu 44 019.43 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sai 23.01.2009. a hageja korteriomand, asukohaga XXX, kahjustada ülevalt alla voolanud vee tõttu. Vesi voolas alla hageja korteriomandi peal asuvast kostja korterimandist (XXX). Hageja teavitas kostjat, et veekahjustus tuleks likvideerida ja kahju hüvitada, kuid kostja ei võtnud midagi ette. OÜ Estonian Building Invest poolt koostatud korteri remondi eelarvest nähtuvalt oli korteri remondi maksumus 44 019.43 krooni. Hageja esitas kahjustuse tekkimise päeval tehtud maja veearvestuse, mis näitas antud päeval ebamõistlikult suurt veekulu ning fotomaterjali kahjustatud korteriomandist. 12.04.2010. a esitas hageja seisukoha, milles kinnitas, et ei soovi ekspertiisi läbiviimist, kuivõrd möödunud on sedavõrd pikk aeg, et ekspertiis ei saa anda objektiivset informatsiooni. 03.03.2010. a kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja vähendab nõudesummat

40 901.52 kroonini (tl 86), sest hageja loobus osade remonditööde teostamisest. Samuti esitas hageja taotluse vaheotsuse tegemiseks TsMS § 449 kohaselt.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjale kuuluvas korteris uputust ega veetorude rikkumist olnud. Kostja pidas võimalikuks, et avarii on hageja ise põhjustanud. Kostja esindaja selgitas, et kostja korteris veekahju jälgi ei ole. Kostja leidis, et katusest jooksis seina konstruktsiooni mööda vesi hageja korterisse.

3. Kohtu paikvaatluse käigus 05.03.2010. a (tl 104) ei tuvastanud kohus kostja korteris 12 silmaga nähtavaid kahjustusi või veeavariile viitavaid tunnuseid. Kohus ei tuvastanud silmaga nähtavaid kahjustusi ka hageja korteris 10, mida hageja hagis kirjeldas. Köögipõrandal, pliidi juures reliini all, seintel, laes ja toas ahjul oli näha vähese vee valgumise jälgi.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus tunnistas 02.09.2010. a otsusega põhjendamatuks Laida Salfi nõude Riina Muug vastu kahju hüvitamiseks summas 40 901.52 krooni ning jättis hagi rahuldamata. Kohus tühistas Tartu Maakohtu 13.08.2009. a määruse alusel kohaldatud hagi tagamise, millega seati kohtulik hüpoteek Riina Muugile kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakonna jaoskonna registriossa nr 109304 kantud kinnistule summas 44 019.43 krooni Laida Salfi kasuks. Kohus jättis menetluskulud Laida Salfi kanda.

Kohus leidis, et asjas tuleb teha hageja taotlusel vaheotsus nõude põhjendatuse kohta. TsMS § 449 lg 1 näeb ette, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.

Hageja esitas hagi 40 901.52 krooni väljamõistmiseks kostjalt tekitatud veekahju hüvitamiseks. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kohtu hinnangul ei leidnud antud juhul tõendamist, et kostja oli hagejale tekkinud kahjus süüdi. Hageja küll kirjeldas, et vesi, mis kahju tekitas, voolas alla kostjale kuuluvast korterist, kuid ei ole seda suutnud veenvalt tõendada. Fotomaterjal, mille hageja esitas, oli dateerimata ning sellelt ei olnud võimalik tuvastada sellises ulatuses veekahjustusi, nagu hageja hagis kirjeldas. Paikvaatlusel ei tuvastanud kohus samuti hagis kirjeldatud ulatuses kahjustusi. Ka ehitusinsener K.K. kinnitas, et hageja kirjeldatud mahus veekahju oleks pidanud jätma jälgi kostja korterile ning tõenäoliselt ka kõrval asuvatele korteritele. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et hageja korteris ei ilmne põrandal ja põrandakonstruktsioonis veekahjustusi. Köögis põrandakatte all olev puitlaastplaat ei ole pundunud ja deformeerunud, mis oleks iseloomuslik ulatuslikule vettimisele. Tunnistaja A.L. ütluse (tl 97) kohaselt kattis hageja korteris põrandat vähemalt 4 cm veekiht (voolas üle välisukse lävepaku). Seega pidi vesi katma korteri kogu põrandapinda, mis oleks vältimatult kaasa toonud põrandakonstruktsiooni pöördumatu deformeerumise. Hageja korteris ilmnenud hallituse jäljed olid seletatavad puuduliku kütmisega ja vähese ventilatsiooniga, kuna hallituse plekid paiknesid magamistoas väliseinas kohas, kus voodi oli tihedalt vastu seina. Seinte vettimise korral oleks hallitust ilmnenud ka mujal. Hageja korteris hallituse jälgede olemasolu ei tõenda veekahju tekkimist kostja korterist.

Tunnistaja K.M. kinnitas (tl 120), et kostja korteris ei ole veeõnnetust toimunud. Kohtul puudus alus kahelda alaealise tunnistaja ütlustes. Hageja esitatud veearvestus ei tõenda samuti asjaolu, et kostja on hagejale tekkinud veekahjus süüdi. Nimetatud arvestused näitasid vaid seda, et teatud perioodil oli veekulu tavapärasest suurem. Kohus selgitas ka, et asjas ei olegi vaidlust selle üle, et hageja korter on veekahju saanud. Vaidlusi tekitas see, kas veekahju põhjustas kostja. Kohus leidis eelkõige paikvaatlusele tuginedes, et hageja korteris väidetavalt toimunud veekahjustus võis alguse saada hageja enda korterist, kuna oli vähetõenäoline, et vihmavesi oleks saanud maja esimesele korrusele imbuda hagiavalduses kirjeldatud koguses. Kuna tõendamist pole leidnud põhjuslik seos hagejal kahju tekkimise ja kostja vastutuse vahel, leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks oli põhjendamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Laida Salf esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse (vaheotsuse) tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta Riina Muugi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei põhine maakohtu otsus kohtus uuritud tõenditel. Kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja ebaõigelt ja sellest tulenevalt teinud ekslikke järeldusi; 2) on selgusetu otsuse p-s 25 olev järeldus, et puudub põhjuslik seos hageja kahju ja kostja vastutuse vahel. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut. Apellant on seisukohal, et tunnistajate A.L. i, K.M. ja T.K. ütlustest tuleneb põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel; 3) rajaneb otsus ainult paikvaatlusel ja tunnistajate K.M. i ja K.K. ütlustel; 4) ei ole oluline, et fotomaterjal on dateerimata. Tunnistaja A.L. on selgitanud, millal ta pildid tegi; 5) ei ole kostja kui korteriomandi omaniku vastutus teisele korteriomanikule tekitatud kahju eest süüline. Kostja võiks vastutusest vabaneda vabandatavuse korral (Riigikohtu otsus 3-2-1- 38-05 p 10). 04.04.2011. a esitas apellant vastuse vastustaja vastusele. Vastuväidete kohaselt on tunnistaja K.M. i ütluste usaldusväärsus kahtluse all. Vastustaja väide, et hageja loobus ekspertiisist, on eksitav. Ekspertiisi oleks pidanud taotlema kostja, et hageja tõendeid ümber lükata. Apellant palub kohtul välja mõista kõik seaduses ettenähtud viivised kahju hüvitamisega venitamise tõttu.

6. Riina Muug vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) olid tunnistajate ütlused protsessis vasturääkivad. Hageja tunnistajad kirjeldasid vee jooksmist kostja korterist, kostja tunnistajad kinnitasid, et kostja korteris pole mingit avariid esinenud. Seega sai kohus tunnistajate ütluste hindamisel lähtuda ainult diskretsiooniõigusest; 2) jättis hageja kasutamata võimaluse oma nõude põhjendatust tõendada – loobus ekspertiisi läbiviimise võimalusest. Põhjendatud ei ole hageja väide, et nii pika aja möödumisel ei ole võimalik veekahjustuse jälgi kostja korteris leida. Hageja ei ole ehitusalaste teadmistega isik. Tunnistaja K.K. tunnistas, et ekspertiisi tegemisel oleks kindlasti näha, kas kostja korteris oli veeavarii; 3) ei esine apellatsioonkaebuses mitte ühtegi alust kohtuotsuse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt ja vaidlustatud maakohtu vaheotsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saadab asja eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks maakohtule.

8. Hageja esitas kostja vastu nõude VÕS § 1043 alusel, mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekkimise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Asjas ei ole maakohus tuvastanud asjaolusid, mis annaks aluse väita, et kahju tekkimine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 alusel. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. Ringkonnakohus märgib, et kuna käesolevas asjas taotlesid pooled maakohtus vaheotsuse tegemist TsMS § 499 lg 1 alusel nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, siis tuli maakohtul lahendada küsimused, kas hagejal on kahju tekkinud, kas esineb kostja käitumise õigusvastasus ja kas kostja on süü eelduse ümber lükanud, samuti põhjuslik seos kostja käitumise ja hageja kahju vahel. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et 23.01.2009 kahjustas hageja omandit ülakorruselt alla valgunud vesi. Maakohus on otsuse põhjendustes ka möönnud, et hageja omandit on kahjustatud. Maakohus leidis, et kostja süü ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 1050 lg 1 tulenevalt eeldatakse kostja süüd. Ringkonnakohtu arvates ei ole piisav tuvastada kostja süü puudumine tunnistaja K.M. ütluste alusel. Maakohus ei ole andnud hinnangut asjas kogutud tõenditele, sh tunnistajate A.L. , T.K. , K.

M. ütlustele. Samuti ei ole maakohus hinnanud tunnistaja K.K. i ütlust, et (kostja) „WC poti toide on ümber ehitatud, lõdviktoru oli võetud vannitoa kraani juurest. Sellist ümberehitust oli võimalik tuvastada“ (lk 123). Asjas on tõendatud suurenenud veekulu elamus väidetava veeavarii toimumise perioodil. Ringkonnakohus leiab, et kohtu poolt läbiviidud paikvaatlus ei anna vastuseid asjas tähtsust omavatele küsimustele. Ringkonnakohus märgib, et kostja jäi taotluse juurde viia läbi ekspertiis, et tuvastada veelekke põhjus, kuid maakohus ei võtnud nimetatud taotluse osas seisukohta.

9. Ringkonnakohus ei võta seisukohta apellatsioonkaebuses esitatud taotluse osas kuulata üle tunnistaja L.L. , kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule. Nimetatud taotluse osas peab seisukoha võtma maakohus asja uuel läbivaatamisel.

10. Ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ja menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja lõpplahendis.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi