2-10-49684/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-10-49684 1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-49684 Tsiviilasi K. hagi R. N. 41,54 euro (650 krooni) väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 41,54 eurot (650 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – K.

(registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxxxx xx xxxxx xxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat G. T. Kostja – R. N. : xxxxxxxxxxxx: xxxxx xxxxxxx xxxxxx- xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat K. B. Kohtuistungi aeg 27. aprill 2011. a RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K. hagi R. N. 41,54 euro (650 krooni) väljamõistmiseks. 2. Jätta menetluskulud K. -u kanda.

Edasikaebamise kord

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 28.04.2011. a kell 10. Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

2-10-49684 2 (4) otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse (tl 2-3) kohaselt oli K. -u (hageja) menetluses võlanõue R. N. ) vastu. Hageja esitas kostjale võlanõude põhivõla ja teenustasu tasumiseks. Kostja jättis tasumata teenustasu 650 krooni, mis oli seotud võla sissenõudmisega. Hageja sõlmitud käsunduslepingu kohaselt tekkisid kostja võlausaldajal võla sissenõudmise käigus lisakulutused õigusabi ja teenuse osas vastavalt võlanõude menetlusse võtmise näol summas 500 krooni ning teenustasu näol summas 150 krooni. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult tasunud võla sissenõudmise kulusid, siis nõuab hageja kostjalt 650 krooni väljamõistmist ning menetluskulude jätmist viimase kanda.

Kostja vastuväited

Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata järgmistel asjaoludel. OÜ P. ja hageja vahel puudus käsundusleping. Ka poleks käendusleping andnud hagejale iseseisvat nõudeõigust kostjalt võla sissenõudmise kulude hüvitamiseks ning antud kulude suurust pole hageja tõendanud. Kostjal oli lepinguline suhe OÜ-ga P. ja viimane loovutas 07.06.2010. a koostatud teate kohaselt võlanõude kostja vastu hagejale. Vastavalt hageja nõudele on kostja hüvitanud 1200 krooni, s.o põhivõla ja viivise, mistõttu on hageja ja kostja vaheline võlasuhe lõppenud nõuetekohase täitmisega.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungile 27.04.2011. a ei ilmunud hageja lepinguline esindaja, kuigi talle oli kohtukutse 11.04.2011. a postiteenust osutava isiku vahendusel tähitud kirjaga isiklikult kätte toimetatud. Seega oli hageja esindaja teadlik asja arutamise ajast ja kohast. Kostja esindaja taotles asja sisulist lahendamist.

Arvestades asjaolu, et hageja lepinguline esindaja oli teadlik kohtuistungist ning hagiavalduses on taotletud asja lahendamist kirjalikus menetluses, siis leiab kohus, et käesolevat asja saab lahendada sisuliselt hageja esindaja osavõtuta TsMS § 409 lg 1 p 3 ja § 414 lg 1 alusel.

2-10-49684 3 (4) Kostja vastusele (tl 25) lisatud OÜ P. teatis (07.06.2010), K. I. kiri (07.06.2010) ning kostja esindaja vastused (22.06. ja 02.07.2010) tõendavad, et: 1. kostja ja OÜ P. (müüja) vahel oli sõlmitud 08.11.2008. a müügileping ja sellest tulenevalt võlgnes kostja 07.06.2010. a müüjale ostetud kauba eest veel 700 krooni; 2. müüja teatas 07.06.2010. a kostjale, et loovutas võlanõude koos kõigi seadusest ja lepingust tulenevate õigustega hagejale; 3. hageja teatas 07.06.2010. a kirjaga kostjale, et müügilepingust tulenevad nõuded on OÜ P. on loovutanud neile, kõikide arvelduste ja kokkulepetega tegeleb hageja ning viimane nõuab kostjalt hiljemalt 14.06.2010. a 1850 krooni hüvitamist, millest on põhivõlgnevus – 700 krooni, viivis – 500 krooni, võlanõude menetlusse võtmine – 500 krooni ja teenustasu – 150 krooni; 4. kostja teatas 22.06. ja 02.07.2010. a hagejale, et on tasunud 22.06.2010. a võla ja viivise, kokku 1200 krooni, ning ei tunnista alusetut menetlusse võtmise ja teenustasu nõuet.

Antud asjaoludest ja tõenditest järeldab kohus, et OÜ P. on lepingu alusel loovutanud hagejale 08.11.2008. a müügilepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Lähtudes VÕS § 164 lg-st 2 astus hageja müügilepingus OÜ P. asemele. VÕS § 164 lg 1 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Eelmärgitud nõude loovutamine ei olnud seadusega keelatud ega kohustuse sisu poolest täidetav vaid OÜ-le P. .

Seega omandas hageja nõude loovutamise tulemusena OÜ-u P. õigused kostja vastu. Hagiavaldusest ja kostja vastuväidetest nähtub, et viimane pidi müügilepingu kohaselt tasuma ostetud kauba eest ja tasumisega viivitamise korral maksma ka viivist. Muu kõrvalkohustuse või kahju olemasolu ei ole hageja tõendanud. Kuna kostja on tasunud hagejale 1200 krooni, s.o viimase poolt nõutud võla – 700 krooni ja (mõistliku suuruseni vähendatud) viivise – 500 krooni, siis saab asuda seisukohale, et kostja on täitnud müügilepingust tulenevad kohustused.

Hageja ei ole tõendanud, et tema ja OÜ P. vahel oleks sõlmitud lisaks nõude loovutamise lepingule ka käendusleping, millest lähtuvalt oleks tal tekkinud õigus nõuda käsundi andjalt eelmärgitud võla sissenõudmisega seotud kulude ja tasu eest hüvitust ning et OÜ-l P. oleks tekkinud täiendavaid mõistlikke kulutusi võla sissenõudmisega. Seega ei ole hageja millegagi tõendanud võlanõude menetlusse võtmise – 500 krooni ja teenustasu – 150 krooni – vajalikkust ega põhjendatust. Kohtu arvates on asjakohatud hagiavalduses ka viited VÕS §-dele 88 ja 90, sest hageja on nõustunud kostja poolt võla ja viivise tasumisega.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et hagi ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 2 kohaselt on 41,54 eurot (500 + 150 = 650 krooni).

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

2-10-49684 4 (4) peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Lembit Käis Kohtunik