3-11-336/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-336 Haldusasi I.S. kaebus, millega taotletakse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kohustamist 22. detsembri 2004 maksuotsusega nr 12-5/496 määratud intressisumma sundtäitmise lõpetamiseks ning täitetoimingute tagasitäitmiseks. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: I.S. Esindaja: adv. Taimar Ehrlich Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Esindaja: Aiki Meister RESOLUTSIOON 1. Jätta I.S. kaebus rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4 ja lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD TEGEVUS 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse (edaspidi maksuhaldur või vastustaja) 22. detsembri 2004 maksuotsusega nr 12-5/496 kohustati I.S.d tasuma täiendavalt määratud tulumaksu 1 765 746 krooni ja intressi 957 741 krooni ning arvestama ja tasuma intressi 0,06% alates 22. detsembrist 2004 kuni maksude tasumise päevani. Nimetatud maksuotsuse peale esitas I.S.

2 halduskohtule tühistamiskaebuse, mis jäeti rahuldamata (haldusasi nr 3-05-58). 15. novembri 2007 otsusega nr 13-1/842 ajatas maksuhaldur I.S. maksuvõla summas 3 793 165 krooni, mis hõlmas eelnimetatud maksuotsusega määratud maksusummat, intresse ning intresse, mis olid arvestatud maksuotsusega määratud tasumata maksusummalt. Kaebuse esitaja tasus maksuotsusega määratud maksuvõla lõplikult 29. oktoobril 2009. 2. 27. augustil 2008 esitas maksuhaldur I.S.le intressinõude nr 13-3/26609 ning 1. novembri 2010 korraldustega kohustas maksuhaldur krediidiasutusi arestima I.S. pangakontod eelnimetatud maksuotsusega määratud intressi (st. 957 741 krooni) ulatuses. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 3. I.S. esitas 8. veebruaril 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlustega kohustada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskust lõpetama 22. detsembri 2004 maksuotsusega nr 12-5/496 määratud intressi sundtäitmine ja tühistama tehtud täitetoimingud. 14. veebruari 2011 määruses, millega kohus kaebuse menetlusse võttis, tõlgendas kohus täitetoimingute tühistamise taotlust taotlusena kohustada maksuhaldurit tehtud täitetoimingute tagasitäitmiseks. Sellise tõlgendusega kaebuse esitaja põhimõtteliselt nõustus (tl. 21). Kaebuse esitaja leiab, et intressivõla sundtäitmine on aegunud ning seega maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lg 2 p 4 kohaselt lubamatu. Kaebuse esitaja viitab MKS § 132 lõikele 1 ning toob välja, et kuigi kuni 1. jaanuarini 2009 kehtinud redaktsioonis rääkisid MKS § 132 lg 1 kaks esimest lauset maksuvõla mitte maksusumma sundtäitmise aegumisest ning MKS § 32 sätestatust tulenevalt, seega nii tähtaegselt tasumata maksusumma kui ka sellelt arvestatud intressi sundtäitmise aegumisest, siis 1. jaanuaril 2009 jõustunud MKS muudatuste seletuskirjast nähtuvalt ei olnud selles sättes termini maksuvõla asendamine terminiga maksusumma sisuline muudatus, vaid üksnes täpsustati lõike sõnastust segaduse vältimise eesmärgil. Kaebuse esitaja järeldab sellest, et ka kuni 1. jaanuarini 2009 kehtinud redaktsioonis reguleeriti MKS § 132 lg 1 kahes esimeses lauses üksnes maksusumma sundtäitmise aegumist. 4. Kaebuse esitaja viitab MKS § 132 lõigetele 2 ja 7 ning leiab, et maksuhaldur on 2010. aasta novembris intressi sundtäitmisele asumisel nende vastu eksinud, kuivõrd selleks ajaks oli 22. detsembri 2004 maksuotsusega määratud intressinõue juba aegunud. Kaebuse esitaja hinnangul ei oma tähtsust see, et lisaks 22. detsembri 2004 maksuotsusega määratud intressidele arvestati tähtaegselt tasumata maksusummalt täiendavat intressi. Kaebuse esitaja selgitab, et maksuhaldur on 27. mai 2010 intressinõudega nr 13-3/18602 määranud tema poolt 22. detsembri 2004 maksuotsusega määratud täiendavalt tasumisele kuuluvalt maksusummalt tasumisele kuuluvate intresside summa, sealhulgas ka perioodi eest, mille osas intressid olid 22. detsembri 2004 maksuotsusega juba määratud. Nimetatud intressinõude peale esitatud vaide Maksu- ja Tolliamet rahuldas ning vaideotsuses märgiti, et 22. detsembri 2004 maksuotsus on kehtiv haldusakt ning sellega määratud tasumisele kuuluvat intressi uuesti tasumiseks ei määrata, mispeale koostas maksuhaldur uue intressinõude, milles intressi 22. detsembri 2004 maksuotsusega määratud perioodi eest tasumiseks määratud ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd nimetatud perioodi osas määrati intress 22. detsembri 2004 maksuotsusega, tuleb selle intressi sundtäitmise aegumistähtaega arvestada alates 1. jaanuarist 2005. 5. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole asjakohane viidata MKS § 132 lõikes 1 sätestatud seitsmeaastasele aegumistähtajale, kuna MKS § 132 lg 2 sätestab intresside osas eriregulatsiooni. Samuti ei oma kaebuse esitaja hinnangul tähtsust see, et maksuhalduri 15. novembri 2007 otsusega ajatati kaebuse esitaja maksuvõla tasumine, kuna selleks ajaks oli 22. detsembri 2004

3 maksuotsusega määratud intressi sundtäitmine juba aegunud ning samal põhjusel ei mõjuta aegumist kaebuse esitaja pangakonto arestimine 1. novembril 2010. 6. 15. aprillil 2011 esitatud kaebuse täienduses märgib kaebuse esitaja, et vastustaja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusajas nr 3-05-349 põhineb sellel, et MKS § 132 lg 1 esimeses ja teises lauses kasutati selle kohtulahendi tegemise ajal terminit maksuvõlg, ent tegelikkuses peeti silmas siiski maksusummat, mitte maksuvõlga MKS § 32 mõistes ning kõnealust sätet oleks pidanud vastavalt tõlgendama. Kaebuse esitaja selgitab ka, et kuivõrd maksuotsusega määratud intressi käesoleval juhul uuesti ei määrata ning puudub MKS § 115 sätestatud intressinõue, siis puudub mistahes põhjendus, miks nende intresside suhtes MKS § 132 lg 2 sätestatud sundtäitmise regulatsiooni mitte kohaldada. Samas leiab kaebuse esitaja, et isegi kui see pole võimalik ja kohaldada tuleks MKS § 132 lg 1 sätestatut, siis kuna MKS § 132 lg 1 esimeses kahes lauses on reguleeritud maksusumma sundtäitmise aegumist, siis oleks võimalik kohaldada üksnes MKS § 132 lg 1 viimases lauses sätestatut ning see ühtib MKS § 132 lg 2 sätestatuga ja maksuotsusega määratud intresside sundtäitmine on siiski aegunud. 7. Viimaks heidab kaebuse esitaja maksuhaldurile ette, et enne vastustaja poolt pangakontode arestimist ei saanud kaebuse esitaja maksuhaldurilt nõuet intresside tasumiseks või hoiatust selle kohta, et mittetasumisel asutakse tema suhtes sundtäitmist läbi viima. Kaebuse esitaja leiab aga, et see olnuks nõutav ning ka seetõttu on tema suhtes toimunud sundtäitmine ja pangakontode arestimine õigusvastane. VASTUSTAJA SEISUKOHT 8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab I.S. kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja ei nõustu, et 22. detsembri 2004 maksuotsusega nr 12-5/496 määratud intresside sundtäitmine aegus 31. detsembril 2005 ning selgitab, et nimetatud maksuotsusega esitati intressinõue summas 957 741 krooni ja kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud MKS § 132 lg 1 kohaselt oli maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg seitse aastat. Vastustaja leiab, et maksuotsusega määratud intresside puhul kuulub kohaldamisele MKS § 132 lg 1, mitte MKS § 132 lg 2 ning seega hakkas maksuotsusega määratud intresside sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema 1. jaanuaril 2005 ja aegunuks 31. detsembril 2011 (ilma aegumise katkemiseta). Vastustaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-05-349, kus leiti samuti, et maksuotsusega esitatud intressinõuet võib MKS § 132 lg 1 kohaselt sundtäita seitse aastat. Vastustaja leiab, et viide MKS § 132 lõikele 2 ei ole asjakohane, kuna see puudutab MKS § 115 lg 3 tähendatud iseseisvalt esitatud intressinõude sundtäitmise tähtaega ning selgitab, et intressinõude sundtäitmise aegumine sõltub sellest, kas intressid on arvestatud tasutud või tasumata maksusummalt, viimasel juhul on aegumine seitse aastat. Vastustaja viitab ka Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-7-06 (p 15). Vastustaja leiab samuti, et kuna maksuotsusega olid määratud kaebuse esitajale intressid summas 957 741 krooni, siis 2010. aastal esitatud intressinõue ei pidanudki sisaldama maksuotsusega määratud intressi, vaid maksuhalduril tuli esitada intressinõue intresside osas, mida polnud määratud maksuotsusega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 9. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et I.S. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kaebuse esitajale 22. detsembril 2004 tehtud maksuotsusega määratud intresside sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuhalduri sissenõudmistoimingud on seega õiguspärased.

4 10. Eelnimetatud maksuotsuse tegemise ajal ning kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 lõike 1 esimeses lauses sätestati, et maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat. Sama lõike kolmanda lause kohaselt oli muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta. MKS § 132 lõikes 2 sätestati aga, et MKS § 115 lõikes 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on üks aasta. Pooltevaheline vaidlus taandub käesolevas asjas eelkõige küsimusele, kas intressinõude, mis on esitatud maksuotsuses, sundtäitmisele tuli kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud MKS-i redaktsiooni kohaselt kohaldada ühe- või seitsmeaastast aegumistähtaega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maksuotsusega kindlaks määratud intressivõla sundtäitmisele kohaldus MKS § 132 lõikes 1 sätestatud seitsmeaastane aegumistähtaeg, kuivõrd MKS §-s 32 sätestatud maksuvõla legaaldefinitsiooni kohaselt hõlmab see mõiste lisaks maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummale ka tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi. 11. MKS §-i 132 sõnastust muudeti alates 1. jaanuarist 2009 ning sestpeale sätestatakse selle paragrahvi esimese lõike esimeses lauses, et maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat. Alates 1. jaanuarist 2009 kohaldub seitsmeaastane aegumistähtaeg seega üksnes maksusumma sundtäitmisele. Tulenevalt sellest, et MKS § 31 lg 1 punktides 1 ja 5 eristatakse maksusumma tasumise kohustust ja intressi tasumise kohustust, on ilmne, et maksusumma mõiste intresse ei hõlma. Ekslik on aga kaebuse esitaja seisukoht, et ka kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud MKS § 132 lg 1 redaktsioonis ei peetud silmas mitte maksuvõlga, vaid maksusummat. Kohtu hinnangul ei ole põhjust loobuda 31. detsembrini 2008 kehtinud MKS § 132 lg 1 grammatilisest tõlgendamisest, seda iseäranis põhjusel, et vaidlus käib mõiste maksuvõlg sisustamise üle, mille legaaldefinitsioon on MKS §-s 32 üheselt antud. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu 333 SE) seletuskirja kohaselt ei olnud MKS § 132 muutmise näol tegemist põhimõttelise muudatuse, vaid üksnes sõnastuse täpsustamisega. Nimetatud eelnõu seletuskirjas1 märgitakse MKS § 132 lg 1 muutmise kohta järgmist: „Muudatus seisneb maksuvõla mõiste asendamises maksusummaga. Maksuvõla mõiste MKS § 32 kohaselt hõlmab tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummat ja sellelt arvestatud intressi. Kuna MKS § 132 lg 2 käsitleb juba intresside aegumist, siis selguse mõttes tuleb täpsustada lõiget 1, et see regulatsioon on käsitletav ainult maksusumma sundtäitmise aegumise suhtes. Praegune regulatsioon tekitab segadust, et ühel juhul (§ 132 lg 1) intressinõude sundtäitmise aegumine on 7 aastat ja teisel juhul (§ 132 lg 2) on intressinõude sundtäitmise aegumine 1 aasta.“ 12. Eeltoodud seletuskirjast nähtub üheselt ka eelnõu algataja arusaam, et MKS varasema redaktsiooni kohaselt oli teatud juhtudel intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg seitse aastat. Arusaadavalt oli muutmise seaduse eesmärk sellise olukorra edaspidine välistamine, ent see ei anna alust hälbida seaduse varasema redaktsiooni kohaldamisel vaidlusaluse sätte grammatilisest tõlgendamisest. 13. Vastustaja on põhjendatult viidanud ka Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-05- 349, kus ringkonnakohus leidis samuti, et maksuotsusega esitatud intressinõuet võib tulenevalt

1 Kättesaadav Riigikogu kodulehel olevas eelnõude otsingusüsteemis (http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=401577&u=20110425175450)

5 MKS § 132 lg 1 sundtäita seitse aastat. Ringkonnakohus leidis eeltoodud lahendis, et kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud MKS-i redaktsiooni § 132 lõige 2 kuulus kohaldamisele MKS § 115 lõikes 3 nimetatud iseseisvalt esitatud intressinõude sundtäitmise korral. Kohus nõustub selle seisukohaga ka käesolevas asjas. Asjaolu, et ühes haldusasjas ringkonnakohtu poolt võetud seisukoht ei ole teist asja läbi vaatavale kohtule siduv, on iseenesest õige, ent asjakohatu. Vastustajagi ei ole väitnud, et tõlgendusest, mille ringkonnakohus asjassepuutuvatele normidele haldusasjas nr 3-05-349 andis, tuleks juhinduda selle siduvuse tõttu. Kaebuse esitaja ei ole aga esitanud veenvaid argumente selleks, et ringkonnakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda, mistõttu jääb üle sellega nõustuda. 14. Eelviidatud lahendis märkis ringkonnakohus samuti, et intressinõude sundtäitmise aegumine sõltub sellest, kas intressid on arvestatud tasutud või tasumata maksusummalt. Siinkohal tuleb tähele panna, et samaaegselt MKS §-i 132 muutmisega muudeti ka MKS §-i 118, mis reguleerib intressi arvestamise aegumistähtaega, kusjuures alates 1. jaanuarist 2009 ei eristata intressi arvestamise aegumistähtaega sõltuvalt sellest, kas tegemist on intressiga tasutud või tasumata maksusummalt. Seetõttu ei ole alates 1. jaanuarist 2009 vajalik eristada ka nende intressinõuete sundtäitmise aegumistähtaegu. Eeltoodut arvestades oli MKS §-i 132 muutmise näol alates 1. jaanuarist 2009 tegemist põhimõttelise muudatusega ning seaduse varasema redaktsiooni tõlgendamine nii nagu seda soovib kaebuse esitaja, ei ole võimalik. Asjaolu, et eelviidatud seaduseelnõu nr 333 SE algataja on oma seletuskirjas kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud MKS §- s 132 redaktsiooni pidanud segadust tekitavaks või ka ebamõistlikuks, ei anna alust tol ajal kehtinud regulatsioonist mööda vaadata. 15. Kuivõrd 22. detsembril 2004, mil tehti vaidlusalune maksuotsus, kus määrati ka tasumisele kuuluv intressisumma, kehtis selle intressi sundtäitmisele seitsmeaastane aegumistähtaeg, siis ei olnud nende intresside sundtäitmine aegunud ajaks, mil maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatas. Vaidlust pole selles, et maksuvõla tasumine ajatati maksuhalduri 15. novembri 2007 otsusega ning ajatamisgraafik kehtestati kuni 13. juunini 2009. MKS § 132 lg 4 kohaselt tõi maksuvõla tasumise ajatamine kaasa aegumise katkemise ning MKS § 132 lg 5 kohaselt hakatakse uue aegumistähtaja kulgemist arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on aegumise katkemise aluse äralangemiseks ajatamise tähtaja lõpp. Antud juhul oli selleks 13. juuni 2009 ning MKS § 132 lg 5 kohaselt hakkas uus sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema 1. jaanuaril 2010. Kuivõrd alates 1. jaanuarist 2009 MKS §-i 132 lõiget 1 muudeti ning seitsmeaastane sundtäitmise aegumistähtaeg on sestpeale kohaldatav vaid maksusummale, mitte aga muudele kohustustele, sealhulgas mitte intressidele, siis kuulus kohaldamisele üheaastane tähtaeg. Maksuhaldur arestis 1. novembril 2010 kaebuse esitaja pangakonto, millega alustas intressivõla sundtäitmist ning seega katkes sundtäitmise aegumistähtaeg MKS § 132 lg 4 p 4 alusel uuesti. 16. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust see, et maksuhaldur esitas 27. mail 2010 kaebuse esitajale intressinõude, milles kajastati ka intresse, mis olid juba 22. detsembri 2004 maksuotsuses kindlaks määratud ega see, et nimetatud intressinõue vaidemenetluses kehtetuks tunnistati. Arusaadavalt ei olnud 27. mai 2010 intressinõude kehtetuks tunnistamise aluseks asjaolu, et maksuotsusega kindlaks määratud intressivõla sissenõudmine oleks selleks ajaks aegunud olnud, vaid selle põhjuseks oli asjaolu, et nimetatud intressivõlg oli juba maksuhalduri haldusaktiga siduvalt kindlaks määratud ning teistkordselt seda teha ei olnud vaja. Intressinõude kehtetuks tunnistamine oli vajalik muuhulgas selleks, et vastava intressivõla sundtäitmise

6 aegumistähtaega arvestataks lähtudes maksuotsuse tegemise ajast, mitte 2010. aastal koostatud intressinõude esitamise ajast. See aga ei tähenda kuidagi, et kohaldada tulnuks MKS § 132 lõikes 2 või MKS § 132 lg 1 viimases lauses nimetatud üheaastast aegumistähtaega, sest maksuotsuse tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt tulenes sellise intressivõla sundtäitmise aegumistähtaeg MKS § 132 lõikest 1 ning selleks oli seitse aastat. 17. Kaebuse esitaja väide, et ta ei saanud enne pangakontode arestimist maksuhaldurilt nõuet intresside tasumiseks, ei ole õige. Vastav nõue on esitatud 22. detsembri 2004 maksuotsuses. Asjaolu, et maksuhaldur enne intressivõla sundtäitmisele asumist kaebuse esitajat sellest täiendavalt ei teavitanud, ei muuda sundtäitmist õigusvastaseks ega mõjuta kuidagi sundtäitmise aegumise kulgu. 18. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud selle poole enda kanda.

Kristjan Siigur kohtunik