2-11-9531/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-9531

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda J F avalduse menetlusse võtmisest.

2. Tagastada avaldus koos lisadega avaldajale.

3. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

J F esitas 07. märtsil 2011 Viru Maakohtule avalduse hooldusõiguse määramiseks. Kohus tuvastas, et avalduses olid puudused, mis ei võimaldanud avaldust menetlusse võtta – avaldajaks oli märgitud laps, avaldusest ei selgunud puudutatud isikute nimed ning avalduselt ei olnud tasutud riigilõiv. Kohus andis avaldajale tähtaja avalduses puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva Kohtuasja number 2-11-9531 Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2011, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi J F avaldus hooldusõiguse määramiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: J F (IK XXX) Avaldaja esindaja: E F (IK XXX)

2-11-9531

2(3) kohtumääruse kättesaamisest arvates. Avaldaja talle antud tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohus tuvastas, et avaldus on esitatud puudustega – avaldajaks on märgitud laps, avaldusest ei selgu puudutatud isikute andmed ning avalduselt ei ole tasutud riigilõivu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 alusel on vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) on hagita perekonnaasjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus jättis avalduse käiguta ning selgitas avaldajale, et TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. See tähendab, et PKS annab vanemale (mitte lapsele) õiguse taotleda hooldusõiguse üleandmist. Lapsel aga puudub antud juhul õigus, mida seadus kaitseks. Seega pidi avaldajaks olema märgitud lapse vanem, kes taotleb hooldusõiguse üleandmist endale.

TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avalduses on rikutud olulisi vorminõudeid. Menetlusdokumentidele esitatavad nõuded on sätestatud TsMS §-s 338, mille lõike üks punkti üks alusel märgitakse menetlusdokumendis menetlusosaliste nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Sama paragrahvi lõike kaks järgi tuleb menetlusdokumendis füüsilise isiku kohta märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalduses ei olnud märgitud puudutatud isikuid ega nende andmeid.

Käiguta jätmise määruses kohus selgitas avaldajale, et tal tuleb täpsustada avaldaja ning märkida puudutatud isikute andmed. Avaldaja ei ole seda teinud.

TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) 57 lg 3 kohaselt avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 12,78 eurot, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 12,78 eurot, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hooldusõiguse üleandmine on hagita perekonnaasi ning esitatud avalduselt tuli tasuda riigilõiv summas 12,78 eurot.

Kohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o avaldaja ja puudutatud isikute andmete täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Kohus hoiatas avaldajat, et kohtunõude tähtajaks

2-11-9531

3(3) täitmata jätmisel, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata. Vaatamata hoiatusele, jättis avaldaja puudused kõrvaldamata.

Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kuna avaldaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Seega jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik