2-10-63381/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-63381 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A.V. hagi V.V. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

05. aprill 2011. a Hagihind

1 251,09 eurot (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

A.V. (IK xxx)

T. V. (IK xxx)

V.V. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V.V.`lt elatis igakuise elatusrahana A.V. (IK 39706113729) kasuks 90 (üheksakümmend) eurot alates hagi esitamisest, 16.12.2009. a kuni A.V. täisealiseks saamiseni so kuni 11.06.2015. a.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja abielust 11.06.1997. a poeg A.V.. Lapse seaduslik esindaja ja kostja elavad lahus. Laps on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja lapsele ülalpidamist ei ole andnud kuue aasta jooksul. Hageja taotleb elatist tagasiulatuvalt üks aasta.

2. Hageja seaduslik esindaja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise igakuiselt seadusega kehtestatud miinimummääras, so igakuiselt 139,01 eurot alates üks aasta enne hagi esitamist.

3. Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi osaliselt, võttes arvesse kostja ülalpidamisvõimet, nõustudes maksma elatist 64 eurot kuus alates hagi esitamisest. Kostja märgib, et rahanappuse tervisliku seisundi tõttu ei ole on ta elatist tõepoolest maksnud, kuid on pojale abi osutanud: ostnud riideid, koolitarbeid, laps on osaliselt kostja ja viimase ema ülalpidamisel, kui viibib nende juures, kostja maksis lapse ekskursiooni ja viisa eest. Seega on kostja kasvõi osaliselt ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja märkis, et tema töövõime kaotus on 80%, kostja ainus sissetulek on töövõimetuspension 195,96 eurot ja puudega inimese toetus 44,73 eurot. Kostjal puudub kinnisvara, kostjal on remonti vajav sõiduk Opel Astra (1992. a). Kostja on abielus ja tema abikaasa on samuti 80% töövõime kaotusega invaliid.

4. Kohtuistungil nõustus hageja esindaja osaliselt nõude vähendamisega summale 100 eurot tagasiulatuvalt alates 2009. aasta detsembrist. Kostja märkis, et ta on maksnud hageja esindajale kokkuleppel viimasega elatist 2011. a veebruaris, märtsis ja aprillis 64 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6. Perekonnaseaduse (PkS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PkS § 97 p1 ja 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. PkS §101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.08.2010. a määrusega nr 118 kehtestatud kuupalga alammääraks on 278,02 eurot. Pool sellest on 139,01 eurot.

7. PkS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.

8. Vaidlust ei ole selles, et kostjal sündis abielust hageja seadusliku esindajaga poeg. Vaidlust ei ole selles, et kostja hageja ja hageja seadusliku esindajaga koos ei ela ja last materiaalselt enne hagi esitamist regulaarselt ja piisavalt ei toetanud.

9. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb elatist tulenevalt PkS § 102 lg 2 vähendada, sest kostja võime tööga endale ja lapsele elatist teenida on piiratud. Kostjale on määratud töövõime kaotuse protsent 80%, põhjusel üldhaigestumine.

10. Elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõistmisel arvestab kohus, et kostja sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku §

132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet PkS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 11 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

Kostja töövõimetuspension on 196 eurot. Sissetuleku osa, mida ei või arestida ning mis peab jääma kostjale on 139 eurot.

Seega on võimalik kostja varandusliku seisu ja töövõimet arvestades, välja mõista elatis 90 eurot.

11. Kohus mõistab elatise välja hagi kohtusse esitamisest. Seadus võimaldab elatist aasta tagasiulatuvalt välja mõista, kuid kohus nõustub kostjaga, et elatise väljamõistmisel aasta tagasiulatuvalt jääks kostja raskesse materiaalsesse olukorda ning ei võimaldaks kostjal isegi jooksvalt elatist maksta.

12. Kohus märgib, et vanema materiaalse olukorra muutmisel on võimalik elatise suurust alati muuta.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik