3-10-2735/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2735 Haldusasi T.T. kaebus Maksuja Tolliameti 20. septembri 2010. a otsuse nr 8-3/1943 tühistamiseks ning Maksuja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – T.T., lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanus Jõgi RESOLUTSIOON

1. Jätta T.T. kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) uurimisosakond alustas 9. jaanuaril 2007 kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 07930000003 KarS § 386 lg 1 tunnustel selles, et AS Mertestex Investments (registrikood 10524810, juhatuse liikmed T.T. ja Tõnis Viht) esitas maksuhaldurile ajavahemikul mai 2005. a kuni mai 2006. a maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi laekumata

557 700 krooni käibemaksu (tl 89).

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 25. jaanuari 2007. a määruse alusel T.T. elukohas 31. jaanuaril 2007 toimunud läbiotsimisel võeti muuhulgas ära sularaha 800 000 krooni (tl 38-40). T.T. esitas 7. veebruaril 2007 KrMS § 34 lg 1 p 8 alusel taotluse sularaha tagastamiseks (tl 41-42). MTA esitas

16. veebruaril 2007 tsiviilhagi avalduse AS Mertestex Investments poolt tasumata käibemaksu

557 700 krooni ja tasumata intressi teo toime pannud isikutelt solidaarselt väljamõistmiseks Eesti Vabariigi kasuks (tl 93-94). Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel arestis Harju Maakohus

26. veebruari 2007. a määrusega T.T. vara – läbiotsimisel äravõetud sularaha – 557 700 krooni ulatuses (tl 92). T.T.le tagastati läbiotsimisel äravõetud sularahast 242 300 krooni 27. veebruaril 2007. T.T. määruskaebus (tl 44-47, 62-63, 65) vara arestimise määruse peale jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2007. a määrusega rahuldamata (tl 66). T.T. esitas 15. oktoobril 2007 uue taotluse raha aresti alt vabastamiseks ja raha tagastamiseks (tl 70-71). Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis taotluse 25. oktoobri 2007. a määrusega rahuldamata (tl 74-75). Riigiprokuratuur ja Harju Maakohus jätsid T.T. kaebused (tl 76-77, 81-83) Põhja Ringkonnaprokuratuuri 25. oktoobri 2007. a määruse peale rahuldamata (tl 78-80, 84-85). MTA

2(5) esitas 26. mail 2008. a tsiviilhagi OÜ-lt Venderex Grupp Eesti Vabariigile tekitatud kahju 1830 496 krooni ja intresside väljamõistmiseks (tl 99-102).

Põhja Pingkonnaprokuratuur lõpetas 10. veebruari 2009. a määrusega kriminaalasja menetluse osaliselt KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 ning osaliselt § 202 lg 1 ja 7 alusel ning vabastas aresti alt T.T. vara 557 700 krooni (tl 33-37). MTA tagastas arestitud 557 700 krooni T.T. elukaaslase K. T. kontole 18. veebruaril 2009. K. T. loovutas oma kriminaalasjast nr 07930000003 tulenevad nõuded MTA vastu 25. augustil 2010 T.T.le.

T.T. esitas 1. septembril 2010 MTA-le taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 alusel intressi arvestamiseks ja tasumiseks kriminaalasjas nr 07930000003 läbiotsimisel äravõetud

800 000 kroonilt. MTA keeldus 20. septembri 2010. a otsusega nr 8-3/1943 intressi tasumisest, kuna T.T.le, AS-le Mertestex Investments või Vendrex Grupp OÜ-le ei ole koostatud maksuotsust või vastutusotsust ning taotluses toodud juhul ei ole tegemist MKS § 116 lg-s 1 toodud enammaksega.

2. T.T. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 20. septembri 2010. a otsus nr 8-3/1943 ning teha vastustajale ettekirjutus arvestada ja tasuda kahe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates intressi kriminaalasja nr 07930000003 käigus 31. jaanuaril 2007. a toimunud läbiotsimisel äravõetud 800 000 kroonilt. Kaebaja peab otsust õigusvastaseks järgmistel põhjustel (tl 1-18, täiendused tl 119-120):

1) MTA uurimisosakond proovis kriminaalmenetluse käigus luua eeldusi selleks, et arestitud rahaga oleks võimalik tasuda väidetavad maksuvõlad. Kaebuse esitaja või tema pere ei olnud maksuvõlgade tasumiseks kohustatud isikuteks, sest maksuhaldur ei ole kaebajale andnud maksuotsust MKS § 95 lg 1 alusel või vastutusotsust MKS § 96 lg 1 alusel. MTA ei saanud ilma haldusaktita, s.h kriminaalmenetluse raames ära võtta kaebajale või tema perele kuuluvat raha;

2) MKS § 33 lg 1 kohaselt on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtud suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse. MKS § 33 lg 2 p 3 kohaselt laieneb § 33 lg-s 1 nimetatud õigus ka isikutele, kellel on seadusest tulenev õigus maksusumma või kulude hüvitamisele või tagastamisele maksuhalduri poolt. Kaebaja 7. veebruari 2007. a ja hilisemaid raha tagastamise taotlusi võib käsitada tagastusnõudena MKS § 33 tähenduses. Kaebajal ei olnud võimalik esitada sõnaselget tagastusnõuet, sest kaebaja teada ei viidud tema suhtes läbi maksumenetlust ning kriminaalmenetluses ei ole tagastusnõuet võimalik esitada;

3) MKS § 116 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud arvestama enammaksutud summalt maksukohustuslase kasuks intressi, kui maksukohustuslane on tasunud suurema maksusumma, temalt on sissenõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud maksuotsuse või vastutusotsuse alusel suurem maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Vaidlusalune maksusumma võeti ära ja seda hoiti kinni õigusliku aluseta, vaatamata formaalsetele kriminaalmenetluslikele otsustustele. Kaebajat prooviti kohustada täitma kellegi teise maksukohustusi. Asjaolu, et maksuhaldur ei andnud kaebajale maksuõiguslikku haldusakti, ei tähenda, et MTA-l puuduks intressi arvestamise ja tasumise kohustus. Kuna MTA uurimisosakonna tegevuse eesmärk oli, et kaebaja peab oma varaga tagama väidetavate maksuvõlgade tasumise, tulnuks kaebaja suhtes anda asjakohane ja õiguspärane haldusakt. Haldusorgan ei saa end vabandada asjaoluga, et haldusakt tulnuks anda, kuid see jäi andmata. Kui maksukohustuslaseks peetud isikult on ära võetud raha, et selle arvelt lugeda maksuvõlg tasutuks, siis tuleb juhul, kui sellist maksukohustus ei ole või ei teki, lugeda nimetatud rahasumma enammakstud summaks MKS § 116 lg 1 tähenduses ning arvestada ja tasuda maksukohustuslase kasuks intressi. MKS § 116 lg 1 ja lg 4 p 2 tuleb tõlgendada koostoimes nii, et riigil on intressi

3(5) arvestamise ja tasumise kohustus ka juhul, kui maksuõiguslikku haldusakti ei antud, kuid MTA on faktilise käitumisega sellist olukorda ette kujutanud või võimalikuks pidanud; ning isikult on kriminaalmenetluse käigus ära võetud raha väidetava maksusumma tasumiseks. MKS § 116 lg 4 p 2 on oluline, kuna selles sättes seostatakse intressi maksmise taotlemise õigus kriminaalmenetluse läbiviimisega ning kriminaalmenetluse käigus haldusakte ei anta. MTA ei ole vaidlustatud haldusaktis märkinud, millisel alusel oleks haldusakti andmine kriminaalmenetluse käigus võimalik. MKS § 116 lg 4 p 2 kohaselt võib maksukohustuslane taotleda intressi maksmist kahe aasta jooksul, arvates tagastusnõude täitmise peatamise tinginud väärteo kohta või kriminaalasjas õigeksmõistva otsuse jõustumisest, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, samuti väärteomenetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast. Kuigi kaebaja teada kaebaja tagastusnõude täitmist ametlikult ei peatatud, langes kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu ära kaebaja tagastusnõude täitmise peatamise alus;

4) kaebaja ja tema perekonna õigust omandile rikuti pikema aja jooksul. Ajal, kui raha oli õigusliku aluseta MTA valduses, ei olnud kaebajal ja ta perel võimalik vastavat rahasummat kasutada või käsutada, s.h krediidiasutuses hoiustada. Kaebajale kuulub nõudeõigus intressi saamiseks ehk vastava intressi ulatuses on kaebaja omand pidanud suurenema;

5) intressi arvestamise ja tasumise nõude loovutamine ei ole keelatud;

6) vastustajal ei ole kaalutlusõigust, seega tuleb vastustajat kohustada viivitamata kaebajale intressi arvestama ja tasuma.

3. Maksuja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

1) sularaha võeti kaebajalt ära kriminaalmenetluse käigus. Läbiotsimist teostati prokuratuuri määruse alusel. Harju Maakohus arestis vara prokuratuuri taotluse alusel ning maakohtu määrus jäeti ringkonnakohtus muutmata. Kaebaja taotlus sularaha tagastamiseks jäeti ringkonnaprokuratuuri, Riigiprokuratuuri ja Harju Maakohtu poolt rahuldamata. Kaebaja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega. Riigikohtu praktika kohaselt (nt määrused nr 3-3-1-35-10 ja 3-3-1-15-10) puudub halduskohtumenetluses võimalus hinnata kriminaalmenetluses antud aktide ja sooritatud toimingute õiguspärasust;

2) praeguses asjas ei ole MKS § 116 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud, kuna puudub maksuhalduri ebaseaduslik haldusakt. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-45-10 p-st 12 ei piisa maksuintressi saamiseks üksnes õigusvastasest haldusaktist, olema peab ka rahaline sooritus, s.t vaidlustatud maksuotsus või muu rahalist nõuet sisaldav haldusakt tuleb täita. Kaebaja ei ole makset tasunud, s.h haldusakti täitnud, vaid sularaha on kriminaalmenetluses arestitud. Tuginedes Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-35-10 p-le 18 ei ole alust käsitleda haldusaktina kriminaalasja raames tehtavaid uurija või prokuröri määrust või kohtumäärust. Kuna tsiviilõiguslik vastutus saab põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil, ei saa MTA poolt kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamist samuti käsitleda haldusakti andmisena;

3) K.T. loovutas kaebajale oma nõude MTA vastu, kuid ilma seadusliku aluseta ei ole avalikõiguslike nõuete loovutamine lubatud (ringkonnakohtute praktika asjades nr 3-04-318 ja 3-04- 474). Nõude loovutamine saab toimuda vaid õigusjärgluse korras. Samuti ei ole põhjendatud kulutada ennekõike maksudest laekuvaid avaliku võimu rahalisi vahendeid muudele isikutele kui kahju tegelikule kannatajale. Seega ei saa kaebaja nõuda intressi arvestamist 400 000 krooni ulatuses ehk osas, milles kaebaja ei ole selle nõude omanik.

4(5) KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebuse esitajalt võeti kriminaalmenetluse käigus 31. jaanuaril 2007 toimunud läbiotsimisel ära

800 000 krooni, millest 242 300 krooni tagastati 27. veebruaril 2007 ja arestitud 557 700 krooni tagastati 18. veebruaril 2009. T.T. on seisukohal, et maksuhalduril on kohustus maksta temale MKS § 116 alusel intressi ajavahemiku eest, mil kaebuse esitajalt kriminaalmenetluse käigus ära võetud raha oli maksuhalduri valduses (hoiustatud maksuhalduri deposiitkontol).

Kohus leiab, et T.T. nõue on alusetu ja tema kaebus tuleb HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus leidis 22. juuni 2010. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-20-10, et HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaldamisala saab laiendada ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu (p-d 10 ja 12).

5. MKS § 116 (vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud sõnastuses) sätestab järgmist:

„(1) Kui maksukohustuslane on tasunud suurema maksusumma, temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud maksuotsuse või vastutusotsuse alusel suurem maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt tema kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasaarvestamise või tasumise päevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Kui maksukohustuslane on enne tasumise aluseks olnud haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud enammakse tagastamist oma pangakontole, arvestatakse intressi kuni tagastamise päevani.

(2) Kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (§ 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.

(3) Kui maksuhaldur on vastavalt käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 sätestatule määranud maksukohustuslasele tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks, ei arvestata maksukohustuslase kasuks intressi, alates vastavasisulise otsuse kättetoimetamise päevast kuni täiendavate dokumentide esitamise päevani.

(4) Maksukohustuslane võib taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud intressi maksmist kahe aasta jooksul, arvates: 1) maksuotsuse või tagastusnõude täitmisest keeldumise kohta tehtud otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast; 2) tagastusnõude täitmise peatamise tinginud väärteo kohta või kriminaalasjas õigeksmõistva otsuse jõustumisest, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, samuti väärteomenetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast.

(5) Maksuhaldur on kohustatud tasuma intressi 15 päeva jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kättesaamise päevast. Intressi tasumisest keeldumise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus.

(6) Kui maksukohustuslane ei ole enne tasumise aluseks olnud haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud alusetult maksuhaldurile tasutud summa ning sellelt arvutatud intressi tagastamist oma pangakontole, loetakse tekkinud enammakse makseks § 105 lõike 2 tähenduses.“

6. Kohtu arvates tuleb praegusel juhul eristada kriminaalmenetlust, mis on reguleeritud eelkõige kriminaalmenetluse seadustikus, ning maksumenetlust kui haldusmenetluse eriliiki, mille läbiviimise tingimused ja kord on sätestatud maksukorralduse seaduses. Kriminaalja maksumenetlus toimivad iseseisvalt. Muuhulgas on maksuja kriminaalmenetluses ettenähtud erinev kord tagastusnõude esitamiseks, menetleja otsuste vaidlustamiseks ja menetlusega tekitatud

5(5) kahju hüvitamiseks. Samamoodi tuleb eristada Maksuja Tolliameti ülesandeid ja pädevust kuritegude kohtueelse menetlejana kriminaalmenetluses ning maksuhaldurina maksumenetluses.

7. Maksukorralduse seaduses sätestatud intressi saab käsitleda maksuõigussuhtest tuleneva kõrvalkohustusena. MKS §-s 116 sätestatud intressi maksmise eesmärk on hüvitada maksukohustuslasele vähemalt osaliselt maksumenetluses maksuhalduri tegevusega tekitatud võimalik kahju. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuhaldur ei ole T.T. suhtes maksukorralduse seaduse alusel maksumenetlust läbi viinud ega T.T.lt maksumenetluse käigus maksusummat maksuotsuse või vastutusotsusega sisse nõudnud. Samuti ei ole T.T. esitanud maksumenetluses vastustajale MKS § 33 alusel tagastusnõuet, mille maksuhaldur oleks jätnud tähtaegselt täitmata. T.T. elukohast leitud raha võeti läbiotsimisel ära ja arestiti kriminaalmenetluse käigus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korda järgides. Raha on T.T.le ja tema elukaaslasele tagastatud samuti kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Sellises olukorras ei ole maksuhalduril kohustust maksta T.T.le temalt äravõetud raha maksuhalduri deposiitkontol hoidmise eest intressi MKS § 116 alusel. Kui kaebaja leiab, et temale on kriminaalmenetluses sularaha äravõtmise või vara arestimisega kahju tekitatud, võib ta nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Praeguses asjas on T.T. korduvalt kinnitanud, et ei soovi esitada kahju hüvitamise nõuet, vaid taotleb intresside maksmist maksukorralduse seaduse alusel.

8. Eespool toodud põhjustel leiab kohus, et T.T. kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja tuleb jätta HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

Monika Laatsit