2-10-22009/15 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2011. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-10-22009 Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

R. V. hagi P. OÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ning saamata jäänud töötasu, viiviste, töölepingu lõpetamise hüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga suuruse hüvitise saamiseks

Harju Maakohtu 17. detsembri 2010. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Erana Šeraja poolt R. V. eest esitatud apellatsioonkaebus

Hageja R. V. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova

Kostja P. OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXX XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Karin Laugas

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Erana Šeraja poolt R. V. eest Harju Maakohtu 17. detsembri 2010. a. otsuse peale R. V. hagis P. OÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ning saamata jäänud töötasu, viiviste, töölepingu lõpetamise hüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest keskimse palga suuruse hüvitise saamiseks esitatud apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata.

2. Apellatsioonkaebus tagastada esitajale.

3. Apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kätte-toimetamisest.

S e l g i t u s e d :

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline ise võib esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

17. detsembri 2010. a. otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata R. V. hagi P. OÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ning saamata jäänud töötasu, viiviste, töölepingu lõpetamise hüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga suuruse hüvitise saamiseks. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.

21. detsembri 2010. a. e-kirjaga kinnitas hageja lepinguline esindaja Oksana Smirnova maakohtu otsuse kättesaamist (tl. 46).

17. jaanuaril 2011. a. esitati Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellandi nimel apellatsioonkaebus, millele alla oli kirjutanud Erana Šeraja, kes enda kohta kaebusel märkis, et ta on juristi abi (tl. 49 – 50). Kaebusele oli lisatud üldvolikiri, millega Oksana Smirnova volitas Erana Šerajat esindama oma huve, sealhulgas ajama kõiki tsiviilasju kõigis asutustes, muuhulgas kohtuasutustes (tl. 51). Vastuseks kohtu järelepärimisele esitati Erana Šerajale 2009. a. antud Sotsiaal-Humanitaarinstituudi diplom, mille kohaselt nimetatu on täitnud rakenduskõrgharidusõppe õigusteaduse õppekava (tl. 72). 29. märtsil 2011. a. esitas

R. V. nimel nõuetekohaselt vormistatud apellatsioonkaebuse tema esindaja Oksana Smirnova (tl. 64 – 66).

15. aprillil 2011. a. teavitas ringkonnakohus hagejat apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise kavatsusest ja selle põhjendusest vastavalt TsMS 643 lõikele 3, andes hagejale võimaluse avaldada selle kohta oma seisukohta. Kirja kättesaamist kinnitas hageja lepinguline esindaja 15. aprilli 2011. a. e-kirjas. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hageja oma seisukohta ei avaldanud ega esitanud ka muid taotlusi, sealhulgas tähtaja pikendamiseks.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et R. V. apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 643 lg. 1 alusel läbi vaatamata. TsMS § 643 lg. 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata muuhulgas juhul, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti. TsMS § 637 lg. 1 p. 4 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. 17. jaanuaril 2011. a. apellandi eest apellatsioonkaebuse esitanud Erana Šeraja ei ole põhistanud, et tal oleks apellandi nimel apellatsioonkaebuse esitamiseks esindusõigus. Nii ei ole kohtule esmalt esitatud volikirja, millega R. V. oleks volitanud Erana Šerajat oma õigusi kaitsma. Koos apellatsioonkaebusega esitatud volikirjas (tl. 51) on Erana Šerajale volituse oma asjade ajamiseks andnud Oksana Smirnova, mitte hageja. Oksana Smirnova on olnud kohtumenetluses hageja esindajaks, kuid volikirjas on sõnaselgelt märgitud, et Erana Šerajat volitatakse esindama Oksana Smirnova huve ning seda ei saa pidada edasivolituseks

R. V. huvide esindamiseks. Lisaks sellele võib TsMS § 218 lg. 1 p. 2 kohaselt lepinguliseks esindajaks kohtus olla isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse §

28 lg. 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Erana Šerajale omistatud rakenduslik kõrgharidus õigusteaduse erialal ei vasta osundatud sättes märgitud nõuetele, seega ei ole Erana Šeraja isik, kellel oleks õigust kohtumenetluses hagejat esindada. Apellatsioonkaebuses märgitud andmete kohaselt ei ole ka Erana Šeraja ise pidanud end hageja esindajaks. TsMS § 217 lg. 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Apellatsioonkaebuse esitamise kohta ei ole ette nähtud teisiti. Et 17. jaanuari 2011. a. apellatsioonkaebust ei ole esitanud hageja ise ega ka tema tsiviilkohtumenetlusteovõimeline esindaja, siis ei olegi tegemist hageja kaebusega ja seda kaebust ei oleks tohtinud ringkonnakohtu menetlusse võtta, ebaõigesti menetlusse võetud kaebus tuleb aga jätta läbi vaatamata.

29. märtsil 2011. a. esitas maakohtu otsuse peale hageja nimel apellatsioonkaebuse tema lepinguline esindaja Oksana Smirnova (tl. 64 – 66). TsMS § 637 lg. 1 p. 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Maakohtu otsus toimetati hagejale kätte kooskõlas TsMS § 314 lõikega 2, kui see edastati 17. detsembril 2010. a. elektrooniliselt tema lepingulisele esindajale; vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 loetakse maakohtu otsus hagejale kätte toimetatuks 21. detsembril 2010. a. vastavalt lepingulise esindaja kinnitusele (tl. 46). TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Seega oli hagejale apellatsioonitähtaja viimaseks päevaks 20. jaanuar 2011. a. Kaebus esitati rohkem kui kaks kuud pärast seda tähtpäeva ehk pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Tähtaja ennistamist ei ole taotletud. Et apellatsioonitähtaeg on seaduses sätestatud tähtaeg, siis ei ole seda tähtaega ennistamata võimalik apellatsioonkaebust menetlusse võtta vaatamata sellele, et kohus on oma 15. märtsi 2011. a. puuduste kõrvaldamise määruses ebaõigesti märkinud, nagu oleks kaebuse esitamine veel võimalik. Kuna tähtaja rikkumisega esitatud apellatsioonkaebust ei oleks tohtinud menetlusse võtta, tuleb ekslikult menetlusse võetud kaebus jätta vastavalt TsMS § 643 lõikele

1 läbi vaatamata.

Margo Klaar

Ande Tänav

Malle Seppik