2-11-616/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-11-616 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi V. V.´u, O. V.´u ja R. V.´u seadusliku esindaja L. K.´i hagi J. V.´u vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 05. aprill 2011. a Hagihind 3 753,27 eurot (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hagejad:

Hagejate seaduslik esindaja:

Kostja:

V. V. (IK xxx) O. V. (IK xxx) R. V. (IK xxx)

L. K. (IK xxx, elukoht xxx)

J. V. (IK xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista J. V.`ult elatis igakuise elatusrahana V. V.`u (isikukood xxx) kasuks tema ülalpidamiseks summas 27 (kakskümmend seitse) eurot alates kohtuotsuse tegemisest 21.04.2011. a kuni V. V.`u täisealiseks saamiseni so kuni xxx. a.

2 3. Välja mõista J. V.`ult elatis igakuise elatusrahana O. V.`u (isikukood xxx) kasuks tema ülalpidamiseks summas 27 (kakskümmend seitse) eurot alates kohtuotsuse tegemisest 21.04.2011. a kuni O. V.`u täisealiseks saamiseni so kuni xxx.

4. Välja mõista J. V.`ult elatis igakuise elatusrahana R. V.`u (isikukood xxx) kasuks tema ülalpidamiseks summas 27 (kakskümmend seitse) eurot alates kohtuotsuse tegemisest 21.04.2011. a kuni R. V.`u täisealiseks saamiseni so kuni xxx.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagejate seaduslik esindaja esitas 06. jaanuaril 2011. a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejateks seadusliku esindaja ja kostja kooselust xxx. a sündinud poeg V. V., xxx. a sündinud poeg O. V. ja xxx. a sündinud poeg R. V.. Hagejate seaduslik esindaja palub välja mõista kostjalt hagejate kasuks elatis hagejate ülalpidamiseks 3 x 139,01 eurot kuus.

2. Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et ta ei ole võimeline elatist maksma, sest on sügava puudega invaliid. Kostja saab töövõimetuspensioni 201,45 eurot + 37,33 eurot ravimitoetust. Saadud sissetulekust tasub kostja 115 eurot kommunaalteenuste eest ning ülejäänu kulub söögile ja muule. Kostja on mitu korda aastas sunnitud olema haiglaravil.

3. Kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et kahel lapsel on keskmine puue (kahel nooremal lapsel, R.il ja O.il). Hagejate esindaja on jaanuarist arvel Tööhõiveametis . Hagejate esindaja taotles kõige väiksemale lapsele (R.ile) elatist 139,01 eurot ja kahele vanemale 1/3 miinimumsummast (46,34 eurot lapse kohta). Kostja märkis, et ta saab koos sotsiaaltoetusega ühes kuus kätte 250 eurot. Pensionist peetakse kinni laenumaksed.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

3

5. Perekonnaseaduse (PkS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PkS § 97 p1 ja 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. PkS §101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.08.2010. a määrusega nr 118 kehtestatud kuupalga alammääraks on 278,02 eurot. Pool sellest on 139,01 eurot.

6. PkS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.

7. Vaidlust ei ole selles, et kostjal sündis kooselust hageja seadusliku esindajaga kaks poega ning üks poeg on kostja poolt lapsendatud. Vaidlust ei ole selles, et kostja hagejate ja hageja seadusliku esindajaga koos ei ela. Kostja väidetel andis ta igal kuul laste emale 200-300 krooni. Alates jaanuarist 2011. a kostja enam elatist ei andnud.

8. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb elatist tulenevalt PkS § 102 lg 2 vähendada, sest kostja võime tööga endale ja lastele elatist teenida on oluliselt piiratud. Kostjale on määratud töövõime kaotuse protsent 90%. Kostja osales kohtuistungitel, ning kostja liikumispuue oli nähtav. Kohtu tehtud päringutest ei nähtu, et kostjal oleks vara, mille müügi arvel elatise kohustust täita. PkS § 102 lg 2 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

9. Elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõistmisel arvestab kohus, et kostja sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet PkS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 11 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

Kostja töövõimetuspension on 220 eurot (tl 14). Sissetuleku osa, mida ei või arestida ning mis peab jääma kostjale on 139 eurot.

Seega on võimalik kostja varandusliku seisu ja töövõimet arvestades, samuti kohtuotsuse täitmise võimalikkust arvestades välja mõista elatis kolme lapse ülalpidamiseks kokku 81 eurot, ühele lapsele a` 27 eurot.

10. Kohus märgib, et vanema materiaalse olukorra muutmisel on võimalik elatise suurust alati muuta.

4

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik