2-07-47727/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-07-47727

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Inges Kindlustuse AS-i hagi Igor Tšagovetsi vastu

13 303,23 euro (208 150,40 krooni) väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

12 972,40 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.08.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Inges Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Inges Kindlustuse AS (registrikood 10089395),

esindaja Elar Tamme

Kostja Igor Tšagovets (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja Aleksei Smelov

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.08.2010 otsus Inges Kindlustuse AS-i hagis Igor Tšagovetsi

vastu 13 303,23 euro (208 150,40 krooni) väljamõistmiseks muutmata osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 209,58 eurot ( 3279,22 krooni). Muus

osas kohtuotsus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses

esineva

sellise

puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 15.11.2007 esitas Inges Kindlustus AS (hageja) Harju Maakohtule hagi Igor Tšagovetsi

(kostja) vastu 208 150,40 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda

2. 04.05.2005 toimus Tallinnas, Sikupilli Prisma parklas liiklusõnnetus, mille tagajärjel

tekkis Arenduse OÜ-le varaline kahju. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja sõidukiga BMW

registreerimisnumbriga XXX XXX. Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud

hageja poolt välja antud liikluskindlustuse lepinguga, kes vastavalt liikluskindlustuse

seadusele käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju kindlustusandjale. Hageja hüvitas

23.08.2005 ja 18.11.2005 kinnitatud otsuste alusel kannatanule tekitatud kahju kokku

206 903,40 krooni. Nimetatule lisanduvad kahjukäsitluskulud summas 1247 krooni, seega

on nõude suuruseks kokku 208 150,40 krooni.

3. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus

esitada tagasinõue kostja, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja, vastu, kes lahkus

liiklusõnnetuse toimumise kohalt kehtivaid õigusakte rikkudes. Põhja Politseiprefektuuri

31.05.2005 otsusega on tuvastatud, et hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu

eeltoodud alustel.

4. Rikutud tõkkepuud ei remonditud, vaid paigaldati kasutatud parkimispiletite väljastamise

aparaat. Parkimispiletite paigaldamise aparaat oli kostja põhjustatud liiklusõnnetuse

tulemusel muutunud kasutamiskõlbmatuks ja see tuli asendada. Selleks valati uus

vundament seadme kinnitamiseks ja taastati teekate (asfalt).

5. Kostja on välja toonud piletiväljastusaparaadi maksumuse 2008.a, mitte 2005.a. Põhjus

on asjaolus, et erinevate toodete hinnad on aja jooksul langenud. Hageja 22.07.2008

vastuse kohaselt ei ole õige kostja väide, et kolme viimase aasta jooksul ei ole välja lastud

uusi piletiväljastusaparaadi mudeleid ja seetõttu ei ole nende hinnalangus võimalik.

Kostja ei ole oma vastuses täpsustanud, milline uus piletiväljastusaparaat maksab

66 300,66 krooni. Kostja järelepärimisele on M. K. vastanud, et aparaat hinnaga 56 187

krooni (ilma käibemaksuta) on mõeldud FAAC süsteemile ja seda ei saa paigaldada teiste

kaubamärkide süsteemidele. Kostja ei ole päringus maininud Sikupilli Keskuse

parkimissüsteemi, kus ei ole kasutuses FAAC süsteem ja sellest on põhjustatud hindade

erinevus vastuses kostja päringule. Sikupilli Keskuseparklas ei olnud 2005.a FAAC

süsteemi ning kostja tehtud päringus toodud aparaadi mudelit ei oleks olnud võimalik

sinna paigaldada. OÜ Kinema kinnitas, et analoogne renoveeritud kasutatud aparaat

maksis 2005.a seisuga sama palju, kui on kirjas hagejale tehtud pakkumises. Hageja uuris

OÜ-lt Kinema kui palju maksab hetkel analoogne piletiväljastusaparaat ja vastuse

kohaselt maksis see tol hetkel 315 000 krooni, millele lisandus käibemaks. OÜ Kinema

selgituste kohaselt on praegu 3-4 parkimissüsteemi pakkujat ja lahenduste hinnad

sõltuvad parkimissüsteemi keerukusest ja suurusest ning unikaalsusest.

6. Kinema OÜ on tasunud Feralco Team OÜ-le arve nr 204 summas 141 642.80 krooni

piletiväljastusaparaadi eest. Kuna Kinema OÜ näol on tegemist äriühinguga, mille

eesmärgiks on kasumi teenimine, siis sellest asjaolust tulenevalt tuli hagejal tasuda

Kinema OÜ-le piletiväljastusaparaadi eest 198 255 krooni koos käibemaksuga, millele

lisandusid aparaadi paigalduskulud 4720 krooni ja asfaldi taastamine summas 3929,40

krooni, kokku 206 903,40 krooni. Selle kohta, et aparaat sai paigaldatud ja tööd lõpetatud

on hageja esitanud garantiikirja, millel on Sikupilli Arenduse OÜ esindaja poolt

16.09.2005 allkirjastatud kinnitus, et tehtud tööde osas pretensioone ei ole.

7. Sikupilli parklas oli S&B PMGL parkimissüsteem, mis ei ühildu FAAC süsteemiga, mida

on kinnitanud ka asjatundja oma 13.01.2010 arvamuses.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu.

9. Kostja sissetulekud ei võimalda täita kohustust hageja ees. Kostja läks pärast avariid

kauplusesse, kus ostis õlle, mille õnnetusest toibumiseks ära jõi. Sündmuskohale naastes

ootas kostjat ees politsei, kes tuvastas kostja joobe.

10. OÜ Kinema uus parkimispiletite väljastamise aparaat maksab 56 187 krooni + käibemaks

ehk kokku 66 300,66 krooni koos käibemaksuga. Hageja väidetel paigaldati kasutatud

parkimispiletite väljastamise aparaat. Kostja sõitis igaks juhuks OÜ-sse Kinema ja küsis

üle kui palju maksab parkimispiletite väljastamise aparaat. Kostjal oli kaasa Sikupilli

Prisma juures asuvast aparaadist tehtud foto. OÜ-st Kinema saadeti kostja teise

äriühingusse, asukohaga Neeme 34, kust öeldi, et uus aparaat maksab ligikaudu 120 000

krooni. Seega jääb arusaamatuks, kuidas kasutatud aparaat maksab rohkem kui uus

aparaat.

11. Asjatundjate ja eriteadmistega isikute arvamused tuleb jätta asja juurde võtmata, kuna

isikud, kes avaldasid kirjalikult oma seisukoha hageja esitatud küsimustes, ei ole

eriteadmistega isikud TsMS mõttes, sest sellisteks isikuteks on eksperdid, kelle nõuetele

nimetatud isikud ei vasta. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja ei pea midagi

hagejale hüvitama, kuna sissesõidu piletilugeja-väljastaja, mille eest hageja tasus Kinema

OÜ-le 202 974 krooni, ei tööta, ei ole kasutuses. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid,

mille alusel oleks võimalik tuvastada, et sissesõidu piletilugeja-väljastaja, mille kostja

rikkus, oli tõesti remonditud või asendatud kasutatud aparaadiga ja just selle kasutatud

aparaadi eest on tasutud 202 974 krooni, siis arvestades asjaolu, et Kinema OÜ on sama

aparaadi eest tasunud 141 642,80 krooni, siis ei peaks kostja nimetatud summast rohkem

hüvitama. Kostja ei nõustunud nõudega summas 141 642,80 krooni, vaid juhtis

tähelepanu, et hageja nõue ei ole selge ja kohtutoimikus olevate tõendite alusel ei ole

võimalik kahju suurust kindlaks määrata.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

12. Harju Maakohus rahuldas 02.08.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 3279,22 krooni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

13. 04.05.2005 toimus Tallinnas, Sikupilli Prisma parklas liiklusõnnetus, mille tagajärjel

tekkis Sikupilli Arenduse OÜ-le varaline kahju. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja

sõidukiga BMW registreerimisnumbriga XXX XXX. Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse

hetkel kindlustatud hageja poolt välja antud liikluskindlustuse lepinguga, kes vastavalt

liikluskindlustuse seadusele käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju kindlustusandjale.

Hageja hüvitas 23.08.2005 ja 18.11.2005 kinnitatud otsuste alusel kannatanule tekitatud

kahju kokku 206 903,40 krooni. Nimetatule lisanduvad kahjukäsitluskulud summas 1247

krooni, seega on nõude suuruseks kokku 208 150,40 krooni. Kostja liiklusõnnetuse

põhjustamisele vastu ei vaidle. Kostja leiab, et ta ei pea tekkinud kahju hüvitama, kuna

hageja poolt hüvitatud piletiväljastusaparaat ei ole kasutuses. Eeltoodust tulenevalt

puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse Sikupilli Prisma

parklas.

14. Poolte vahel on vaidlus tekitatud kahju suuruses. Hageja hinnangul tekitas kostja kahju

summas 206 903,40 krooni, millele lisanduvad kahjukäsitluskulud summas 1247 krooni,

kokku 208 150,40 krooni. Kostja vaidleb kahju hüvitamise kohustusele vastu. Kuna kostja

põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusel kahjustati Sikupilli Arenduse OÜ-le kuulunud

piletiväljastusaparaati, mis nähtub hageja esitatud fotodelt, siis on kostja põhjustatud

liiklusõnnetuse tagajärje ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kuna kostja põhjustas

liiklusõnnetuse ja lahkus seejärel õnnetuskohalt, siis on poolte vahel tulenevalt VÕS § 3 p

2 tekkinud võlasuhe. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodust tuleneb, et kuna kostja põhjustatud liiklusõnnetuse

tagajärjel kahjustati Sikupilli Arenduse OÜ-le kuuluvat piletiväljastusaparaati, siis on

kostja teo (liiklusõnnetuse põhjustamise) ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kuna

kostja lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt, siis on hagejal tulenevalt

LKS § 48 lg 2 p 7 õigus esitada tagasinõue kostja vastu. Samas ei anna ainuüksi asjaolu,

et kahju tekitaja teo ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos alust hageja nõutud

summa väljamõistmiseks, vaid hageja peab tõendama kahju suurust.

15. Kostja põhjendab oma seisukohta kahju hüvitamise kohustuse puudumise kohta asjaoluga,

et piletiväljastusaparaat, mille eest hageja tasus Kinema OÜ-le 202 974 krooni, ei ole

käesoleva ajani kasutuses. LKS § 47 lg 3 kohaselt seatakse varakahju hüvitamisel

eesmärgiks

kindlustusjuhtumieelse

olukorra

taastamine.

Hüvitada

tuleb

kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. LKS § 35 lg 6 kohaselt võib

kindlustusandja taastamisremondi hüvitise pärast liiklusõnnetusega asjale tekitatud

vigastuste ja tehtud remonditööde mahu või remondieelarve võrdlevat kontrollimist kanda

üle remondi tegijale või maksta kannatanule, olenemata sellest, kas remont on tehtud või

mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastuväide asjakohane, kuna Sikupilli Arenduse

OÜ-le tekitati kahju kostja poolt tekitatud liiklusõnnetuse tagajärjel ja hagejal oli

tulenevalt LKS § 35 lg 6 kohustus Sikupilli Arenduse OÜ-le tekitatud kahju hüvitada

olenemata asjaolust, kas remont oli tehtud või mitte ning tulenevalt LKS § 48 lg 2 p 7 on

hagejal õigus esitada nõue kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjaolu, et Sikupilli

Arenduse OÜ ei ole lasknud piletiväljastusaparaati paigaldada, tähtsust.

16. Hageja on palunud mõista kostjalt välja tekitatud kahju summas 206 903,40 krooni.

Hageja

kirjaliku

seisukoha

kohaselt

on

hageja

tasunud

Kinema

OÜ-le

piletiväljastusaparaadi eest 198 255 krooni, millele lisandub aparaadi paigalduskulu 4720

krooni ja asfaldi taastamise kulu summas 3929,40 krooni, kokku 206 903,40 krooni.

Hageja poolt kohtule esitatud Kinema OÜ arve kohaselt on piletiväljastusmasina

maksumus ilma käibemaksuta olnud 169 512 krooni ja selle paigaldus koos

vundamendiga ilma käibemaksuta 2500 krooni, kokku koos käibemaksuga 202 974,16

krooni. Teekatte remont mehhaanilise immutamisega ja ohutussaare asfalteerimise

maksumuseks on Sikupilli Arenduse OÜ ja tööde teostaja Tallinna Teede aktsiaseltsi

vahel koostatud akti alusel olnud 3279,22 krooni koos käibemaksuga. Kokku on hageja

poolt esitatud tõendite kohaselt piletiväljastusaparaadi ja selle paigaldus koos teekatte

asfalteerimisega maksumus 206 253,38 krooni. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja

kirjaliku seisukoha haginõude suuruse kohta on koostanud lepinguline esindaja, kelle

kirjalik seletus ei ole tulenevalt TsMS § 229 asjas tõendiks, siis tuleb kahju suuruse

hindamisel lähtuda hageja poolt esitatud kirjalikest tõenditest.

17. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust, mis tekkis kostja põhjustatud liiklusõnnetuse

tagajärjel. Hageja väidetel ei olnud kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel

kahjustatud piletiväljastusaparaati võimalik parandada ja see tuli asendada uuega. Kostja

väidetel ei ole tõendatud, et piletiväljastusaparaati ei olnud võimalik parandada ega

asendada kasutatud aparaadiga. Kostja vastuväide on põhjendatud. Kohus on korduvalt

andnud pooltele võimaluse tõendada kahju suurust, s.h asjaolu, kas vaidlusalune

piletiväljastusaparaat vajas remonti või väljavahetamist uue või kasutatud aparaadi vastu.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostja tekitatud kahju suurust. Hageja ei ole

tõendanud asjaolu, kas kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustatud

piletiväljastusaparaati oleks olnud võimalik parandada või mitte ja kas see vajas

väljavahetamist uue aparaadi vastu või oli see võimalik asendada kasutatud aparaadiga.

Kostja on juba 01.07.2008 esitanud vastuväite selle kohta, et hageja esindaja on kostjale

väitnud, et vaidlusalune piletiväljastusaparaat on parandatud. Kohus on hagejale korduvalt

andnud võimalusi vastata kostja vastuväidetele ja kohtuistungitel kohtu väljatoodud

asjaoludele ning esitada tõendeid oma seisukohtade tõendamiseks, kuid nimetatule

vaatamata ei ole hageja tõendanud asjaolu, et vaidlusalust piletiväljastusaparaati ei olnud

võimalik parandada või kasutatud aparaadi vastu välja vahetada. Hageja väidetel tuleneb

kahju

suurus

asjaolust,

et

hageja

on

hüvitanud

Sikupilli

Arenduse

OÜ-le

piletiväljastusaparaadi eest koos käibemaksuga 198 255 krooni. Nimetatud asjaolu ei

tõenda, et kostja peab nimetatud summa hagejale LKS § 48 lg 2 p 7 alusel hüvitama, kuna

hageja kindlustusandjana on kohustatud kontrollima hüvitise väljamaksmisega seotud

asjaolusid, s.h käesoleval juhul asjaolu, kas kahjustatud piletiväljastusaparaat tuli uue

vastu välja vahetada või oli olemasolevat võimalik parandada, samuti tekitatud kahju

suurust. Nimetatud asjaolu hageja tõendanud ei ole.

18. Hageja on esitanud kahju suuruse tõendamiseks kohtule Kinema OÜ maksekorralduse,

millelt nähtub, et Kinema OÜ ostis piletiväljastusparaadi Feralco OÜ-lt. Nimetatult

nähtub, et Kinema OÜ on maksnud Feralco Team OÜ-le 141 642,80 krooni. Hageja

väidetel on nimetatud summa tasutud piletiväljastusaparaadi eest, kuna Kinema OÜ ostis

piletiväljastusaparaadi Feralco Team OÜ-lt. Kinema OÜ on hagejale esitanud arve, mille

kohaselt piletiväljastusaparaadi maksumus on ilma käibemaksuta 169 512 krooni ja koos

käibemaksuga 200 024,16 krooni. Vaatamata asjaolule, et hageja on tasunud Kinema OÜ-

le piletiväljastusaparaadi eest, ei tõenda nimetatu, et kostja peaks sama summa hüvitama

hagejale. Hageja peab kindlustusandjana olema teadlik, et ta nõuab hiljem tekitatud kahju

sisse kahju põhjustanud isikult ja peab seetõttu eriti hoolikalt kontrollima kahjunõude

suuruse aluseks olevaid asjaolusid, s.h kahjunõude aluseks olevaid dokumente ja sellega

kaitsma liiklusõnnetuse põhjustanud isiku huve. Nimetatut hageja teinud ei ole ja ei

tõenda hageja poolt Kinema OÜ-le tasutud arve kostja tekitatud kahju suurust ega asjaolu,

et Sikupilli Arenduse OÜ-le tuli hüvitada uue piletiväljastusaparaadi maksumus.

19. Sikupilli Arenduse OÜ, kellele tekkis kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kahju,

on esitanud hagejale taotluse kahju hüvitamiseks, millelt nähtuvalt oli kahju hüvitamise

taotluse lisaks vaid Põhja Politseiprefektuuri teade kahjutekitaja suhtes väärteomenetluse

alustamisest, tõendeid kahju suuruse kohta taotlusele lisatud ei ole. Nimetatu näitab, et

hageja ei ole kontrollinud kahju suurust enne hagi esitamist. Ka asjaolu, et hageja on

haginõude tõendamiseks kogunud tõendeid pärast hagi esitamist, näitab, et enne hagi

esitamist, s.o kahju hüvitamise ajal, ei kontrollinud hageja piisavalt hüvitatava kahju

suurust. Asjaolu, et hageja peab tulenevalt LKS § 45 lg 1 liikluskahju hüvitama mitte

hiljem kui 30 päeva jooksul ei ole õigustuseks kahju suuruse kindlaks tegemata jätmisel.

Tulenevalt LKS § 45 lg 2 oli hagejal kahju hüvitamisega viivitada, kuna Sikupilli

Arenduse OÜ ei olnud tõendanud kahju suurust.

20. Hageja väidetel oli Sikupilli keskuse parklaseadmete hoolduse- ja garantiitööde

teostamise ainuõigus Kinema OÜ-l. Nimetatud asjaolu on hageja tõendanud Kinema OÜ

projektijuhi kirjaliku seletusega. Nimetatud kirjalik selgitus ei vasta tõendile esitatavatele

nõuetele. Isikut, kelle seletuse hageja on kohtule esitanud, ei ole tulenevalt TsMS nõudest,

hoiatatud teadvalt valearvamuse andmise eest. Ka ei ole tegemist poolte kokkuleppel

määratud asjatundjaga, kelle arvamusega kohus oleks seotud tulenevalt TsMS § 432 lg 3.

Kohtule ei ole esitatud kirjalikke tõendeid, näiteks Sikupilli Arenduse OÜ ja Kinema OÜ

vahel sõlmitud lepingut, millest tuleneks, et Kinema OÜ on Sikupilli Arenduse OÜ

parkimissüsteemide ainuhooldusõigus. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata hageja väide,

et Sikupilli Arenduse OÜ kahjustatud piletiväljastusaparaati võis parandada või välja

vahetada Kinema OÜ. Nimetatust tulenevalt jääb arusaamatuks, miks hageja tasus

piletiväljastusaparaadi eest, mille maksumuse hüvitamise kohustus on kostjal tulenevalt

LKS § 48 lg 2 p 7, OÜ-lee Kinema ega ostnud seda maaletoojalt Feralco Team OÜ-lt.

Kuna Feralco Team OÜÕ on väidetavalt müünud piletiväljastusaparaadi 141 642,80

krooni eest ja Kinema OÜ on selle edasi müünud 200 024,16 krooni eest, siis on hageja

kohtu hinnangul jätnud kaitsmata kostja huvid. Eeltoodust tuleneb, et juhul, kui hageja

oleks enne kahju hüvitamist kontrollinud kahju suuruse arvestamise aluseks olevaid

asjaolusid, oleks ta avastanud, et Kinema OÜ on ostnud piletiväljastusaparaadi Feralco

OÜ-lt ja lisanud ostuhinnale omapoolse kasumi, mistõttu tulnuks nimetatud asjaolu

vältida, kuna piletiväljastusaparaadi oleks võinud soetada ka FeralcoOÜ-lt ilma Kinema

OÜ vahenduseta.

21. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Sikupilli Arenduse OÜ parkimissüsteemis olid

kasutusel S&B PMGL või FAAC süsteem. Kostja väidetel tulnuks piletiväljastusaparaat

asendada S&B PMGL süsteemi aparaadiga, kuna see on odavam. Hageja väidetel oli

Sikupilli Arenduse OÜ varasemalt paigaldanud FAAC süsteemi, mis ei võimaldanud

kasutada S&B PMGL süsteemi aparaate. Hageja ei ole tõendanud, et Sikupilli Arenduse

OÜ parkimissüsteemis ei saa kasutada S&B PMGL süsteemi aparaate, kuna sinna on

paigaldatud FAAC süsteem. Kohus on pooltele korduvalt andnud võimaluse tõendada,

millist parkimissüsteemi kasutab Sikupilli Arenduse OÜ, kuid hageja seda nõuetekohaselt

tõendanud ei ole. Kohtule pole esitatud Sikupilli Arenduse OÜ kirjalikku seisukohta, ega

tõendeid, mis kinnitaksid, millist parkimissüsteemi Sikupilli Arenduse OÜ kasutab.

Kolmanda isiku Kinema OÜ arvamus selle kohta, et tal oli parklaseadmete hoolduse- ja

garantiitööde teostamise ainuõigus, ei tõenda vastava õiguse olemasolu, kuna vastavat

alusdokumenti, näiteks poolte vahelist lepingut vms, kohtule esitatud ei ole. Kahe erineva

asjatundja arvamused, mida hageja kohtule on esitanud, on oma sisult ja lauseehituselt

sarnased, mistõttu need ei ole usaldusväärsed ja sõltumatud, samuti ei ole hageja eelnevalt

võimaldanud kohtul hoiatada asjatundjat teadvalt valearvamuse andmise eest. Hageja

lepingulise esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt puutuvad arvamuse avaldajad

samalaadsete juhtumitega pidevalt oma igapäevatöös kokku ja on aastatega omandanud

valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja kogemusi. Nimetatud selgitus on paljasõnaline ja

tõendamata, kuna tulenevalt TsMS § 229 ei ole lepingulise esindaja selgitused asjas

tõendiks. Seetõttu ei ole hageja tõendanud, et asjatundja arvamuse andnud isikud on

asjatundjad. Ainuüksi asjaolu, et isik töötab äriühingus, mis väidetavalt tegeleb

piletiväljastusautomaatide müügiga, ei tõenda, et tegemist on asjatundjaga. Hageja ei ole

tõendanud, milline on asjatundja arvamust andnud isikute erialane haridus ja teadmised,

töökogemus jms. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et Sikupilli Arenduse OÜ

kasutab FAAC parkimissüsteemi.

22. Lisaks piletiväljastusaparaadi maksumusele koosneb hageja nõue piletiväljastusaparaadi

paigaldamisest koos vundamendiga. Nimetatu maksumus on hageja esitatud Kinema OÜ

arve kohaselt 2500 krooni ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 2950 krooni. Kostja

väidetel puudus uue piletiväljastusaparaadi paigaldamise vajadus. Kuna kohus on

eelnevalt jõudnud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud uue piletiväljastusaparaadi

paigaldamise vajadust, siis ei ole tõendatud piletiväljastusaparaadi paigaldamise vajadus

koos vundamendiga. Juhul, kui piletiväljastusaparaati oleks võimalik parandada, siis

kuuluks selle paigaldamine parandamise hulka ja paigaldamise hind sisalduks

parandamisarves. Samuti ei ole hageja tõendanud, et parandamise korral tuleks

piletiväljastusaparaadile uus vundament teha. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue

piletiväljastusaparaadi paigaldamiseks koos vundamendiga summas 2950 krooni

rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tulenevalt TsMS § 230 lg 1 tõendanud selle vajadust.

23. Lisaks eelnevale koosneb hageja nõue teekatte remondist mehhaanilise immutamisega ja

ohutussaare asfalteerimisest kokku summas 3279,22 krooni. Kostja on nimetatud kahjule

vastu vaielnud, väites, et teekate ei ole remonditud. Kostja vastuväitest teekatte remondi

osas tuleneb, et kostja tunnistab teekatte kahjustamist tema poolt põhjustatud

liiklusõnnetuse tagajärjel, kuna juhul, kui kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel ei

oleks teekate kahjustatud, oleks kostja teekatte kahjustamisele vastu vaielnud. LKS § 35

lg 6 kohaselt võib kindlustusandja taastamisremondi hüvitise pärast liiklusõnnetusega

asjale tekitatud vigastuste ja tehtud remonditööde mahu või remondieelarve võrdlevat

kontrollimist kanda üle remondi tegijale või maksta kannatanule, olenemata sellest, kas

remont on tehtud või mitte. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja on esitanud kohtule tõendi

teekatte remondi maksumuse kohta ja hagejal oli tulenevalt LKS § 35 lg 6 kohustus

olenemata remonttööde teostamisest kahju hüvitada ning tal esineb LKS § 48 lg 2 p 7

tulenev tagasinõude õigus kostja vastu, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

teekatte remondiga seotud kulutused summas 3279,22 krooni.

24. Hageja on palunud mõista kostjalt välja kahjukäsitluskulud summas 1247 krooni. LKS §

48 lg 3 kohaselt nõuetakse LKS § 48 sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse

põhjendatud kulu. Kostja on nõudele täies ulatuses vastu vaielnud. Kuna hageja on küll

esitanud nõude kahjukäsitluskulude sissenõudmiseks kostjalt, milleks ta tulenevalt LKS §

48 lg 3 on õigustatud, kuid kuna hageja ei ole tulenevalt TsMS § 230 lg 1 tõendanud, et ta

nimetatud kulutuse on teinud, siis on hageja nõue kahjukäsitluskulude sissenõudmiseks

tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

25. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Hagi tuleb rahuldada osas,

milles hageja on oma nõuet tõendanud, s.o hagi kuulub rahuldamisele summas 3279,22

krooni.

26. Kuna kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja arvestades asjaolu, et hageja esitas

korduvalt täiendavaid seisukohti ja uusi tõendeid, millega tingis kostja täiendavate

seisukohtade esitamise ja kulutuste tegemise õigusabile, siis tulenevalt TsMS § 163 lg 1

tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

27. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

28. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 02.08.2010 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega

mõistetakse täiendavalt kostjalt välja 202 974 krooni vastavalt hüvitatud kuludele ning

jätta menetluskulud kostja kanda.

29. Kohus on rikkunud tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisel ja tunnistajate

ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi endaga

kaasa ebaõige lahendi. 27.10.2008 on hageja teinud kolmanda isiku menetlusse kaasamise

taotluse. Kolmandaks isikuna taotleti menetlusse kaasamist Sikupilli Arenduse OÜ-d ning

vara taastamistöid teostanud Kinema OÜ-d. 02.12.2008 istungil selgitas kohus, et ta ei ole

lahendanud kolmanda isiku kaasamise taotlust, kuna isikud ei ole saanud piisavalt aega

oma seisukoha avaldamiseks. 02.12.2008 istungile ilmus ka Kinema OÜ esindaja, kes oli

valmis koheselt menetluses osalema kolmanda isikuna või oli valmis andma tunnistajana

ütlusi. 02.12.2008 istungil küsis kohus hagejalt, kas hageja taotleb Kinema OÜ esindaja

ülekuulamist tunnistajana, kui kohus ei kaasa Kinema OÜd kolmanda isikuna. Hageja

esindaja teatas selgesõnaliselt, et kui kolmanda isiku kaasamise taotlust kohus ei rahulda,

soovib hageja Kinema OÜ esindajat üle kuulata. Sellega oli hageja poolt taotlus Kinema

OÜ esindaja ülekuulamiseks esitatud. 26.01.2009 kohtumäärusega jättis kohus hageja

taotluse kolmanda isikuna kaasamise kohta rahuldamata. Kuna Kinema OÜ-d kolmanda

isikuna ei kaasatud, siis oleks kohus pidanud võtma seisukoha Kinema OÜ esindaja

tunnistajana ülekuulamise kohta. Kohus seda ei teinud, millega rikkus menetlusõiguslikke

norme.

30. Kuna Kinema OÜ esindajat ei olnud võimalik üle kuulata, siis esitati kohtule

dokumentaalsete tõenditena kirjavahetuse Kinema OÜ esindajatega ning Kinema OÜ

projektijuhi M. K.i arvamuse. Kohus on oma otsuse p-s 15 leidnud, et Kinema OÜ

projektijuhi kirjalik seletus ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Kohus ei ole

rahuldanud Kinema OÜ esindaja tunnistajana ülekuulamise taotlus ega lugenud Kinema

OÜ esindaja kirjaliku arvamust, mis kohtu hinnangul ei vasta tõendile esitatavatele

nõuetele. Seega on kohus võtnud võimaluse hagejalt tõendite kogumise OÜ-lt Kinema.

31. Kinema OÜ projektijuhi arvamus on dokumentaalne tõend ning hageja taotleb nimetatud

dokumendi tõendite hulka lugemiseks. Nimetatud tõendiga on tõendatud, et Kinema OÜ

on

teostanud

Sikupilli

keskuses

väravasüsteemide,

parkimissüsteemide

ja

laadimissüsteemide remonti ja hooldust keskuse avamise algusest. Kui mõni teine ettevõte

taastaks kannatada saanud parkimisaparaadi mõne teise mudeli süsteemiga, mis ei kuulu

Sikupilli keskuse parklasüsteemide juurde, siis kaotaks kogu süsteem garantii ning ei

oleks mingit kindlust, et terviklahendus edaspidi korrektselt toimib.

32. 05.08.2009 edastas hageja kohtule taotluse tõendite hulka arvamiseks E. H. arvamuse ning

samuti taotles hageja kahjukäsitleja-eksperdi E. H. ülekuulamist. Hageja tundis kohtult

pidevalt ja jooksvalt huvi kas asjatundja arvamus loetakse tõendite hulka ning kas E. H.

on võimalik kohtuistungil üle kuulata. E. H. ülekuulamisega nõustus kostja 09.11.2009.

Samuti nõustus kostja asjatundja arvamuse arvestamiseks tõendite hulka. 10.11.2009

toimunud istungil muutis kostja oma seisukohta E. H. ülekuulamise osas ning asjatundja

arvamuse tõendite hulka lugemise asjus. Kohtuistungil hageja loobus E. H. asjatundja

arvamuse lugemisest tõendite hulka, et E. H. oleks võimalik tunnistajana üle kuulata.

Kohus jättis E. H. ülekuulamise taotlus rahuldamata. Kuna kohus jättis E. H. tunnistajana

ülekuulamata, siis tegi hageja samal istungil taotluse E. H. poolt koostatud asjatundja

arvamuse lugemiseks tõendite hulka. Kohus jättis E. H. asjatundja arvamuse tõendite

hulka lugemise kohta seisukoha võtmata. Kohus pole oma otsuses andnud hinnangut E. H.

asjatundja arvamustele, vaid on kokkuvõtvalt otsuse p-s 22. leidnud, et muud otsuses

mainimata tõendid ei ole asjakohased. E. H. arvamused on asjakohased ning need

kuuluvad tõendite hulka. E. H. asjatundja arvamusega on tõendatud läbiviidud

käsitlusprotsess, eksperdi toimingud kahju tuvastamiseks ning kahju suurus.

33. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, kas kostja põhjustatud liiklusõnnetuse

tagajärjel kahjustatud piletiväljastusaparaat vajas väljavahetamist uue aparaadiga. Hageja

ei ole kunagi väitnud, et aparaati oleks pidanud vahetama uue aparaadi vastu. Hageja on

hüvitanud samaväärse, kasutatud aparaadi paigaldamise kulu. Kohus on jätnud

rahuldamata kahe tunnistaja ülekuulamise taotlused – OÜ Kinema esindaja ülekuulamise

taotluse ning E. H. ülekuulamise taotluse, kes vahetult korraldasid kahjujuhtumi käsitlust

ning vara taastamist ning oleks vande all antud ütlustega saanud vahetult tõendada

asjaolusid aparaadi asendamise kohta. Üldteada asjaolu on et elektroonikaseadmed

küllaltki õrnad ning ei talu tugevat lööki. Kui ca tonnine sõiduk sõidab

piletiväljastusaparaadile otsa nii, et see paiskub paar meetrit eemale, kui see oli eelnevalt

maa külge tugevalt vundamendi ja poltidega kinnitatud, siis on üldiselt teada, et metallist

kasti sees olev elektroonika hävineb. Elektroonikaseadme katkiminekut kontrollis ka

käsitleja. Kui teoreetiliselt isegi oleks võimalik parkimisaparaati taastada selle “aju”

väljavahetamata, siis puudub garantii, et see seade hakkab tööle korrektselt,

nõuetekohaselt. Kui kannatada saanud parkimisaparaat asendatakse samaväärsega, siis on

sellega tagatud töökindlus ning paigaldaja saab anda sellele garantii. Kui aga püütakse

korda teha katkine elektroonikaseade selle olulisi osasid väljavahetamata, siis võib see

kahju asemel tuua suurema kahju – rikke korral võib näiteks parkimisaparaat hakata

vigaselt tööle, võib pärast lühiajalist kasutust uuesti rikki minna, tõkkepuu võib mõnele

sõidukile või inimesele ootamatult peale langeda ning sellisel juhul tekiks kehva

taastamistöö tagajärjel kannatanule veelgi rohkem kahju.

34. Kohus leidis, et Feralco Team OÜ ja Kinema OÜ arvetega ei ole võimalik tõendada

piletiväljastusaparaadi hinda. Hageja tellis asendatava piletiväljastusaparaadi Kinema OÜ-

lt. Kuivõrd kohtumenetluse käigus seati kahtluse alla piletiväljastusaparaadi hind, siis

palus hageja Kinema OÜ-l esitada kohtumenetluse jaoks andmed kust, kuidas ning millise

summa

eest

soetas

Kinema

OÜ

piletiväljastusaparaadi.

Kinema

OÜ

ostis

piletiväljastusaparaadi Feralco Team OÜ-lt 12 036,27 + käibemaks krooni eest ning müüs

edasi 169 512 + käibemaks krooniga. Hageja hinnangul sisaldab Kinema OÜ poolt

esitatav summa lisaks piletiväljastusaparaadi ostuhinnale ka ettevõtte mõistlikku kasumit,

tasu oskustöö eest (“know how”, st ettevõte on varasemalt teinud investeeringuid oskuste

omandamiseks seadmete käsitlemise, hooldamise ning paigaldamise kohta). Hagejale

edastatud andmete kohaselt oli Kinema OÜ teostanud Sikupilli Arenduse OÜ-le

varasemalt parklaseadmete hooldust, remonti ning paigaldanud erinevaid parklaseadmeid,

mida kinnitab Kinema OÜ esindaja T. R. 07.07.2005 e-kiri E. H.lt. Kohus on küll leidnud,

et T. R. e-kirjaga ei ole tõendatud, et Kinema OÜ oleks Sikupilli Arenduse OÜ-le varem

teenuseid osutanud. Käsitlusprotsessis omab olulist rolli nii klientidega, õnnetuse

osapooltega, remondiettevõtetega otsekontakti loomine, sh suuline suhtlus, millest ühtegi

kirjalikku jälge ei jää. Käsitleja on käsitlusprotsessi käigus kontrollinud, et Sikupilli

Arenduse OÜ ja Kinema OÜ on varasemalt teinud koostööd. Fakti, et Kinema OÜ on

Sikupilli Arenduse OÜ parklasüsteeme hooldanud kinnitab ka Kinema OÜ projektijuhi M.

K.i asjatundja arvamus. Edastatud andmete kohaselt teostas Kinema OÜ pidevalt

parklasüsteemide hooldus- ning remonttöid Sikupilli Arenduse OÜ-le, mistõttu oli

Kinema OÜ kursis Sikupilli Arenduse parklasüsteemi lahendusega, nende erinevate

detailidega, juhtmestikuga ning ühilduvust teiste kommunikatsioonidega. Kinema OÜ

omas oskusteavet parkimisaparaadi kvaliteetseks taastamiseks. Parkimissüsteemi

taastamisel Kinema OÜ poolt säilisid kõik varasemad garantiid Kinema OÜ poolt antud

parklas paigaldatud parklasüsteemidele. Kui parkimisaparaati oleks taastama asunud mõni

kolmas ettevõte, siis ei oleks kindel saanud olla, kas ta suudab 100%-liselt ühildada

taastatavat piletiväljastusmasinat ülejäänud Sikupilli Arenduse OÜ elektrooniliste

süsteemidega. Nimetatud seisukohta toetab ka VÕS § 132 lg 3 kommentaarid, mille

kohaselt kui kahjustatud asja omanik on pidevalt lasknud seda hooldada teatud töökojas,

kus selle omadusi juba tuntakse, võiks omanik lasta remondi teha samas kohas. Feralco

Team OÜ juhatuse liikme A. A. asjatundja arvamuse kohaselt maksis vaidlusalune

piletilugeja-väljastaja 2005.a suurusjärgus 140 000 – 200 000 krooni. Nimetatud summa

ei sisalda seadme paigaldamise kulusid. Feralco Team OÜ on 2005.a selliseid

parkimisaparaate reaalselt müünud, mida kinnitab ka Feralco Team OÜ poolt Kinema

OÜ-le müüdud parkimisaparaadi müügiarve. Seega ei ole alust kahelda Feralco Team OÜ

pädevuses sellise asjatundja arvamuse andmisel. Ülalt tulenevalt oli taastamistööde

tellimine Kinema OÜ-lt põhjendatud ning taastamistööde mahuks on Kinema OÜ esitatud

arve kohaselt 202 974 krooni samuti põhjendatud.

35. Kohus leidis, et LKindlS § 45 lg 2 tulenevalt oleks hageja pidanud kahju hüvitamisega

viivitama, kuna Sikupilli Arenduse OÜ ei ole tõendanud kahju suurust. Hagejal oli

LKindlS § 45 lg 1 tulenevalt kohustus kahju hüvitada koheselt kui selleks on vajalik teave

olemas, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Sikupilli Arenduse OÜ edastas

kahjuavalduse, milles taotleti kasutatud piletiväljastusaparaadi paigaldamist vastavalt

Kinema OÜ poolt esitatud hinnapakkumisele. Esitatud andmetel oli piletiväljastusaparaat

katki – sellele sõitis otsa kostja. Seega oli kindlustusandjale teada, et

piletiväljastusaparaat

oli

katki

ning

samuti

oli

kindlustusandjale

teada

piletiväljastusaparaadi asendamiskulu. Sellega oli kannatanu poolt kindlustusandjale

kahju suurust tõendavad dokumendid esitatud. Käsitleja tuvastas kahju menetluse

tulemusel, et ükski teine ettevõte ei olnud valmis paigaldama analoogset parkimisaparaati

Sikupilli Arenduse OÜ territooriumile. Peamiseks põhjuseks toodi asjaolu, et teised

ettevõtted

ei

tegelenud

S&B

(Scheidt

&

Bachmann)

parkimissüsteemidega.

Kindlustusandjal ei olnud alust kahju hüvitamise väljamaksmisega venitamiseks, mistõttu

kannatanule, Sikupilli Arenduse OÜ-le hüvitati tekitatud kahju. Kohus leidis, et Kinema

OÜ esindaja kirjalik seletus ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. 18.01.2010 on hageja

esitanud kohtule taotluse arvata tõendite hulka parklasüsteemidega tegeleva Kinema OÜ

eriteadmistega isiku arvamuse. Kohus ei ole nimetatud tõendi osas enne otsust seisukohta

võtnud, mistõttu ei olnud hagejal võimalik esitada asjatundja arvamust sellisel kujul nagu

kohus seda oleks aktsepteerinud.

36. Kohus ei ole rahuldanud Kinema OÜ esindaja tunnistajana ülekuulamise taotlust ning on

leidnud, et Kinema OÜ esindaja kirjalik seletus ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele,

kuna kohus ei saanud seletusandjat hoiatada teadvalt valearvamuse andmise tagajärgede

eest. Sellega on kohus võtnud hagejalt võimaluse esitada tõendeid parkimisaparaadi

taastamise kohta taastamistöid vahetult teostanud ettevõttelt. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on

tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille

alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid

põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks

tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus,

menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend ning

eksperdiarvamus. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune

kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu

andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis

sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik

kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumendid on ka

ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise

poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kinema OÜ esindaja poolt

edastatud arvamus on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 alusel ning selle tõendite

hulgast välja jätmisega on rikutud oluliselt menetlusõiguslikku norme.

37. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud millist parkimissüsteemi kasutab Sikupilli

Arenduse OÜ. Hageja poolt esitatud asjatundja arvamused ei ole kohtu hinnangul

usaldusväärsed ja sõltumatud ning hageja ei ole eelnevalt võimaldanud kohtul hoiatada

asjatundjat teadvalt valearvamuse andmise eest. Hageja on kohtule esitanud mitmeid

asjatundja arvamusi. Kõik asjatundja arvamused vastavad dokumentaalse tõendi vormile

vastavalt TsMS § 272 lg 2. Kohus on otsuse p-s 16 kirjutanud, et kahe erineva asjatundja

arvamused, mida hageja kohtule on esitanud, on oma sisult ja lauseehituselt sarnased,

mistõttu need ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ja sõltumatud. Maakohtu poolt

viidatud asjatundja arvamused on koostatud ühe ja sama isiku - Automaatika Keskus OÜ

juhatuse liikme K. T.. Asjatundja on II tlk 53 olevas dokumendis välja toonud ning

kinnitanud asjaolud, millel põhinevad tema eriteadmised. Samuti on K. T. nimetatud

dokumendis kinnitanud, et on 14.01.2010 käinud vaatamas Sikupilli keskuse

parkimissüsteemi osaks olevat sissesõidu pileti-lugeja-väljastaja aparaati S&B PMGL. II

tlk 55 olevas dokumendis andnud hinnangu, et Sikupilli Arenduse OÜ parklasüsteemile

oli 2005.a võimalik paigaldada ainult firma S&B PMGL süsteemi piletiväljastusseadmeid

ning need seadmed ei olnud enam 2005.a tootmises.

38. Kohus ei ole andnud hinnangut Feralco Team OÜ poolt koostatu asjatundja arvamusele,

mis kinnitab samuti, et Sikupilli Arenduse OÜ parklasüsteemiks on S&B PMGL

parklasüsteem. Samuti kinnitab nimetatud asjatundja arvamus, et 2005.a oli S&B PMGL-i

sissesõidu piletilugeja-väljastaja hinnaks 140 000 – 200 000 krooni. Kõik hageja poolt

esitatud asjatundja arvamused kinnitavad fakti, et Sikupilli Arenduse OÜ parklas ei olnud

kasutusel FAAC tüüpi piletiväljastussüsteem, vaid hoopis S&B PMGL süsteem. Kostja ei

ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist, mis oleks vastuolus asjatundjate

arvamustega.

39. Kohus on otsuse p-s 17. leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et parandamise korral oleks

tulnud

teha

uus

vundament.

Politsei

poolt

tehtud

fotodelt

on

näha,

et

piletiväljastusaparaadid asuvad vundamendi peal. Samuti on fotodelt näha, et vundamendi

kannatada saanud piletiväljastussüsteem on paiskunud oma algsest kohast eemale,

hinnanguliselt paari meetri kaugusele. Kuivõrd piletiväljastusaparaat oli alguses tugevasti

vundamendi küljes kinni, ning liiklusõnnetuse tagajärjel paiskus piletiväljastusaparaat

eemale, siis sai liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada ka piletiväljastusaparaati maa küljes

hoidnud vundament, mistõttu on ka vundamenditööd taastamistöödena põhjendatud.

Kohus leidis, et piletiväljastusaparaadi paigaldamiskulu koos vundamendiga summas

2950 krooni tuleb jätta rahuldamata. LKindlS § 47 lg 3 kohaselt peab kindlustusandja

varakahju hüvitamisel seadma eesmärgiks taastada endine olukord. Vaidlust ei ole olnud

selles, et piletiväljastussüsteem oli tugevalt maakülge kinnitatud, ning kui sellele otsa

sõideti, siis see paiskus oma esialgsest kohast eemale. Kindlustusjuhtumieelse olukorra

taastamiseks tuli piletiväljastusmasin paigaldada endisele kohale ning antud kulu

vastavalt Kinema OÜ arvele nr 2509106 oli kahju hüvitamise seisukohast põhjendatud.

Vastus apellatsioonkaebusele

40. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

41. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS §

657 lg 1 p 3 alusel edasikaevatud osas tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu

lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja tõendite

hindamisele. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna otsuse lõplik

langetamine eeldab selguse loomist kostja poolt kahju tekitamise ja kahju suuruse osas.

Maakohus ei ole otsuse langetamiseks nõutavaid asjaolusid nõuetekohaselt tuvastanud ja

seetõttu ei ole tehtud kohtulahend seadusekohane. Menetlusnormide rikkumise tõttu

valitseb kostja poolse kahju hüvitamise kohustuse ja kahju suuruse osas segadus, mille

maakohus oleks pidanud enne otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud

eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama.

Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

42. Maakohus on otsuses leidnud, et hageja ei ole tõendanud vajadust parkimisautomaati välja

vahetada ega seda, et automaati ei oleks saanud parandada. Kolleegium jagab maakohtu

seisukohta, et VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju nõude eelduseks kahju tekkimine. Pooled

ei vaidle selle üle, et parkimisautomaat on pärast kostja poolt sellele otsasõitu välja

vahetatud. Toimikus on fotod avariis kannatada saanud parkimisautomaadist ning fotodelt

on näha, et automaadi korpus on saanud vigastusi (I kd tl 32). Asjaolu, kas ka automaadis

olnud elektroonika sai kokkupõrkest kahjustusi, on jäänud maakohtus välja selgitamata.

Samuti ei ole tegeletud küsimusega, kas automaadi parandamine oli võimalik ja

majanduslikult otstarbekas. Maakohus on menetluse jooksul küll korduvalt viidanud kahju

suuruse tõendamise vajadusele, kuid hageja kohustusele, tõendada automaadi elektroonika

riket ja sellest tingitud automaadi väljavahetamise hädapärasust, on maakohus juhtinud

tähelepanu esmakordselt alles 09.06.2010 toimunud kohtuistungil. TsMS § 392 lg 1 p-de

3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja

õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised

esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus

peab TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja

vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud

tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid

tõendeid.

Erinevalt

maakohtust

leiab

kolleegium,

et

elektroonika

rikke

ja

parkimisautomaadi väljavahetamise vajaduse tõendamise võimalused ei ole ammandunud

ning hagejale tuleb anda eelmenetluses võimalus kahju tekkimist ja selle suurust

täiendavalt tõendada. TsMS § 272 lg 2 näeb ette võimaluse esitada kohtule tõendina

eriteadmistega isikute arvamusi või taotleda kohtult ekspertiisi määramist (TsMS § 293

jj). Hageja on menetluses viidanud sellele, et elektroonika ei talu tugevaid põrutusi, kuid

nimetatud asjaolu, ei saa lugeda parkimisautomaadi võimalikku ehituslikku spetsiifikat

arvestades kolleegiumi arvates TsMS § 231 lg 1 tähenduses üldtuntuks.

43. Maakohus on otsust langetades jätnud tõenditena kõrvale hageja poolt esitatud

asjatundjate arvamused, põhjusel, et hageja ei ole asjatundjatel valdkonna eriteadmiste

olemasolu tõendanud. TsMS § 272 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et dokumentaalseteks tõenditeks

on eriteadmistega isikute arvamused ning et dokumentide õigust eeldatakse. TsMS § 293

lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline on esitanud kohtule eriteadmistega isiku kirjaliku

arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse

tõendina. Maakohus on võtnud hageja poolt esitatud asjatundjate arvamused vastu, kuid ei

ole enne 09.06.2010 toimunud asja sisulist arutamist hageja poolt asjatundjateks peetud

isikute eriteadmiste tõendamise vajaduse küsimust tõstatanud. See on võtnud hagejalt

võimaluse esitada tõendeid asjatundjate pädevuse kohta. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib

kohus tugineda otsust tehes ainult neile ajaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma

arvamust avaldada ning sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või kohus tugineda

asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud

asjaolusid otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul kui kohus on juhtinud

sellele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma

seisukoht ning vajadusel tõendid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hagejale võimalus

asjatundjatel eriteadmiste olemasolu tõendada. Sama kehtib ka kohtu poolt välja

mõistmata jäetud vundamendi taastamise- ja kahjukäsitluskulude kohta.

44. Lisaks eelnevale juhib kolleegium maakohtu tähelepanu asjaolule, et TsMS § 230 lg-s 1

sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite

tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama

kohustatud poolt ei ole oma väiteid tõendanud. See tähendab, et kui hageja toob

menetluses esile mõistetavad asjaolud kahju tekkimise ja suuruse kohta ning esitab selle

kohta ka tema väiteid usutavaks muutavad tõendid, lasub kostjal hageja väidete ja tõendite

kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktid kahju puudumise või kahju

väiksema ulatuse kohta ning neid väited omakorda tõendada.

45. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul samuti tähele panna, et asja kahjustamise korral

on kaitstavaks huviks esmajoones omaniku huvi asja taastamise vastu ja seetõttu lähtub

asja kahjustamise korral nõude ulatust reguleeriv VÕS § 132 lg 3 kahju ulatuse

kindlakstegemisel endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Nimetatud

sätte kohaselt tuleb kannatanule hüvitada asja või selle terviklikkuse taastamise kulutused,

kui asja taastamine on võimalik ja lubatud. Lisaks tuleb silmas pidada, et lepinguvälise

kahju tekitamise juhtum on kahjustatud isiku jaoks reeglina sundolukord ja see annab

üldise õigustuse deliktiõiguse alusel lepinguõigusega võrreldes mõnevõrra kaugemale

ulatuvamate kahjuhüvitiste väljamõistmiseks.

46. Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ja hageja on maakohtu otsust vaidlustanud

üksnes hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

lahendi paikapidavust hagi osalise rahuldamise osas. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib

ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud.

47. Maakohtu otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt

lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste

asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära

arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite

hindamise osas edasi kaevata.

48. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm