2-11-2592/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-2592 Tsiviilasi AS-i SEB Pank hagi PH vastu 106 084.16 euro ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 95 747,64 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja esindaja Eimar K Kostja PH(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoimingu tegemine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Välja mõista PH 106 084,16 (ükssada kuus tuhat kaheksakümmend neli eurot 16 senti) eurot AS-i SEB Pank kasuks. 3. Välja mõista PH viivis võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud määras, kuid mitte vähem, kui 6% aastas, põhinõudelt (95 747,64 eurot) alates 21.01.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni AS-i SEB Pank kasuks. 4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta PH kanda. 2. Välja mõista PH menetluskulu 5 432,49 (viis tuhat nelisada kolmkümmend kaks eurot 49 senti) eurot AS-i SEB Pank kasuks. 3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb PH tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud AS SEB Pank esitas 21.01.2011 hagi PH vastu 106 126,71 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingust , millele sõlmiti 23.07.2009 vigade paranduseks lisa 1. Laenulepingu alusel andis hageja kostjale laenu 1 500 000 krooni, mille kostja kohustus maksegraafiku alusel tagastama. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, siis ütles hageja lepingu 10.03.2010 üles. PH võttis 20.02.2011 kirjalikus avalduses hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lõike 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. AS-i SEB Pank ja PH vahel sõlmitud laenulepingust ja 23.07.2009 sõlmitud laenulepingu lisast nr 1 nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 106 126,71 eurot, millest 95 747,64 eurot on põhivõlgnevus, 3 639,03 intress ja 6 740,04 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

3 kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 5 432,49 eurot, mis seisnes hagi esitamisel tasutud riigilõivus. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Maie Seppo kohtunik