2-10-31965/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON 1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta ära A. J.lt (IK xxx) ja K. Z.ilt (xxx) täielikult ära lapse N. Z.i (IK xxx) isikuhooldus- ja varahooldusõigus. 3. Määrata N. Z.i eestkostjaks kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni tema vanaema S. Z.. 4. S. Z.le kuulub N. Z.i isikuhooldus- ja varahooldusõigus.

5. Määrus saata menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kohtuasja number 2-10-31965 Määruse tegemise aeg ja koht 19.aprill 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi S. Z. avaldus K. Z.ilt ja A. J.lt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks alaealise lapse N. Z.i suhtes ja alaealisele eestkostja määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg 19. august 2010

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isikud:

S. Z. (IK xxx, elukoht: xxx)

Jõhvi linn (Vallavalitsuse kaudu) (RK 75033483, asukoht: Keskväljak 4 41595 Jõhvi) ja tema esindaja Ene Eljas;

Kohtla-Järve linn (Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) (RK 75001046, asukoht: Keskallee 19 30395 Kohtla-Järve) ja tema esindaja Maarika Tarum;

A. J. (IK xxx elukoht: Outokumpu 19-116 Kohtla-Järve);

K. Z. (IK xxx, elukoht: xxx)

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AVALDUS

1. S.Z. esitas Viru Maakohtule 02.07.2010 avalduse A.J.lt ja K.Z.ilt vanema hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks N. Z.i suhtes ja avaldaja määramiseks alaealise N.Z.i eestkostjaks. Avaldaja on K.Z.i ema ja N.Z.i vanaema. Alaealise N.Z.i vanemad ei soovi last kasvatada ja ei hoolitse tema eest. Sellest on nad avaldajat isiklikult teavitanud. Mõlemad vanemad esitasid Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusele avalduse, et soovivad loobuda vanema õigustest. Alates 18.05.2010 elab alaealine N.Z. avaldaja juures ja on täielikult avaldaja ülalpidamisel. Vanemate juures elades oli laps pidevalt pesemata ja hoolitsemata. Laps ei saanud piisavalt süüa. Vanemad ei pööranud lapsele tähelepanu ka siis kui laps nuttis. See kajastus negatiivselt lapse kehalisele, vaimsele ja hingelisele seisundile. Perearst F. K. esitas korduvalt kaebusi lapse vanemate suhtes eestkosteasutusele. 11.05.2010 võtsid eestkosteasutuse töötajad lapse kodunt ära ja viisid Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonda. Haigla arsti sõnul ohustas last rahhiit. 18.05.2010 lubati avaldajal laps haiglast ära võtta. Alates 18.05.2010 ei ole vanemad last näinud. Kuna lapse vanemad ei soovi last kasvatada ja tema eest hoolitseda, palub avaldaja määrata teda lapse eestkostjaks. Avaldajal on alaline elukoht, tal on puhas ja hubane elukoht, töökoht.

2. Kohtla-Järve linn (Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) esitas arvamuse, mille kohaselt on S.Z. avaldus põhjendatud. Eestkosteasutuse töötajad tegelevad selle perekonnaga alates 2010 veebruarikuust, kui laekus info, et vanemad ei tegele lapsega. Eestkosteasutuse töötajad on korduvalt külastanud lapse elukohta tema vanemate juures ja leidsid, et lapse elukohaks olnud 1- toaline korter oli räpane, koristamata, lapse elamistingimused olid halvad, laps oli pesemata, määrdunud riietega, loid. 11.05.2010 pöördus eestkosteasutusse perearst F.K., kes teatas, et lapse vanemad ei täida arsti korraldusi ja ei tule toime lapse kasvatamisega. Samal päeval võeti laps vanematelt ära ja paigutati SA Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonda. 13.05.2010 esitas avaldaja S.Z. eestkosteasutusele avaldusele, et soovib last ise kasvatada. 14.05.2010 anti laps avaldajale ja sellest ajast on laps olnud avaldaja kasvatamisel. Perearsti teatise kohaselt edaspidised lapse tervisekontrollid teostati tänu avaldaja jõupingutustele õigeaegselt, kuid lapse ema ei tulnud jätkuvalt toime lapse kasvatamisega ja ei täitnud arsti soovitusi. Lapse ema kohtus eestkosteasutuse töötajatega vastumeelselt. Lapse isa ei tunnistanud vanemate suhtes tehtud kriitikat. Avaldaja ütluste kohaselt ei tundnud lapse vanemad lapse vastu huvi alates 18.05.2010. Lapse vanemad kinnitasid eestkosteasutuse töötajatele, et nad ei soovi oma last kasvatada. Lapse emale on määratud töövõimetuspension. 04.10.2010 suunati lapse vanemad psühholoogi juurde. Psühholoog oli peale lapse vanematega kohtumist veendunud, et lapse ema vajab ka edaspidiselt psühholoogi nõustamist, kuid lapse emaga edaspidi kontakti ei olnud võimalik saada.

3. Jõhvi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt sobib avaldaja alaealise N.Z.i eestkostjaks. Jõhvi Vallavalitsusel oli avaldajaga mitmeid kohtumisi, kus käsitleti kõiki küsimusi, mis puudutavad lapse igakülgset heaolu. Avaldaja on suutnud eeskujulikult täita eestkostja kohustusi ajutise eestkostjana. Avaldaja elukaaslane V. B. on nõus eeskoste määramisega. Ka V.B. isikuomadused vastavad lapse igakülgse heaolu tagamisele. Avaldaja on suuteline täitma eestkostjale pandud kohustusi.

KOHTUISTUNG

4. Kohtuistungitel jäid avaldajad ja eestkosteasutuste esindajad oma seisukohale ning palusid lapse vanematelt ära võtta täielik isikuhooldus ja varahooldusõigus ning määrata avaldaja lapse eestkostjaks.

5. A.J. ja K.Z. pidasid avaldust põhjendatuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmise nõue.

01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus). (PkS § 116 lg 2)

Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb.

Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et A.J. ja K.Z. lapse kasvatamisega toime ei tule, ei osale lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ning ei soovigi seda ka edaspidi teha. Alates lapse äravõtmisest ja andmisest ajutise eestkostja eestkostele ei ole lapse ema avaldanud soovi lapsega kohtuda ja ka lapse isa lapse vastu huvi tundnud ei ole.

7. PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse).

Avaldaja ja Kohtla-Järve linn ning Jõhvi vald eestkosteasutustena paluvad lapse vanematelt täielikku hooldusõiguse äravõtmist (nii vara- kui ka isikuhooldusõigust) ning määrata lapse eestkostjaks tema vanaema S. Z..

Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tuvastamist leidnud (tl 8-10, 27-33, 37, 56, 58-60, 63, 98-102, 104-105, 123-126, 132-137), et A.J. ja K.Z. alaealise N.Z.i vanematena on oma hooldusõigust N.Z.i suhtes kuritarvitanud, nad on jätnud lapse korduvalt hooletusse ja ei ole suutelised ega soovi vanematena täitma oma kohustusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel.

8. PkS § 135 lg.2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Maakohus määras 23.09.2010 toimunud kohtuistungil 6 kuuks ajutise eestkostja ja kohustas eestkosteasutusi järgima vanemate poolt oma kohustuste täitmist N.Z.i suhtes, samuti seda, kuidas avaldaja oma kohustustega toime tuleb. 28.03.2011 toimunud kohtuistungil jäid avaldaja ja eestkosteasutused seisukohale, et alaealise lapse vanematelt tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta ja teised abinõud ei ole andnud tulemusi. Lapse vanemad ei soovi psühholoogiga suhelda ja soovivad lapsest loobuda ega tunne lapse käekäigu vastu huvi. Maakohus on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada ja A.J.lt ning K.Z.ilt tuleb ära võtta vanema täielik hooldusõigus, so nii isiku- kui ka varahooldusõigus N.Z.i suhtes.

Eestkostja määramise nõue

9. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123).

PkS § 171 lg.1 ja 2 kohaselt kui esindusõigus ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Perekonnaseisuasutuse

või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar, ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.

PkS § 173 lg.1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

Antud juhul on eestkoste seadmise avalduse esitanud alaealise lapse vanaema.

Käesoleva otsuse p-s 8 on kohus tuvastanud, et lapse vanematelt tuleb hooldusõigus alaealise N.Z.i osas täielikult ära võtta. Seega jäävad vanemad ilma lapse esindusõigusest.

Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest.

Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et A.J. ja K.Z. lapse eest hoolitsemise ega kasvatamisega ei tegele ega ole selleks suutelised. Mõlemad vanemad ei ole võimelised (ega sisuliselt ei soovi) tagama turvalist keskkonda ja arengut oma alaealisele lapsele. Nad on jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused lapse eest hoolitsemisel.

Avaldaja puhul on täidetud PkS § 174 sätestatud eestkostjale esitatavad nõuded (tl 10,-14, 27- 29, 36-37, 39-40, 62-63A, 103, 12-122). Avaldaja sobib eestkostjaks oma isikuomadustelt, varalisest seisundist lähtuvalt ja võimetelt eestkostja kohustusi täita. Avaldaja on andnud nõusoleku olla oma lapselapse eestkostjaks.

PkS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava N.Z.i ja tema vara eest oma ülesannete piirides.

Eestkostja esindusõigus on välistatud PkS § 180 sätestatud juhtumitel.

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud