3-10-2900/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2900 Otsuse kuupäev 19.04.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Roman Netšiporuk kaebus Tartu Vangla 17.09.2010.a käskkirja nr 1-4/1974 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 31.03.2011 menetluskonverentsil Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Roman Netšiporuk Tartu Vangla esindaja Tiiu Miller

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Vangla 28.07.2010 käskkirjaga nr 1-4/1375 määrati Roman Netšiporuk tähtajaliselt majandustööde abitööliseks. Tartu Vangla 19.08.2010.a käskkirjaga 1-4/1647 karistati Roman Netšiporukki distsiplinaarkorras selle eest, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldustele asuda tööle. Tartu Vangla 13.09.2010.a vaideotsusega nr E5 393 on jäetud tema vaie 19.08.2010.a käskkirja 1-4/1647 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

Tartu Vangla 17.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1974 määrati Roman Netšiporukile taas distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda koristama süüdimõistetute eluhoone kuuendat sektsiooni. Tartu Vangla 20.10.2010.a. vaideotsusega nr E5 442-2 jäeti rahuldamata tema vaie Tartu Vangla 17.09.2010.a käskkirja nr 1- 4/1974 kehtetuks tunnistamiseks.

R. Netšiporuk esitas 07.11.2010.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 19.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1647 ja Tartu Vangla 17.09.2010.a käskkirja nr 1-4/1974 tühistamise nõudes.

18.11.2010.a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kuna R. Netšiporuk oli ületanud Tartu Vangla 19.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1647 tühistamiseks kohtule kaebuse esitamise tähtaja, andis kohus R. Netšiporukile võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. 26.11.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse R. Netšiporuki taotlus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg Tartu Vangla 19.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1647 tühistamise nõudes.

06.12.2011 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning lõpetas HKMS § 12 lg 3 alusel menetluse kaebuse taotluses tühistada Tartu Vangla 19.08.2010.a käskkiri nr 1-4/1647. Seda kohtumäärust Roman Netšiporuk ei vaidlustanud ning määrus on jõustunud.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

Kaebuse esitaja taotleb tühistada Tartu Vangla 17.09.2010 käskkiri nr 1-4/1974.

Kaebaja leiab, et nimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus on põhjendamatu. Kaebaja ei allunud korraldustele asuda tööle koristajana, kuna talle ei antud vastavaid tööriideid ja ei selgitatud ohutustehnikat. Kaebaja muretses oma tervise pärast ja ei saanud kasutada keemilisi vahendeid ilma instruktaažita.

Kaebaja selgitab, et 01.08.10 ütles õhtuse loenduse ajal korrapidaja kaebuse esitajale, et ta peab minema koridori koristama. Kaebuse esitaja ütles, et soovib, et talle tutvustataks ohutustehnikat. Kaebuse esitaja asus 01.08.10 kell 20.30 koridori koristama kasutades keemilisi vahendeid. Kui ta oli tund aega koristanud, hakkas tal halb ja ta lõpetas koristamise. Sellega, et teda pandi koristama, selgitamata talle ohutustehnikat ja seda, kuidas keemilisi aineid segada, pani vangla ohtu tema tervise ja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-i 1, §-1 2. Pärast seda sai ta arstilt vabastuse, et ei pea tööd tegema 03.08.2010-13.08.2010.

04.08.2010 tuli tema juurde vanglateenistuja Sirje Jõgi selleks, et temaga ohutustehnika läbi viia. Kaebuse esitaja selgitas Sirje Jõgile, et ta on praegu haige ja et tal on olemas vabastus arsti käest perioodiks 03.08.2010-13.08.2010. Ja kuna tal on vaja nii teoreetilist selgitust, vaid ka praktikat, siis ta ei saa seda praegu haiguse pärast läbida. Ta palus, et tema juurde tullakse pärast seda, kui saab läbi tema töölt vabastus ja siis oleks vaja näidata ja selgitada, kuidas keemilisi aineid segama peab ja kogu ülejäänud ohutustehnikat. Pärast seda, kui tema arstlik vabastus lõppes, ei tulnud tema juurde mitte kedagi, et ohutustehnikat läbi viia. See-eest kohe pärast töölt vabastamise lõppu 14.08.10 kell 16.00 tuldi tema juurde ja öeldi, et ta peab minema ja õhtul koridori koristama. Kaebuse esitaja selgitas, et tal pole midagi selle vastu, et koristada, aga kõigepealt tahab ta saada riided ja tahab, et temaga viiakse läbi ohutustehnika, sest nii on seaduse järgi ette nähtud. Kuna seda ei tehtud, siis ta keeldus tööle minemast, kuna ta muretseb oma tervise pärast, ta ei saa kasutada keemilisi vahendeid ilma instruktaažita.

19.08.2010 kirjutas ta kirjalikud taotlused selle kohta, et ta saaks tööks vajalikud riided ja et talle antaks instruktaaž ohutustehnika kohta. Vangla ignoreeris tema taotlusi ja ei andnud talle riideid, ei viinud läbi ohutustehnikat, vaid pani teda 20.08.2010 jälle koridori koristama. Kaebuse esitaja pidi jälle samadel põhjustel keelduma: pole tööriideid, ei selgitatud, kuidas kasutada keemilisi vahendeid, pole läbi viidud ohutustehnikat. Alles 23.08.2010 tuli kaebuse esitaja juurde Kristina Zirk ja ütles, et viib temaga läbi ohutustehnika. Kaebuse esitaja keeldus, sest tal olid selleks põhjused. Kuid 23.08.2010 ohutustehnikast keeldumine ei saa mõjutada 14.08.2010 ja 20.08.2010 tööle asumisest keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristusi. Ohutustehnika tuleb läbi viia enne seda, kui inimene tööle hakkab.

Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja täiendavalt, et üks tööle mitteminemise põhjustest oli see, et tal ei olnud tööriietust ning ta ei ole nõus sellega, et samade riietega peab koristama ja samas ka sööma, arsti juures käima jne, see ei lähe tema hügieeniga kokku.

Enne tööle minemist peab isik andma allkirja ohutustehnika instruktaaži kohta. Temalt ei ole allkirja võetud. Tegemist on seaduserikkumisega. Kaebuse esitaja selgitas, et arstilt vabastuse saamine ei olnud seotud koristamisega, vaid tal hakkas selg valutama.

Vastustaja vastuväited

Tartu Vangla on seisukohal, et Roman Netšiporuki kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Tartu Vangla 17.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1974 määrati Roman Netšiporukile distsiplinaarkaristuseks ühe lühiajalise kokkusaamise keelamine vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja § 67 p 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest.

VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

Kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 20.08.2010 kella 20.20 paiku ei allunud R.Netšiporuk vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda koristama süüdimõistetute eluhoone kuuendat sektsiooni. R. Netšiporuk määrati tähtajaliselt majandustööde abitööliseks Tartu Vangla 28.07.2010 käskkirjaga nr 1-4/1375. Käskkiri on kehtiv ning kaebaja seda vaidlustanud ei ole.

28.09.2010 esitas kaebaja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale vaide ja taotles selle tühistamist. Vaide esitamist põhjendas kaebaja sellega, et tema ei ole töö tegemisest keeldunud vaid ta ei saanud tööle asuda, kuna puudusid vajalikud riided. Tartu Vangla direktori 20.10.2010 vaideotsusega nr E5 442-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt puudus vaide rahuldamiseks alus, kaebaja poolt toimepandud distsiplinaartegu ja süü selle toimepanemises oli tõendatud ning määratud karistus proportsionaalne toimepandud rikkumise raskusega.

Tartu Vangla jääb vaideotsuses toodud põhjenduste ja selgituste juurde ega pea vajalikuks neid korrata.

Vastustaja juhib tähelepanu Riigikohtu 11.11.2008.a. otsusele nr 3-3-1-68-08, mille on rõhutatud, et halduskohus saab kinnipeetava kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tulenevalt nimetatud Riigikohtu lahendist jätab vastustaja tähelepanuta kaebaja kaebuse põhjendused, mis puudutavad tema tööohutuse osas instrueerimist ning tervislikku seisundit, kuna neid põhjendusi ei ole kaebaja oma vanglale esitatud vaides märkinud, mistõttu on selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning vastustaja annab selgituse osas, mis puudutab kaebajale tööks vajalikku riietust.

Kaebaja tunnistab distsiplinaarsüüteo toimepanemist, aga leiab, et korralduse täitmata jätmist vabandab asjaolu, et temal puudusid töö tegemiseks vajalikud riided. Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu.

Riigikohus on oma 01.03.200.a otsuses 3-3-1-103-06 märkinud, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS §

63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega, kuna kaebajale oli korraldus antud selle andmiseks pädeva isiku poolt, oli kaebajale arusaadav ja täidetav ning ei kohustanud kaebajat toime panema õigusrikkumist, siis oli kaebaja kohustatud korralduse täitma ning asuma tööle. Korralduse täitmata jätmisega pani kaebaja toime nii VangS § 67 p 1 sätestatud allumiskohustuse kui VangS § 37 lg 1 tuleneva töökohustuse rikkumise.

Samuti ei ole kaebaja suutnud selgelt põhjendada, kuidas takistas temal tööle asumist asjaolu, et temale ei olnud vanglaametniku poolt võimalik koheselt (korraldus tööle asumiseks anti 20.20 ajal mil ametnike tööpäev on vanglas lõppenud) anda kitlit või põlle.

VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust. Kaebajale on väljastatud kõik kinnipeetava vormi elementide juurde kuuluvad riideesemed ning kaebaja ei ole väitnud, et temale vangla riietust antud ei ole. Vangla antud riietuse korrashoiu ja pesemise kindlustab kinnipeetavale tasuta vangla ning juhul, kui kinnipeetav peaks töö tegemise käigus riideid rikkuma, need võimaluse korral parandatakse, selle võimatuse korral asendatakse.

Ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei kohusta vanglat kinnipeetavale eraldi töö tegemiseks riietust väljastama, küll on aga teatud tööde tegemiseks (sööklas, õuekoristustöödel, muru niitmine jmt) pidanud vangla mõistlikuks kinnipeetavatele eraldi tööriided väljastada. Vangla majandustöödele koristajana tööle määratud kinnipeetavatele koristamise ajaks eraldi riietust ette nähtud ei ole. Sektsiooni koristamise näol on tegemist lihtsa, tavapärase olmelise tegevusega, mis sarnaneb kinnipeetava enda kambri koristamisega, ainult territoorium on suurem.

Samas ei ole kinnipeetavad ise huvitatud sisekoristustöödel eraldi riietuse kandmisest ja seega on väljakujunenud tava, et eraldi kittel või põll väljastatakse nende endi soovil.

Kaebaja väide, et vangla on ignoreerinud tema taotlus tööriiete väljastamisest ei vasta tõele. Kaebajal oli võimalus avaldada vanglale koheselt tööriiete saamise soovist, kui temale tutvustati tööle määramise käskkirja, mida aga kaebaja ei teinud. Kaebaja 19.08.2010 kontaktisikule esitatud taotluse tööriiete saamiseks reageeris vangla esimesel võimalusel ning 23.08.10, mis oli järgmine tööpäev peale avalduse esitamist, viidi kaebajale kittel, mida kaebaja ise vastu ei võtnud.

Tartu Vangla ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud. Kaebaja leiab ise erinevaid põhjusi, miks mitte täita temale vangistusseadusest tulenevat töötamise kohustust.

Kinnipeetav on töökohustust rikkunud, kui kinnipeetav keeldub talle pakutavast tööst, mille tegemiseks on temal vajalikud kehalised ja vaimsed võimed ning oskused. Kaebaja ei ole kordagi maininud, et temal puuduvad töö tegemiseks kehalised ja vaimsed võimed ega ole viidanud, et temal puuduvast oskused harjale asetatud lapi edasi-tagasi liigutamiseks, et põrand selle tulemusena puhtaks saaks, kuna selles temale pandud töökohustus eelkõige seisnebki.

Vastuseks halduskohtu küsimusele, et mis olid need tervislikud põhjused, mille tõttu oli kaebaja perioodil 03.08-13.08.2010 töökohustusest vabastatud märgib vastustaja, et kaebaja viibis 03.08.2010 meditsiiniosakonnas arsti vastuvõtul, kus kurtis seljavalu ja lihaspinget, mis tekkis temal peale 31.07.2010 spordisaalis käimist higise seljaga tuuletõmbe käes istumisest. Raviks määrati Tbl. Paracetamol ja pipraplaaster. Samas peab vastustaja vajalikuks märkida, et käesolevas asjas see tähendust ei oma, kuna kaebaja pani distsipliinirikkumise toime 20.08.2010.a, seega ajaliselt hiljem, kui temal oli vabastus töökohustuse täitmisest.

Kohtu põhjendused ja otsus

Vastustaja on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et vastavalt Riigikohtu seisukohale haldusasjas nr 3-3-1-68-08 saab halduskohus kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning seetõttu ei käsitle vastustaja kaebuse väiteid, mis puudutavad tema instrueerimist tööohutuse osas, kuna neid väiteid kaebaja vaides ei esitanud.

On õige, et Tartu Vangla 17.09.2010 käskkirja nr 1-4/1974 kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaides põhjendab vaide esitaja tööle asumisest keeldumist 20.08.2010 üksnes sellega, et vangla ei väljastanud talle vajalikke tööriideid (tl 50). Samas märgib kaebuse esitaja 20.08.2010 tööle asumisest keeldumise kohta kirjutatud seletuskirjas keeldumise põhjusena ka seda, et ei viidud läbi ohututehnika alast instruktaaži (tl 46 pöördel - 47). Ohutustehnika alase instruktaaži väidetavat läbi viimata jätmist on Tartu Vangla käsitlenud 20.10.2010 vaideotsuses nr E5 442-2 (tl 11-12). Seega on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ka selles osas.

Kohus on seisukohal, et R. Netšiporuki kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja väited, et ta ei saanud täita vanglateenistuse ametniku 20.08.2010 korraldust asuda koristama süüdimõistetute eluhoone kuuendat sektsiooni, kuna talle ei olnud väljastatud tööriideid ja temaga ei olnud läbi viidud nõutavat ohutustehnika alast instruktaaži, on põhjendamatud.

Kaebuse esitaja tööst vabastus kestis 03.-13.08.2010. Tööst vabastust ei pikendatud ( tl 49). Asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja esitas 19.08.2010 inspektor-kontaktisikule taotluse tööriiete väljastamiseks ja ohutustehnika alase instruktaaži läbiviimiseks.( tl 9 ). 23.08.2010 on kaebaja keeldunud finants-majandusosakonna spetsialist Kristiina Zirkilt pakutud tööriideid (kitleid) vastu võtmast ( tl 9 pöördel). Kohus märgib siinkohal, et taotlus oli esitatud riigipüha eelsel päeval ning kitlid toodi kaebajale esimesel puhkepäevadele järgneval tööpäeval, so 23.08.2010.

Õige on vangla väide, et ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei kohusta vanglat kinnipeetavale töö tegemiseks eraldi riietust väljastama. Vastustaja selgituse kohaselt on vangla pidanud mõistlikuks teatud tööde tegemiseks (sööklas, õuekoristustöödel, muru niitmine jmt) kinnipeetavatele eraldi tööriided väljastada. Vangla majandustöödele koristajana tööle määratud kinnipeetavatele koristamise ajaks eraldi riietust ette nähtud ei ole. Kittel või põll väljastatakse, kui kinnipeetav avaldab selleks soovi.

Kaebuse esitajale on pakutud võimalust asjakohase instruktaaži korraldamiseks kahel korral – 04.08.2010 ning 23.08.2010. Kinnipeetav on sellest keeldunud. Tema selgituse kohaselt keeldus ta 04.08.2010 instrueerimisest seetõttu, et arst oli teda sel hetkel tööst vabastanud. 23.08.2010 on kinnipeetav asja materjalidest nähtuvalt keeldunud instrueerimisest põhjendusel, et ta ei saa eestikeelsest materjalist aru ( tl 13 pöördel). Kaebuses märgib R. Netšiporuk, et tal olid selleks omad põhjused.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja seljahaigus ei saanud olla takistuseks talle tutvumiseks antud materjalidega tutvumiseks ega suulise instrueerimise läbiviimiseks 04.08.2010. Kohtu veendumisel on ka 23.08.2010 instrueerimisest keeldumise põhjus otsitud, et vältida VangS §-st

37 tulenevat töökohustust.

Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla 17.09.2010 käskkiri nr 1-4/1974, millega määrati Roman Netšiporukile distsiplinaarkaristuseks ühe lühiajalise kokkusaamise keelamine vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja § 67 p 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest, on õiguspärane.

VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

R. Netšiporuk oli määratud tähtajaliselt majandustööde abitööliseks Tartu Vangla 28.07.2010 käskkirjaga nr 1-4/1375. Kaebaja ei allunud vanglaametniku 20.08.2010 seaduslikule korraldusele asuda koristama süüdimõistetute eluhoone kuuendat sektsiooni rikkudes sellega süüliselt VangS § 37 lg 1 ja § 67 p 1 sätestatud nõudeid. Kaebaja poolt toimepandud distsiplinaarüleastumine ja süü selle toimepanemises on kohtu veendumusel tõendatud ning määratud karistus proportsionaalne toimepandud rikkumise raskusega.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus Roman Netšiporuki kaebuse rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik