2-10-60487/32-10-60487/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-60487 Tsiviilasi BIGPANK AS hagi ILvastu võla nõudes Hagi hind 4 910,07 eurot (76 825,96 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS (endine Balti Investeeringute Grupi Pank AS ); Hageja esindaja: Artur M (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ ); Kostja: IL(isikukood XXX, aadress XXX) Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista IL’ilt 6 792,55 EUR (kuus tuhat seitse- sada üheksakümmend kaks eurot ja 55 senti) BIGBANK AS kasuks. 3. Välja mõista IL’ilt BIGBANK AS kasuks viivis 26,19% aastas lepingu nr XXX tagastamata krediidi- summalt (3 825,59 eurolt) alates 02.12.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. 4. Välja mõista IL’ilt BIGBANK AS kasuks viivis 30,66% aastas lepingu nr XXX tagastamata krediidi- summalt (790,58 eurolt) alates 02.12.2010.a kuni ta- gastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista IL’ilt menetluskulu summas 734,98 EUR (seitsesada kolmkümmend neli eurot ja 98 senti) BIGBANK AS kasuks.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö- dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu-

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tuleneva võla summas 106 280,36 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 72 227,39 krooni, intress 16 295,71 krooni, viivis 13 158,69 krooni, lepingu sõlmimise tasu 998,57 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 3 600 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 02.12.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,19% lepingu nr XXX tagastamata krediidisummalt aastas ja alates 02.12.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,66% lepingu nr XXX tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ula- tuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaot- suse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja- otsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu- da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täit- miseni.

Krista Kirspuu Kohtunik