2-11-10937/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-10937

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2011.a. Narva Tsiviilasja number 2-11-10937 Tsiviilasi, hageja nõue A K hagi V K vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 251.09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A K (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja M K (isikukood XXX) Kostja V K (isikukood XXX) Asja läbivaatamise kuupäev Lihtmenetluses kohtuistungit pidamata

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista V K A K (sündinud XXX.a.) kasuks elatis A K ülalpidamiseks igakuuliselt summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 1 sent, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 14. märtsist 2010.a. kuni A K täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

14.03.2011.a esitas A K esindaja M K Viru Maakohtule hagiavalduse V K vastu A K ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on M K ja V K abielust, mis on lahutatud 14.07.2004.a., sündinud poeg A K XXX.a.. A K elab koos ema M K. Kuni 2010.a. osales kostja hageja ülalpidamises, kuid alates 2010.a. jaanuarikuust on kostja loobunud hageja ülalpidamises osalemast viidates sellele, et temal puudub sissetulek. A K ülalpidamiskulud moodustavad

2-11-10937

2(4) keskmiselt 300 eurot kuus. Hageja palub kostjalt sisse nõuda A K kasuks igakuiselt elatis summas 139.01 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, tagasiulatuvalt alates 28.02.2010.a.

Kostja kirjalikus vastuse hagile palub kohtul pöörata tähelepanu, et kostja ei oma isiklikku eluruumi, vaid üürib korterit. Samuti ei ole kostjal isiklikku transpordivahendit, vaid ta sõidab tööle bussiga. Kostjal on võetu ka laen Swedbankist. Kostja palub kohtuotsuse tegemisel arvestada tema rasket seisundit.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et A K on sündinud XXX.a., tema vanemate abielu on lahutatud, ning A K elab koos ema M K (t.l. 3). Vaidlust ei ole, et kostja on kohustatud A K ülalpidamist andma.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2010.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139.01 eurot.

Hageja A K seaduslik esindaja nõuab elatist summas 139.01 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, igakuuliselt hageja A K ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist.

Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei maksa kostja elatist lapsele piisavalt lähtudes seaduses sätestatud lapse eelduslikest miinimumvajadustest.

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada tema materiaalse olukorraga.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

2-11-10937

3(4) muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

PKS § 101 lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisele PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus tuvastas, et kostja keskmine töötasu on 748 eurot kuus (t.l. 19). Kohus leiab, et arvesse võttes perekonnaseaduses sätestatud seadusandja tahet, et alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest reeglina vanem ei vabane ning kostja varanduslikku olukorda, mis on 748 eurot kuus, on kostjalt võimalik välja mõista igakuuliselt 139.01. eurot hageja kasuks hageja ülalpidamiseks. Asjaolu, et kostja üürib elamispinda ja sõidab bussiga (t.l. 14-17), ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, miks kostja ei saa lapse ülalpidamiseks tasuda elatist elatise miinimumsummas. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kostja vabatahtlikult võetud laenukohustused ei saa olla tähtsamad kui seaduses sätestatud lapse ülalpidamiskohustus (t.l. 18).

Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates elatishagi kohtule esitamisest.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust täitnud üks aasta enne elatishagi kohtule esitamist.

Kuna hageja esitas kohtule hagi 14.03.2011.a., kostja aasta enne hagi esitamist oma ülalpidamiskohustust täitnud ei ole, siis on põhjendaud kostjalt välja mõista elatis üks aasta enne elatishagi esitamist s.o. alates 14.03.2010.a.

Kostjalt tuleb seega välja mõista elatis hageja kasuks alates 14.03.2010.a. hageja A K ülalpidamiseks igakuuliselt 139.01 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni A K täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti.

Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja V K kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimikirjad.

Pooled kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega puudub kohtul vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

2-11-10937

4(4)

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov