2-11-6248/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-11-6248

1 (4)

Ärakiri

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-11-6248

Otsuse kuupäev

Rakvere, 18. aprill 2011.a kell 16.15

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi F G T’i (seadusliku esindaja T T’i kaudu) hagi K L’a vastu elatise nõudes summas 139.01 eurot kuus. Hagihind 1 251.09 euro.

Asja läbivaatamise kuupäev 18. aprill 2011.a / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K L’alt (isikukood xxxx, elukoht xxxx) elatis hageja F G T’i (isikukood xxxx) ülalpidamiseks hageja seadusliku esindaja T T’i (isikukood xxxx, elukoht xxxx, arveldusarve nr xxxx) kasuks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 16.02.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanemate varaliste seisundi muutumiseni

3. Jätta rahuldamata hagi kostjalt tagasiulatuvalt elatise nõudmise osas.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri hageja seaduslikule esindajale ja kostjale teadmiseks.

2-11-6248

2 (4) 6. Kohtuostus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 16. veebruaril 2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt 30.06.2006.a esitas T T Viru Maakohtule hagi kostja vastu lapse F G T kostjast põlvnemise tuvastamiseks ja kostjalt elatise väljamõistmiseks. Pärast lapse põlvnemise tuvastamist kostja tunnistas hagi. Pooled saavutasid kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja tasuma lapse ülalpidamiseks elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise summa on jäänud püsima 2007.a kehtinud ½ kuupalga alamäära tasemele, mis on praegu kehtivast elatise määrast väiksem.

2. Hageja esindaja palus vastavalt PKS § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 1, lg 2, § 101 lg 1: 1) välja mõista kostjalt elatis summas 139.01 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus; 2) nõuda kostjalt välja ka tagasiulatuvalt maksmata jäänud elatise summa; 3) jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

3. Hageja nõustus tsiviilasja kirjalikus menetluse lahendamisega.

KOSTJA VASTUS 4. 17. märtsil 2011.a esitatud vastuses kostja võttis hagi õigeks. Kostja teatas, et ta on sõlminud hagejaga kokkuleppe maksmata jäänud elatise osas, millega kohustub tasuma maksmata jäänud summa tagasiulatuvalt 1 kalendriaasta eest.

5. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega ja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSE KÄIK 6. 21. märtsil 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1, § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 04.04.2011.a.

7. Pooled täiendavaid taotlusi ega tõendeid esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 8. Kohus tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. 9. Sünnitunnistuse järgi lapse F G T’i emaks on T T ja isaks kostja. Hagiavalduse kohaselt varem saavutatud kohtuliku kokkuleppe alusel kohustus kostja tasuma lapse ülalpidamiseks

2-11-6248

3 (4) elatusraha 2007.a kehtinud elatise minimaalmääras. Kuna nüüdselt elatise miinimum on muutunud, soovib hageja saada elatusraha seadusega kehtestatud minimaalmääras.

10. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimene lause sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so. 139.01 eurot kuus.

11. Kostja on võtnud hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kuulub hagi rahuldamisele alates hagi esitamisest summas 139.01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

12. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

13. Kosus ei nõustu hagiga kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise osas. Käesolevas vaidluses ei ole esitatud kohtumäärust, millega T. T ja kostja vahel sõlmitud kompromiss kinnitati. Samas kostjal ei ole vaidlust kompromissi kinnitamise üle. Käesolevas vaidluses ei ole hagejaks T. T. Kuni käesolevas asjas hagi esitamiseni tekkinud elatise, s.h elatise võlgnevuse, osas nõudeõigus kostja vastu kuulub T. T. Seega käesolevas vaidluses ei saa hagejal (F. G. T) sama aasta elatise osas kostja vastu nõudeõigust tekkida. Sellepärast selles osas jätab kohus rahuldamata, et vältida kostjal ühe ja sama aasta eest topelt elatise maksmise kohustuse tekkimist. Pealegi kostja vastuse kohaselt ta on T. T kokku leppinud tekkinud võlgnevuse kustutamise osas. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et juhul, kui kostja ei täida varasema kompromissiga võetud kohustust, on T. T õigus pöörduda kohtutäituri varasema kohtumääruse sundtäitmiseks.

Menetluskulud 14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

15. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt,

2-11-6248

4 (4) kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Hageja ei ole esitanud menetluskude nimekirja ega taotlust kulude rahaliselt kindlaks määramiseks. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

16. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

Kohtunik

/allkiri/

Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 28. mail 2011.a Nooremreferent

Tea Toming