2-10-49202/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-49202

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-49202 Tsiviilasi EVAS hagi OÜ M vastu võlgnevuse 4 785.19 euro (so 74

872 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4785.19 eurot (74 872 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EVAS (registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid ) Kostja OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaadi abi Lennart Oja (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co; Pärnu mnt 6, 10141 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt M EVAS kasuks põhivõlg 4 785.19 (neli tuhat seitsesada kaheksakümmend viis eurot ja 19 senti) eurot (so 74 872 krooni) ja viivis 218.78 (kakssada kaheksateist eurot ja 78 senti) eurot (so 3 423.15 krooni).

3. Välja mõista OÜ-lt M EVAS kasuks viivis protsendina tasumata põhinõudelt alates 07.10.2010. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

4. Välja mõista OÜ-lt M EVAS kasuks menetluskulud: riigilõiv hagiavalduselt summas 543.25 (viissada nelikümmend kolm eurot ja 25 senti) eurot (so 8 500 krooni) ja õigusabi kulu 814.87 (kaheksasada neliteist eurot ja 87 senti) eurot (so

12 750 krooni). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ M kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 07.10.2010. a esitas EVAS Harju Maakohtule hagi OÜ M vastu võlgnevuse 74 872 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale kaupa krediiti ning väljastas ostetud kauba kohta kostjale 16.03.2010. a arve summas 79 872 krooni, millest kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata 74 872 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 74 872 krooni (so 4 785.19 eurot) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 423.15 krooni (so 218.78 eurot), lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudelt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2. Kostja 03.11.2010. a esitatud kirjalikus vastuses hagile vastu ei vaielnud ning võttis hagi õigeks. Kostja palus TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda – kostja on hagi kohe õigeks võtnud ning pole enne hagi esitamist andnud põhjust selle esitamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja on hagi õigeks võtnud, seetõttu ei pea kohus TsMS § 444 lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust. Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4 785.19 eurot (so 74 872 krooni) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 218.78 eurot (so 3 423.15 krooni), samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest, so 07.10.2010. a, tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised protsendina tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,022% päevas).

4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174¹ lg 1 alusel määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on 03.11.2010. a. hagivastuses kostja hagi õigeks võtnud. Kostja taotleb hageja menetluskulude tema enda kanda jätmist põhjendusel, et kostja on alati hageja nõuet tunnistanud, pooled asusid läbirääkimistesse võlgnevuse tasumiseks graafiku alusel, kuid hagi esitamise ajaks veel kokkulepet sõlmitud ei olnud. Hageja 04.11.2010. a seisukohtade järgi pöördus ta alates nõude sissenõutavaks muutumisest 21.03.2010. a. poole aasta jooksul korduvalt kostja poole nõudega võlg ära maksta ning tegi kostjale ka 18.08.2010. a e-kirjaga ettepaneku omapoolse pakkumuse tegemiseks võlgnevuse ositi tasumiseks (tl 29). Kostja on aga vaid paljasõnaliselt väitnud, et pooled astusid graafiku osas läbirääkimistesse, kuid ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks teinud hagejale mingi pakkumuse või muu tahteavalduse võla ositi tasumiseks. Seega ei anna osundatud asjaolud alust arvata, et hageja poolt nõude kohtulik maksmapanek oleks olnud põhjendamatu.

TsMS § 138 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS §

138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1). Seega tuleb menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jätta kostja kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 543.25 eurot (so 8 500 krooni) ja õigusabi kulu 814.87 eurot (so 12 750 krooni).

Kaija Kaijanen Kohtunik