2-11-4341/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-11-4341

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2011.a Jõhvis kell 16.00 Tsiviilasja number 2-11-4341 Kohtunik Marge Tamme Tsiviilasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) avaldus I. L.´i vanemahooldusõiguse piiramiseks lapse E. L. suhtes. Menetlustoiming Vanema hooldusõiguse määramine lapse suhtes / Lapse eraldamine perekonnast Kohtuistungi toimumise aeg

29. märts 2011.a Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu, RK 75001017)

Avaldaja esindaja: Maarika Tarum (volikirja alusel)

Puudutatud isikud:

1. I. L. (IK xxx, elukoht: xxx)

2. E. L. (IK xxx, elukoht: xxx, käesoleval ajal viibib xxx) Puudutatud isiku I. L.`a esindaja, vandeadvokaat L. T. (määratud korras). RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus rahuldada.

2. Piirata I. L.´i (IKxxx, elukoht: xxx) hooldusõigust alaealise lapse E. L. (IK xxx) suhtes.

3. Eraldada alaealine laps E. L. perekonnast ja anda alaealine laps E. L. riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse.

4. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks 18. aprillil 2011.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

5. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord: TsMS § 478 4 lg 4 kohaselt, määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 532 lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA EDASINE KÄIK

Kohtla-Järve Linnavalitus esitas 02. veebruaril 2011 avalduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Avalduses palub avaldaja võtta ära I. L.`ilt alaealine E. L. (IK xxx) ja anda alaealine laps riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni isikuhooldusõiguse määramise asjas. (tl 1-11).

Viru Maakohtu 02. veebruari 2011 määrusega rahuldati Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. I. L.`ilt võeti ära alaealine laps E. L. ning alaealine laps

E. L. anti riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni isikuhooldusõiguse määramise asjas.

08. veebruaril 2011 esitas avaldaja kohtule avalduse I. L.`i vanema hooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse E. L. suhtes. Avalduse kohaselt on I. L. ülalpidamisel alaealine laps E. L.. 28.01.2011 külastasid Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse töötajad I. L. elukohta aadressil xxx. Puudutatud isiku korteris puudus vesi, gaas, korter oli elamiseks kõlbmatu. Eluruum oli väga must, kõikjal vedelesid kasutuskõlbmatud mööbliesemed, korter haises mustusest, täielikult puudusid toiduained. 31.01.2011 teatati lastekaitsetöötajatele Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumist, et alaealise lapse E. L. elu ja turvalisus on ohtu seatud, lapse ema

I. L. avaldab lapsele kahjulikku mõju. Alaealine E. L. paigutati 01.02.2011 Laste Varjupaika. Varjupaika paigutamisel selgus, et alaealine on pesemata, peas täid, laps on alakaaluline, laps kannatab juba pikema aja jooksul alatoitumise all. Avaldaja palus piirata I. L. hooldusõigust lapse E. L. suhtes (tl. 18-36)

Viru Maakohtu 14. veebruari 2011 määrusega määrati alaealisele lapsele esindaja riigi kulul (tl. 38-39). Kohtumääruse võttis täitmisele vandeadvokaat L. T. (tl. 40).

Puudutatud isik I. L. esitas 25. veebruaril 2011 kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta nõustus isikuhooldusõiguse piiramisega. Avalduse kohaselt on puudutatud isik raskes majanduslikus olukorras, ta on töötu ning olemasolev elamispind ei võimalda last normaalselt kasvatada. (tl. 51).

Puudutatud isiku, alaealise lapse E. L. esindaja, vandeadvokaat L. T. esitas 29. märtsil 2010 kohtule arvamuse, millest nähtub, et laps asub esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu 02.02.2011.a. Narva Lastekodus. I. L. on andnud oma nõusoleku isikuhoolduse piiramiseks.

Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et laps on olnud pikka aega hooldamata, alatoitluses, elementaarsete hügieenitingimusteta. Lapsel on ema negatiivse eeskuju pinnalt tekkinud hoolimatu suhtumine koolikohustustesse. I. L. on enesele aru andnud, et ta ei tule lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega toime ega suuda lapsele tagada kõige elementaarsemaid elutingimusi - hügieen ja toit. Samuti emale teadaolevalt alaealine laps suitsetab pidevalt, kahjustades sellega oma tervist ning ema ei ole selles suhtes midagi ette võtnud. Lapse esindaja on seisukohal, et antud juhul on igal juhul lapse huvides tema eraldamine emast, kuna lahutamine on otseselt lapse huvides. Lapse viibimine ema juures on kahjustanud tema tervist (alatoitlus, madal vererõhk, pesematus, parasiidid) võimaldanud tekkida otseselt tervistkahjustaval harjumusel (suitsetamine) ning asunud kujundama ka lapses antisotsiaalseid eluviise, sealjuures kujundades lapse isiksust seadusest tulenevate kohustuste (koolikohustuse) mittetäitmisele. Esindaja leiab, et lapse huvides on jätkata haridusteed ning elada normaalsete tingimustega kasvatusasutuses, kus temale on tagatud toit, hügieen, eaja ilmakohased rõivad ning kus kontrollitakse lapse koolikohustuse täitmist. Seega tuleb lähtudes PKS § 134 lg 1 ja Lastekaitseseaduse § 27 lg 1 piirata I. L. hooldusõigust lapse E. L. suhtes. Esindaja on seisukohal et muude, PKS § 135 lg 1 ette nähtud abinõude rakendamine antud juhul tulemusi ei anna, ning on ilmne, et muud vahendid antud juhul ei ole piisavad ega tulemuslikud.

KOHTUISTUNG

Viru Maakohtu 29. märtsi 2011 kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja palus eraldada laps E. perekonnast, piirates I. L. hooldusõigust (ilma vanema õiguste äravõtmiseta) lapse E. suhtes. Antud juhtumi puhul on see asjaolu, et puudutatud isiku elukohas xxx, Kohtla-Järve ei ole võimalik elada, tuleks leida teine elamiskoht. Antud eluruumis puuduvad igasugused elementaarsed tingimused elamiseks, eluruum on väga must, puudub vesi, gaas, kõikjal vedeleb kasutuskõlbmatuid mööbliesemeid, korter haiseb mustusest, täielikult puuduvad toiduained. Et seda parandada, see eeldab väga suuri kulutusi. Võib öelda, et seal on ainult neli seina, kraanikauss puudub, pliit puudub, vesi jookseb mingist voolikust. Antud juhtumiga seoses on laps ära kuulatud. Nii I. L. kui ka alaealine laps soovisid, et laps läheks Kohtla-Nõmme Lastekodusse, avaldaja võttis seda arvesse. Avaldaja leidis siiski, et lapse kool peaks muutuma. Lapsele oleks Kohtla-Nõmme puhul jäänud sama keskkond, samad klassikaaslased. Probleemid olid kooliga, tal olid halvad suhted õpetajatega. Laps paigutati Narva Lastekodusse, mis andis lapsele uue võimaluse elu alustamiseks. Avaldaja esitas kohtule Narva Lastekodu iseloomustuse ja sellest nähtub, et tal on väga suured võimed õppimises, tal on väga palju toetavat õppekeskkonda. Alaealisel lapsel puuduvad oskused sotsiaalseks adaptsiooniks. Ta ei tee vahet lapse ja täiskasvanute vahel, ta läheb kergelt üle „sinale“ . Lapsel on puudunud kasvatus. Esindaja soovis anda kohtule kodukülastuse aktid 21.02.2011, 06.03.2011 ning perearsti N. L. iseloomustuse. Selgub, et ei ole tegeletud lapse tervisega, ta on hooletu väljanägemisega, arst on arvamusel, et ema ei pööra lapsele tähelepanu. Avaldaja esitas ka Ida Prefektuuri vastuse järelepärimisele. Korterühistu Uus 3 vastusest järelepärimisele selgub, et I. L.il on korteriüüri võlgnevus. Majas naabrid kaebavad, et tihti on kuulda lärmi ja joominguid tema korteris. I. L. käitumine segab naabrite rahu. Oli saadetud teade jaoskonnapolitseinikule J. G.`ile, et I. L. pidevalt rikub majas elamisreegleid. Perekond on olnud Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse järelevalvel alates 2010 aasta mai kuust. I. L. püüab leida tööd, kuid probleemid on selles, et ta ei suuda kaua hoida oma töökohta, see on arvatavasti tingitud alkoholist. Avaldaja on arvamusel, et I. L. ohustab oma lapse hingelist ja vaimset heaolu. Narva Lastekodus on loodud talle toetav keskkond.

Avaldaja märkis, et on ääretult positiivne, et I. L. on tajunud oma võimete piiri ning ta on teinud koostööd avaldajaga, avaldaja püüab teda toetada. I. on kogu see periood, mis ta on arvel olnud, avaldajaga koostööd teinud ja kui ta saab oma elu korda, ei peaks laps olema vanemast eraldatud.

Puudutatud isik I. L. nõustus avaldusega. Puudutatud isik andis ütlusi, et tal on keskeriharidus, ta elas Jõgeva maakonnas kuni kui E. sai 3- kuuseks, siis tuli Ida-Virumaale. On lõpetanud koka, toitlustuse, müüja-klienditeenindaja eriala. Ta valdab mitmeid keeli, nelja keelt. Ta otsib iga päev interneti kaudu tööd. Pindi Kinnisvaras vormistas ennast tööle kontori koristajaks. Kohtla-Järvel ehitatakse Maxima Kaubanduskeskust, ta käis töövestlusel, see selgub aprillikuus, kas ta saab sinna tööle või mitte. Elab piirkonnas, kus on raske tööd leida. Ta ei ole 3-4 kuud alkoholi tarbinud. Lapsega on ta tihedalt vestelnud, laps palub kodu külastada. Töötuks jäi ta pärast Rakvere Lihakombinaadis töötamist, ta hI.s sisse happeaure, arst määras talle ravi. E. ei käinud koolis tagakiusamise tõttu. Puudutatud isik on nõus sellega, et laps elaks praegu lastekodus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära istungile ilmunud menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Sünnitunnistuse järgi on lapse E. L. ´i ema I. L., kanne isa kohta puudub. (tl. 4).

Avalduse kohaselt ei tegele ema vajalikul määral lapse kasvatamisega, lapsel on probleeme tervisega, vanemad ei tegele sellega. Lapse emal on probleeme alkoholi tarvitamisega, ta ei tööta. Avaldaja on esitanud taotluse I. L. vanemahooldusõiguse piiramiseks lapse E. L. suhtes, samuti lapse perekonnast eraldamiseks.

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS § 558 lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset.

Lapse ema I. L. nõustus avaldusega, teatades, et lapsel on praegu parem lastekodus.

Alaealise lapse esindaja L. T. palus avaldus rahuldada, piirata I. L. hooldusõigust alaealise lapse suhtes ning eraldada laps perekonnast. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) peatükis 10. Vastavalt PKS § 116 lg 2, vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. PKS § 123 lg 1, 2 kohaselt, kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus.

Perekonnaseaduse § 134 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele vallavõi linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta.

Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isikuvõi varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks.

Perekonnaseaduse § 135 lg 1, 3, 4 kohaselt, kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse olulise piiramise või täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks vallavõi linnavalitsuse. Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib vallavõi linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab vallavõi linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes.

PKS § 171 lg 1 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

Eeltooduga tuvastas kohus, et asjast puudutatud isik I. L.`il puuduvad tingimused lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks. Avaldaja Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Narva Lastekodu arvamuste kohaselt ei ole I. L. käesoleval ajal võimeline oma alaealist last kasvatama. Vastavalt PKS § 176, lg 1, 2, kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on vallavõi linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab avalduse ja piirab I. L. vanemahooldusõigust lapse E. L. suhtes. Kohus eraldab lapse E. L.`i perekonnast. Antud olukorras on vanema hooldusõiguse piiramine lapse suhtes ja lapse perekonnast eraldamine lapse huvides. Pärast perekondlike probleemide lahendamist ja hooldusõiguse piiramise aluseks olevate asjaolude äralangemist võib I. L. pöörduda Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja kohtu poole avaldusega vanema hooldusõiguse taastamiseks.

Marge Tamme Kohtunik