2-10-52387/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18. aprill 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-10-52387 Tsiviilasi

Hagi hind LPhagi SKAS-i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks 328,19 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised

hageja LP(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk kostja SKAS (registrikood XX asukoht XXX), esindaja Kristiina Rea 29.03.2011.a, avalik kohtuistung hageja esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk, kostja esindaja Kristiina Rea RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista SKAS-ilt võlgnevus 336,86 eurot (kolmsada kolmkümmend kuus eurot ja kaheksakümmend kuus senti) LPkasuks. 3. Välja mõista SKAS-ilt LPkasuks viivis põhivõlalt (s.o 328,19 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.11.2010.a.

2 kuni põhivõla tasumiseni. 4. Kõik menetluskulud jätta SKAS-i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Kindlustuse vaidluskomisjoni 13.10.2010.a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 5135 krooni. 22.10.2010.a esitas kostja kohtule taotluse hageja poolt Kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

29.11.2010.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse kohaselt toimus 04.07.2010.a Saku-Tõdva mnt 3 kilomeetril liiklusõnnetus, milles osales hageja mootorrattaga Yamaha ja N. P sõidukiga Volvo. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab N. P , kes vasakpööret tehes ei andnud hagejale teed.

Liiklusõnnetuse tagajärjel paiskus hageja mootorratas kraavi. Hageja ja tema abikaasa said raskeid kehavigastusi ja viidi kiirabiga haiglasse. Politsei andis hageja mootorratta üle hageja tuttavale, kes saabus sündmuskohale hiljem.

Hageja mootorrattale oli gondli külge kinnitatud navigatsiooniseade Garmin Nüvi 550. Liiklusõnnetuse käigus murdus mootorratta küljest see osa gondlist, mille küljes oli navigatsiooniseade ning navigatsiooniseade hävines. Hageja on teadlik kohustusest esitada liiklusõnnetuses kahjustada saanud esemed kindlustusandjale, kuid vigastuste tõttu ei olnud hagejal sündmuskohal võimalik otsida sõiduki küljest eraldunud tükke. Pärast õnnetust liikus hageja alguses ratastooliga ja hiljem karkudega.

Kostja on keeldunud navigatsiooniseadme, mille maksumus oli 5135 krooni, hüvitamisest.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 5135 krooni, viivised 29.11.2010.a seisuga 135,60 krooni ja seadusjärgse viivise alates 30.11.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Liiklusõnnetuse materjalidest ilmneb, et navigatsiooniseade kadus liiklusõnnetuse tagajärjel. Liikluskindlustuse seaduse alusel kuulub hüvitamisele üksnes asja kahjustamisega ja asja hävimisega tekkinud varaline kahju. Asja kaotsiminekust tekkinud kahju

3 ei kuulu hüvitamisele. Samuti ei ole liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga tegemist siis, kui navigatsiooniseade võeti ära kellegi kolmanda isiku poolt.

Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: • 04.07.2010.a toimus Saku-Tõdva mnt 3 kilomeetril liiklusõnnetus, milles osales hageja mootorrattaga Yamaha ja N. P sõidukiga Volvo; • liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab sõiduki Volvo juht, kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt; • hageja mootorratta gondlile oli kinnitatud navigatsiooniseade Garmin Nüvi 550.

Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LkindlS § 28 lg 1 järgi võib liikluskahju olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). Vastavalt LkindlS § 28 lg 3 p 1 on varakahju asja kahjustamise või hävimise kahju. Fotodelt nähtuvalt on osa mootorratta gondlist murdunud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et navigatsiooniseade oli kinnitatud gondli sellele osale, mis liiklusõnnetuses murdus. Kohus on seisukohal, et hageja nõue navigatsiooniseadme hüvitamiseks on põhjendatud. Navigatsiooniseadme näol on tegemist elektroonilise seadmega. On põhjendatud eeldada, et kui navigatsiooniseade paiskub liiklusõnnetuse tagajärjel vastu maad, siis navigatsiooniseade puruneb. Arvestades, et hageja vigastused olid nii tõsised, et ta viidi liiklusõnnetuse sündmuskohalt haiglasse ning oli hiljem sunnitud kasutama ratastooli, siis on ebamõistlik arvata, et hageja oleks olnud võimeline otsima sündmuskohalt navigatsiooniseadet või selle tükke, et neid kostjale esitada. Ülaltoodule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et navigatsiooniseade hävines liiklusõnnetuse tagajärjel. Arvest nr 1736 selgub, et navigatsiooniseadme hind oli 5135 krooni. Seega tuleb LkindlS § 7 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 328,19 eurot. Kuna kostja on viivitanud kahjuhüvitise väljamaksmisega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 29.11.2010.a seisuga 8,67 eurot.

4 Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 336,86 eurot.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb lisaks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.11.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik