2-11-660/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-660

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-660

Tsiviilasi

AS RC hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

1 595 eurot

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: AS RC(registrikood XXX; asukoht XXX) - hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eerik Entsik (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe 5, Tallinn 10145; e-post eerik.entsik@entsik.ee) - kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040) - kostja lepinguline esindaja: Guido G (XXX)

Eelistungi toimumise aeg

4. aprill 2011.a

Eelistungil osalenud isikud

- hageja esindaja Eerik Entsik - kostja esindaja Guido G

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Hageja loobub käesolevaga oma hagiavaldusest kostja vastu poolte vahel sõlmitud laenulepingutest nr 04-338933-JI, 05-061439-JI, 05-109916-JI, 05-138296-JI, 06-172255-JI ja 08-004459-JI tulenevate viiviste kohtu äranägemisel vähendamise nõudes.

2

1.2. Pooled on kokku leppinud, et menetluse lõpetamisel jäävad kõik poolte menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) poolte enda kanda ning pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses menetluskulude jaotamisega.

1.3. Käesolev kokkulepe jõustub alates hetkest, kui Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja poolt koostatud kohtumäärusega on kinnitatud AS RC saneerimiskava tsiviilasjas nr 2-10-60819 (menetleja kohtunik Merike Varusk) ning vastavasisuline kohtumäärus on jõustunud. Pooled on kokku leppinud, et hageja võib taganeda käesolevast kokkuleppest üksnes juhul, kui mistahes põhjusel ennetähtaegselt lõpetatakse AS RC saneerimismenetlus.

1.4. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4 lepivad pooled kokku, et tsiviilasjas menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuste esitamise tähtaeg on 3 (kolm) tööpäeva ning et hagejal ei ole õigust esitada määruskaebust, kui menetluse lõpetamise määruses märgitud kompromissi tingimused vastavad kokkuleppe tingimustele.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-11-660 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist AS-ile RC pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 159,77 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-660, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

2-11-660

3 AS RC(hageja) esitas 07.01.2011.a Harju Maakohtule hagi Swedbank AS (kostja) vastu, milles palub vähendada kostja poolt nõutavaid poolte vahel sõlmitud laenulepingutest nr 04- 338933.JI, 05-061439-JI, 05-109916-JI, 05-138296-JI, 06-172255-JI ja 08-004459-JI tulenevaid ülemäära suuri viiviseid õiglaselt kohtu äranägemisel kohtu poolt määratud mõistliku suuruseni.

01.04.2011.a esitasid pooled kohtule digitaalallkirjastatud kompromissi ning 04.04.2011.a toimunud eelistungil allkirjastasid poolte esindajad kompromissi tekst uuesti paberkandjal. Pooled paluvad kohtul kinnitada kokkulepe ja lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 alusel menetlus käesolevas tsiviilasjas. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1, palub hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool (1/2), so summa suuruses 159,77 eurot tagastada hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXX Nordea Pank. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 lepivad pooled kokku, et tsiviilasjas menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuste esitamise tähtaeg on 3 (kolm) tööpäeva ning et hagejal ei ole õigust esitada määruskaebust, kui menetluse lõpetamise määruses märgitud kompromissi tingimused vastavad kokkuleppe tingimustele. Kohus otsustas protokollilise määrusega poolte poolt 01.04.2011.a esitatud kompromissi vastu võtta, selle kinnitada ning lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega asjas menetluse. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus avalikult teatavaks 18.04.2011.a kell 15:00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab

4 kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 07.01.2011.a (maksekorraldus nr 313) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 319,55 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 159,77 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluse lõpetamisel jäävad kõik poolte menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) poolte enda kanda ning pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses menetluskulude jaotamisega.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik