2-10-13688/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2011.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-13688

Tsiviilasi M B’i hagi J B’i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA M B, isikukood xxxx, elukoht xxxx; Seaduslik esindaja: P B, isikukood xxxx, elukoht: xxxx.

KOSTJA J B, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kirjalik menetlus

Hagi hind- 1251,07 eurot

RESOLUTSIOON

M B’i hagi J B’i vastu elatise nõudes rahuldada täies ulatuses.

Välja mõista J B’ilt igakuiselt xxxx sündinud M B’i kasuks ja tema ülalpidamiseks elatis alates elatishagi esitamisest, s.o 23.03.2010.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxx summas 139 /ükssada kolmkümmend üheksa/ eurot ja 01 senti, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulud jäävad kostja J B’i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud

23.03.2010.a. saabus Viru Maakohtule P B’i hagi J B’i vastu elatise väljamõistmiseks. Alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps, millest tulenevalt loeb kohus käesolevas hagis hagejaks alaealise M B’i, kelle õigusi ja huve kaitseb kohtus tema seaduslik esindaja ema P B. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 22.12.2010.a. xxxx. 03.03.2011.a. kohtumäärusega on kohus määranud tsiviilasja lahendamise kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

Hagi kohaselt sõlmiti xxxx P B’i ja J B’i abielu, mis on lahutatud xxxx. Kooselust on xxxx sündinud hageja M B. Hageja on oma ema P B’i ülalpidamisel ning kostja materiaalselt perekonda ei toeta. Lähtudes eeltoodust palub hageja hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatis seadusega kehtestatud miinimummääras, mis moodustab 2010. aastal 2175 krooni (139,01 eurot). Menetluse käigus hageja seaduslik esindaja selgitas täiendavalt, et kostja ei tunne mingit huvi kuidas hagejal läheb, kuidas on tema tervis. Käesoleval hetkel on ka hageja ema P B töötu ning elatakse vaid riigi poolt makstavast lapsetoetusest, mis on 19,18 eurot. Muid sissetulekuid ei ole.

Kostja vastuväited

Kostja oma 07.01.2011.a. kirjalikus vastuses hagile teatab, et elab praegu oma ema juures xxxx ning on töötu ja elab ema toetusest. Samuti märgib kostja, et sai P B’iga üksmeelele, et kui kostja saab tööd xxxx, siis aitab ta igal juhul materiaalselt poja ülalpidamisel, aga kuna kostjal endal ei ole praegu sissetuleku allikat, siis ei saa ta oma poega toetada.

21.03.2011.a. saabunud täiendavas vastuses märgib kostja, et tal ei ole praegu võimalik last toetada rahaliselt ning ta ei ole kunagi keeldunud lapse abistamisest, kuid praegu selleks võimalust ei ole. Käesoleval ajal ei ole kostjal ka tööluba, mis võimaldaks xxxx töötada ning kostja elab oma ema kulul. Vastusele lisatud Tööhõiveameti 20.12.2010.a. kirjast nähtuvalt on kostjale saadetud täitmiseks Euroopa Liidu tööloa taotlus.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Tulenevalt kehtiva Perekonnaseaduse §-st 210 tuleb elatisenõudele mis on tekkinud pärast 01.07.2010.a rakendada 01.07.2010. a jõustunud Perekonnaseadust (edaspidi PkS) ja enne seda tekkinud elatisenõudele kuni 30.06.2010. a kehtinud Perekonnaseadust .

Kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS § 60 ja § 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Kehtiva PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kehtestanud kuupalga alammääraks 278,02 eurot. Samas suuruses oli kuupalga alammäär kehtestatud ka hagiavalduse esitamise ajal (23.03.2010.a.) Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot.

Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.

PkS § 100 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt sel juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus tuvastas, et hageja M B, kes on sündinud xxxx P B’i ja J B’i kooselust, elab koos ema P B’iga ja on ema ülalpidamisel. Kostja ei ole vaidlustanud elatise maksmise kohustust, kuid kostja väidab, et tal puudub töö ning seetõttu sissetulek, mistõttu ei saa ta lapse ülalpidamises osaleda. Samas märgib kostja, et elab käesoleval hetkel xxxx oma ema toetusest. P B’i sõnade kohaselt on ka tema käesoleval hetkel töötu.

Kuna hageja palub elatise väljamõistmist seaduses kehtivas miinimumsuuruses ja kehtiva kohtupraktika kohaselt sellisel juhul hageja ei pea tõendama lapse vajadusi, siis tuleb elatise ulatuse kindlaksmääramisel kehtiva seaduse kohaselt arvestada üksnes kohustatud isiku võimalusi. Kostja pole usaldusväärselt tõendanud, et tal puuduvad lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Asjaolu, et vanemal puudub töö, ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest. PerekS § 102 lg.2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole enda ülalpidamist kahjustamata võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kohus on seisukohal, et alaealise lapse vanemal tuleb oma elu ja sissetuleku saamine korraldada viisil, et lapsele, kes ise endale sissetulekut teenida ei saa, on tagatud vähemalt hädavajalike ülalpidamiskulude hüvitamine. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht ema P B’i juures tähendab seda, et viimane peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Kohus arvestab ka asjaoluga, et lapse ema, kelle juures laps igapäevaselt kasvab, panustab lapse kasvatamisse igapäevaselt ka mittemateriaalsel kujul (erinevalt isast). Kohtu hinnangul on kostja pahauskselt loobunud kohustuste täitmisest, rikkudes nii lapse õigust saada ülalpidamist. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis summas 139,01 eurot hageja ülalpidamiseks. Kohus mõistab kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 23.03.2010.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja J B, kelle kahjuks otsus on tehtud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 174 lõikest 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 14. juunil 2011. a. Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2011 kohtumäärusega, millisega keelduti J Bi apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Nooremreferent

Lea Herne