2-10-55202/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-55202

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-55202 Tsiviilasi Sxxxx Lxxx hagi Kxxxx Pxxxxxxxxx vastu elamispinna vabastamiseks ja lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Sxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja esindaja: advokaat Anne Vissak (Advokaadibüroo Sirje Must; asukoht Õpetaja 9, Tartu 51003; e-post: anne@sirjemust.ee); Kostja: Kxxxx Pxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja esindaja: advokaat Aivar Hint (Tartu I Advokaadibüroo; asukoht Raekoja plats 13/Vabaduse pst 2, Tartu 51004; e-post: hintaivar@gmail.com) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 06.04.2011. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Sxxxx Lxxx ja kostja Kxxxx Pxxxxxxxxx vahel 06. aprillil 2011.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1. Kostja Kxxxx Pxxxxxxxx kohustub tasuma hageja Sxxxx Lxxxxx alates 01. aprillist 2011. a elatist järgmiselt

1.1. poeg TxxxxxPxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuise summana 22 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni;

1.2. poeg Kxxxx Pxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks igakuise summana 22 eurot lapse täisealiseks saamiseni

1.3. ja tütar Dxxxx Pxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuise summana 22 eurot.

2. Tasumine toimub Sxxxx Lxxx arveldusarvele nr 1100685146 Swedbank pangas.

3. Kostja Kxxxx Pxxxxxxxx kohustub vabastama hiljemalt 15. aprillil 2011.a hagejale kuuluva elamispinna asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx s.h viima eelnimetatud korterist ära kostjale kuuluvad asjad hagejaga eelnevalt kokku lepitud ajal ja hageja juuresolekul. Kostja kinnitab, et korteris oleva mööbli jätab ta hagejale. Lisaks kohustub kostja registreerima enda elukohamuudatuse rahvastikuregistris.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-55202 menetlus Sxxxx Lxxxxhagis Kxxxx Pxxxxxxxxx vastu elamispinna vabastamiseks ja lastele elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus:

1. Vabastada hageja hagilt riigilõivu summas 10 000 krooni (639,12 euro) riigituludesse tasumise kohustusest.

2. Jätta kohtu poolt kantud menetluskuludpoolte esindajate kulud – riigi kanda.

3. Jätta muud poolte poolt tehtud menetluskulud nende endi kanda.

Saata määrus teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Sxxxx Lxxx esitas 08.11.2010.a kohtule hagiavalduse Kxxxx Pxxxxxxxxx vastu elamispinna vabastamise ja lastele elatise nõudes. SxxxxLxxx palus kohtul kohustada kostjat vabastama hagejale kuuluv elamispind, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ja välja mõista kostjalt tema kasuks DxxxxxPxxxxxxxxx, TxxxxxPxxxxxxxxx ja Kxxxx Pxxxxxxxxx ülalpidamiseks elatis 2175 krooni ühe lapse kohta kuus alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni.

Kostja Kxxxx Pxxxxxxxx vaidles 10.01.2011. a kirjalikus vastuses hagile vastu. Ta teatas, et ei ole nõus elamispinda vabastama ja maksma lastele elatist hageja poolt nõutavas summas.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 06.04.2011. a. Pooled sõlmisid kohtuistungi vaheajal kompromissi ja esitasid selle kohtule. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS §

432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda, seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele.

TsMS § 1741 lg 1 näeb ette, et asja menetluse lõpetamise korral muu hulgas kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus otsustas 10.12.2010.a määrusega (tl 4-5) vabastada hageja tema taotluse alusel riigilõivu tasumisest elamispinna vabastamise nõude esitamisel. Elatisenõudelt riigilõivu tasuda ei tulnud. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hageja esitatud valduse rikkumise lõpetamise nõudelt tuli hagi esitamise ajal tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast kuni 31.12.2010. a kehtinud Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt 10 000 krooni. Kohus leiab, et arvestades hageja majanduslikku seisundit tuleb ta riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Hagejale menetlusabi andmisel 10.12.2010. a tuvastas kohus, et hagejal puuduvad vara ja vahendid riigilõivu tasumiseks. Kohtule ei ole teada, et hageja majanduslik seisund oleks võrreldes selle ajaga paranenud. Kohus on mõlemale poolele andnud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud (tl 1-2 ja tl 55-56). Pooltele riigi õigusabi korras määratud esindajad on esitanud taotlused neile riigi õigusabi eest tasu ja kulude hüvitamiseks järgmiselt: hageja esindaja summas 345.17 krooni, kostja esindaja summas 227.40 krooni. Kohus määrab riigi õigusabi osutajate tasu ja kulud kindlaks eraldi määrustega ja mõistab need välja riigi vahenditest. TsMS § 190 lg 7 lubab kohtul mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et arvestades poolte majanduslikku, ülalpeetavate arvu olukorda ja seda, et nad jõudsid kokkuleppele, tuleb nii hageja kui kostja vabastada menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustuses. Menetluskulud -esindajate kuludjätta riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik