3-10-2962/27 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2962 Otsuse kuupäev 15.aprill 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi OÜ Lignator Mets kaebus Palupera Vallavolikogu 01.10.2010 otsuses nr 1-1/26 väljendatud geoloogilise uuringuloa andmisega mittenõustumise õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks taotlus uuesti läbi vaadata Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ Lignator Mets kaebus.

2. Tunnistada Palupera Vallavolikogu 01.10.2010 otsus nr 1-1/26 õigusvastaseks.

3. Teha ettekirjutus Palupera Vallavolikogule vaadata OÜ Lignator Mets geoloogilise uuringuloa taotlus uuesti läbi ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

4. Mõista Palupera Vallavalituselt OÜ Lignator Mets kasuks välja menetluskulud summas 1450 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 15.aprillist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 16.mail 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ-le Lignator Mets (edaspidi Lignator) kuulub Valgamaal Palupera vallas Miti külas „Miti“ kinnistu katastritunnusega nr 58201:002:2260 ja registriosa nr 1850840 (edaspidi Miti kinnistu).

14.05.2010 esitas Lignator Keskkonnaametile taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Valga maakonnas Palupera vallas Miti kruusamaardlas Miti III uuringuruumis (teenindusala pindala 24,13 ha).

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on maavara (kruus, liiv) tarbevaru geoloogiline uuring Valgamaal Palupera vallas paiknevas Lignatorile kuuluval Miti kinnistul Miti III uuringuruumis. Loa andja kontrollis taotlusmaterjale ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks.

10.08.2010 palus Keskkonnaamet kirjaga nr PVV 10-3/22890-3 Palupera Vallavalitsuse seisukohta geoloogilise uuringu loa väljastamise võimalikkuse kohta.

Palupere Vallavolikogu 01.10.2010 otsusega nr 1-1/26 otsustas Palupera Vallavolikogu mitte nõustuda Lignatorile Miti kinnistul geoloogilise uuringuloa andmisega.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

12.11.2010 esitas Lignator kohtule kaebuse, milles esialgselt palus tühistada Palupera Vallavolikogu 01.10.2010 otsus nr 1-1/26. 15.12.2010 esitas Lignator kohtule taotluse muuta oma 12.11.2010 kaebuse taotluste punktis 1 esitatud tühistamistaotlust ning asendada see Palupera Vallavolikogu poolt geoloogilise uuringuloa andmiseks nõusoleku andmisest keeldumise kui toimingu õigusevastaseks tunnistamise ning kohustada Palupera Vallavolikogu Lignatori geoloogilise uuringuloa taotlust uue arvamuse andmiseks uuesti läbi vaatama. Samuti palub kaebaja välja mõista käesolevas asjas kantud menetluskulud kogusummas 2865.15 eurot.

Kaebaja on seisukohal, et Palupera valla mittenõustumine Lignatorile kuuluva Miti kinnistule geoloogilise uuringuloa andmiseks on nii faktiliselt kui õiguslikult põhistamata, sisult ebaõige ning rikub ebaproportsionaalselt Lignatori põhiseaduse §-ga 32 tagatud põhiõigust omandile. Kaebaja väidab, et Palupera vald on põhjendanud geoloogilise uuringuloa andmisega mittenõustumist üksnes seisukohaga, et uuringuloa andmisega nõustumise korral annaks vald sisuliselt nõusoleku ka Miti kinnistule kaevandamise loa andmiseks. Ühtegi konkreetset põhjendust Miti kinnistul läbiviidava geoloogilise uuringu teostamisega mittenõustumiseks Palupera vald oma otsuses esitanud ei ole, mistõttu eelnimetatud seisukoht on ekslik ega põhine seadusel. Palupera vallavolikogu näol on tegemist haldusorganiga, kes teostab geoloogilise uuringuloa andmiseks nõusoleku andmisel või sellest keeldumisel kaalutlusõigust, mis ei saa olla suvaline, vaid peab põhinema kõigi asjaolude arvesse võtmisel ning kõigi asjakohaste huvide põhjendatud kaalumisel. Kaebaja väidab, et maapõueseaduse sätete kohaselt on geoloogilise uuringu loa menetlus ja kaevandamisloa taotlemise menetlus kaks eraldiseisvat sõltumatut menetlust, kuivõrd kaevandamisega seotud erinevate huvide ja õiguste puutumus ning võimalikud keskkonnamõjud ja –tagajärjed on uuringu teostamisega võrreldes oluliselt kaalukamad. Kaebaja väidab, et geoloogilise uuringu läbiviimine ei eelda keskkonnamõjude hindamist. Miti kinnistul geoloogilise uuringu läbiviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on minimaalsed ning seotud üksnes ulatusega, mis on vajalikud uuringu läbiviimiseks, mistõttu ei ole Miti kinnistul geoloogilise uuringu läbiviimise näol tegemist keskkonda oluliselt mõjutava tegevusega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebuse rahuldamata jätmise korral välja mõista kaebuse esitajalt menetluskulud summas 1471.31 eurot, kaebuse esitaja menetluskulud aga jätta tema enda kanda.

Vastustaja vastuväidete kohaselt ei riiva geoloogilise uuringuloa mitteväljastamine uuringuloa taotleja omandiõigust, mistõttu ei saa kaebajal esineda ka põhjendatud huvi menetlustoimingu õigusvastaseks tunnistamise vastu. Vastustaja leiab, et ta on motiveerinud uuringuloa andmisega mittenõustumist ning menetlustoimingu põhjendused nähtuvad vaidlustatud otsusest. Vastustaja möönab, et isegi juhul, kui esinevad menetlusja vormivead, ei ole need mõjutanud asja otsustamist ega otsustuse sisu, samuti ei saa need kaasa tuua menetlustoimingu õigusvastasust. Vastustaja on seisukohal, et ta on arvamuse andnud, täitmaks oma kohustust esindada loa andmise menetluses kohalikke avalikke huve ja on teinud menetlustoimingu seaduses sätestatud eesmärgil, ületamata arvamuse andmisel seadusega sätestatud piire. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei nõustu ta uuringuloa andmisega, sest sellega annab ta nõusoleku ka kaevandamisloale, kuivõrd nii uuringuloa kui ka kaevandamisloa andmise menetlused on lõppjärelmis suunatud kaevandamise otsustamisele. Vastustaja väidab, et kui kohaliku omavalitsuse geoloogilise uuringu tulemustest sõltumatud vastuargumendid kaevandamistegevusele on teada juba enne uuringuloa andmist, siis on need vaieldamatult aluseks kohaliku omavalitsuse mittenõustumisele uuringuloa andmisega. Vastustaja arvates oli vallavolikogul õigus lähtuda arvamuse andmisel kaalutlustest, mille sisuks oli lähtumine kohalikest avalikest huvidest, mis on vastandlikud huviga kaevandada kavandataval uuringualal.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud menetlustoiming on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, menetlustoimingu tegemisel on arvestatud olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve, järelikult on menetlustoiming õiguspärane nii formaalselt kui ka sisuliselt.

KAASATUD ISIKU ARVAMUS

Kohus kaasas oma 18.01.2010 kohtumäärusega menetlusse arvamuse andjana Keskkonnaameti. Keskkonnaamet oma kirjalikus arvamuses on seisukohal, et kaebus on lubatav, kuna kohaliku omavalitsuse seisukohad on loa andjale siduvad ning neid ei saa edasise menetluse käigus ümber hinnata ka Vabariigi Valitsus, siis on põhjendatud võimaldada kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest keeldumist vaidlustada. Keskkonnaamet leib, et kuivõrd kohaliku omavalitsuse otsus ei ole (eel)haldusaktiks või toiminguks, vaid on menetlustoiminguks haldusmenetluse seaduse mõistes, peab see menetlustoiming siiski vastama haldusaktile kehtestatud nõuetele, kuna kohaliku omavalitsuse seisukoht on geoloogilise uuringu loa andjale siduv, mistõttu keeldumise põhjendamine üksnes asjaoluga, et geoloogiline uuring toob kaasa kaevandamistegevuse ei pruugi Keskkonnaameti hinnangul olla piisav kaalutlus geoloogilise uuringu menetlusele nõusoleku andmata jätmiseks. Keskkonnaamet väidab, et geoloogilise uuringu luba ei anna uuringu teostajale garantiid ja ei tekita õigustatud ootust, et talle hilisemalt maavara kaevandamiseks luba väljastatakse. Geoloogilise uuringu läbiviimine Miti kinnistul annab nii kinnistu omanikule, kohalikule omavalitsusele ja selle territooriumil elavatele isikutele teavet, kas antud piirkonnas üldse on võimalik maavara kaevandada või mitte, sest käesoleval ajal ei ole võimalik hinnata, kas Miti kinnistul üldse on võimalik ja otstarbekas maavara kaevandada või mitte. Keskkonnaamet möönab, et kui kohalikul omavalitsusel on teada põhjendused, mis välistavad igal juhul kaevandamise võimalikkuse tulevikus, saab ja tuleb nende asjaoludega põhjendada ka geoloogilise uuringu nõusoleku andmata jätmist, kuid antud juhul seda tehtud ei ole ja otsuses on viidatud üksnes MaaPS § 34 lg 1 p 16 sättele. Kuigi Keskkonnaametil puudub seadusest tulenev pädevus anda hinnangut kohaliku omavalitsuse toimingute õiguspärasusele, leiab Keskkonnaamet, et Palupera Vallavolikogu kaalutlus ei pruugi olla teostatud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Riigikohtu hinnangul on kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine või andmisest keeldumine maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lg 2 alusel menetlustoiming – tegemist on osaga uuringuloa taotluse menetlusest, mis lõppeb loa andmise või sellest keeldumisega. MaaPS § 20 lg 1 p 9 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringu andmisega. MaaPS § 20 lg 3 kohaselt on MaaPS § 20 lg 1 punktis 9 nimetatud juhul üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest keeldumise aluseks kohaliku omavalitsuse mittenõustumine, kui üldgeoloogilise uurimistöö luba antakse maavara otsinguks. Mittenõustumise korral tohib üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsinguks või uuringuloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Seega on kohaliku omavalitsuse seisukoht siduv selles tähenduses, et ei loa andja ega ka Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata kohaliku omavalitsuse seisukohti, sh hinnata nende õiguspärasust, millest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest keeldumise peale kaebuse esitamine halduskohtusse lubatud.

Vaidlustatud Palupera Vallavolikogu otsusest (tl 6-7) nähtuvalt on vastustaja nõusoleku andmisest keeldumist põhjendanud sellega, et käesoleva geoloogilise uuringu loa taotlusega nõustumisel annaks Palupera vald sisuliselt nõusoleku ka Miti kinnistu kaevandamise loale.

Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuna see ei ole piisav kaalutlus geoloogilise uuringu menetlusele nõusoleku andmata jätmiseks. Kohus nõustub kaebajaga, et uuringuloa andmine ja kaeveloa andmine on eraldiseisvad ja eraldi kriteeriumitel põhinevad menetlused, ning et uuringuloa andmine ei garanteeri hiljem selle loa omanikule kaevandamise loa saamist. MaaPS sätete kohaselt on geoloogilise uuringu luba ja kaevandamisluba kaks sõltumatut menetlust. Kaevandamisloa taotlemine on geoloogilise uuringuloa menetlusest eraldiseisev ja oluliselt põhjalikum menetlus, kuivõrd kaevandamisega seotud erinevate huvide ja õiguste puutumus ning võimalikud keskkonnamõjud ja –tagajärjed on uuringu teostamisega võrreldes oluliselt kaalukamad. Samas annab geoloogilise uuringu läbiviimine Miti kinnistul nii kinnistu omanikule, kohalikule omavalitsusele ja kui ka selle territooriumil elevatele isikutele teavet, kas antud piirkonnas üldse on võimalik maavara kaevandada või mitte. Käesoleval ajal ei ole võimalik hinnata, kas Miti kinnistul üldse on võimalik ja otstarbekas maavara kaevandada või mitte. Samas ei anna geoloogilise uuringu luba uuringu teostajale garantiid ja ei tekita õigustatud ootust, et talle hilisemalt maavara kaevandamiseks luba väljastatakse. MaaPS § 25 lg 1 sätte kohaselt tekib lõplik maavara kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel.

Seega on kohtu arvates vastustaja etteruttavalt asunud hindama, kas kaevandamisluba on võimalik välja anda, kuid seda hinnangut ei ole ei ole temalt taotletud.

Kuigi Palupera Vallavolikogult küsiti arvamust geoloogilise uuringu osas, on vastustaja põhjendanud kaevandamisega mittenõustumist järgmiste asjaoludega: olemasolevates kaevandustes on ehitusmaavara varusid piisavalt järgnevaks kümneks aastaks, samuti leitakse, et mõistlik on enne uue kaevanduse avamist kasutada ära olemasoleva Palupera ja Kasemäe karjääri varud.

Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud ka kaevandamise lubamine, kui olemasolevad karjääride varud on ammendunud.

Mis puutub vastustaja põhjendusse, et vajalik on anda esialgne keskkonna mõjude hinnang antud ala kaevetöödele, sest geoloogilisele uuringule järgneva kaevandamisega ei ole välistatud kahju tekkimise oht, siis on Keskkonnaamet, juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 kohaselt teostanud keskkonnamõjude eelhindamise ja leidnud, et Miti kinnistul kavandatava geoloogilise uuringuga ei mõjutata kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, kohalikku veerežiimi, ei ületata piirmäärasid müra, õhu, saastatuse ja vibratsiooni osas, mistõttu Miti III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise menetluse käigus ei algatata keskkonnamõju hindamist. Samas ei välistata, et taotluse otsuse eelnõud ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõud, mis on esitatud Palupera Vallavalitsusele koos Lignator taotlusega ja esitatakse pärast kohaliku omavalitsuse seisukoha saamist arvamuse andmiseks Eesti Maavarade Komisjonile, võidakse loa menetluse käigus arvamuse andjate esitatud põhjendatud asjaoludest ja seisukohtadest tulenevalt loa menetluse käigus täiendada.

Kohtu arvates ei mõjuta geoloogiliste uuringute tegemine Miti kinnistul ka üldplaneeringu järgset maakasutust, sest geoloogilise uuringu tulemusena on isikul õigus algatada planeering, millega muudetakse ära kehtestatud planeering. Ka Keskkonnametile teadaolevalt ei näe Palupera valla üldplaneering ega arengukava Miti kinnistu suhtes ette piiranguid, mis välistaksid või piiraksid kaevandustegevust, mistõttu kaalutluse teostamisel nimetatud asjaoludele tuginemine võib viia ebaõige otsuseni.

Kohus leiab, et kui vastustajal olid teada põhjendused, mis välistavad igal juhul kaevandamise võimalikkuse tulevikus, siis oleks tulnud nende asjaoludega põhjendada ka geoloogilise uuringu nõusoleku andmata jätmist, sest selliseks uuringuloaks, millise puhul on ette näha, et hilisemalt kaevandamisluba ei väljastata, nõusoleku andmisel ei oleks tegemist tõhusa ja ökonoomse haldusmenetlusega, kuid antud juhul seda tehtud ei ole ja vaidlustatud otsuses on viide üksnes MaaPS § 34 lg 1 punktile 16. Kohtu arvates ei saa olla tuginemine ainult kaevandamisloaga seotud MaaPS normidele põhjendatud. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist, et vald oleks kaalunud pooltja vastuargumente uuringuloa andmisel või sellest keeldumisel ja lähtunud seadusest, siis tuleb keeldumine lugeda õigusvastaseks.

Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et vastustaja mittenõustumine Miti kinnistule geoloogilise uuringuloa andmisega on põhjendamatu, õigusvastane ja riivab ebaproportsionaalselt kaebaja põhiseadusega tagatud omandiõigust, mistõttu kohus rahuldab kaebuse ja tühistab Palupera Vallavolikogu 01.10.2010 otsuse nr 1-1/26 ning teeb ettekirjutuse kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata mõistliku aja jooksul. Kohtu arvates on mõistlikuks ajaks antud juhul üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja OÜ Lignator Mets on kandnud menetluskulusid, mille kohta on esitatud kulude kandmist tõendavad dokumendid järgmiselt: õigusabikulud 2849.17 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 15.98 eurot, kokku 2865.15 eurot. Kohus leiab HKMS § 93 lg 5 alusel, et põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks tuleb lugeda 1450 (üks tuhat nelisada viiskümmend) eurot ning nimetatud kulud tuleb välja mõista Palupera Vallavalitsuselt OÜ Lignator Mets kasuks.

Maare Aloe kohtunik