2-09-35009/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-09-35009 Määruse tegemise aeg ja koht 14.aprill 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi I. K.i avaldus vanema õiguste määramiseks lapse suhtes ning N. K. avaldus vanema õiguste määramiseks lapse suhtes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine/menetluse lõpetamine Menetlusosalised

Avaldaja/puudutatud isik: I. K. (IK xxxx, elukoht: xxx ) Esindaja: vandeadvokaat L. T.

Puudutatud isik/avaldaja: N. K. (IK xxx, elukoht: xxx) Esindaja: vandeadvokaadi vanemabi I. G.

Puudutatud isik: J. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat V. V.

Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK 75001017)

Eestkosteasutuse esindaja: M. T. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada I. K.´i ja N. K. vaheline kompromiss, mille kohaselt:

- J. K.i (sünd 06.08.2000.a. ) elukohaks jääb tema isa I. K.i elukoht. - I. K. ja N. K. lepivad kokku lapsega suhtlemise korra selliselt, et J. K. kohtub oma ema N. K.ga igal töönädalal 2 korda, üheks päevaks on teisipäev, teise päeva lepivad laps (J. K.) ja ema (N. K.) omavahel kokku. Samuti kohtub J. K. ema N. K.ga kahel puhkepäeval kuus, konkreetse päeva lepivad ema ja laps omavahel kokku. Kohtumiste soovituslikeks kellaaegadeks on tööpäeviti 16.20 – 20.00 ja puhkepäeviti 10.00 – 20.00. - I. K. ja N. K. kohustuvad teineteist teavitama lapse haigestumisest.

2 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-35009 I. K.i avaldus vanema õiguste määramiseks lapse suhtes ning N. K. avaldus vanema õiguste määramiseks lapse suhtes menetlus. 3. Jätta I. K.i ja N. K. menetluskulud nende endi kanda ja alaealisele lapsele osutatud riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

4. Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest

ASJAOLUD

I. K. esitas 20.07.2099 Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Avalduse kohaselt elavad I. K. ja N. K. alates 2009.a algusest lahus. Neil on xxx.a sündinud poeg J. K.. N. K. ei soovi mingil moel lapse elus osaleda. Laps on avaldanud soovi elada koos avaldajaga. Avaldaja palub määrata J. K.i elukohaks tema elukoht aadressil xxx N. K. esitas 18.12.2009 kohtule avalduse vanema õiguste määramiseks. Avalduse kohaselt on N. K. ja I. K.i abielust sündinud 06.08.2000.a poeg J. K.. Käesoleval ajal elavad avaldaja ja puudutatud isik lahus. Poeg J. K. elab koos isaga aadressil xxx. Vanemate vahel puudub kokkulepe selles, kellega neist poeg elama peab. N. K. leiab, et poeg peab elama koos temaga. Avaldajale kuulub korter aadressil xxx. Korteris on olemas tingimused poja jaoks mängimiseks ja ööbimiseks. Avaldaja suudab oma poja eest hoolitseda. I. K. takistab avaldajat lapsega suhelda, meelestab poega tema vastu, kutsub lapses esile „emast negatiivse kujutluspildi“. Avaldaja leiab, et sellega rikutakse nii tema kui ka lapse õigusi. N. K. palub määrata alaealise J. K.i elukohaks tema elukoht. Alternatiivnõudena palub avaldaja määrata avaldaja ja poja järgmine suhtlemiskord: 1. I. K.i töötamise ajal teises vahetuses (15.00 – 01.15) võtab avaldaja poja koolist ja poeg viibib tema juures kuni järgmise päeva kella 08.00 hommikul. Peale seda saadab avaldaja ta kooli. 2. I. K.i töötamise ajal öises vahetuses (23.00 – 9.15) viibib poeg avaldaja juures kella 20.00 kuni järgmise päeva kella 8.00. Peale seda saadab avaldaja poja kooli. 3. Iga kuu esimesel ja kolmandal puhkepäeval alates reedest peale tundide lõppu kuni esmaspäevani kella 8.00 viibib poeg avaldaja juures. 4. Poeg veedab avaldaja juures jõulupühad alates 24.detsember kuni 27 detsember või uusaastapühad alates 31.detsember kuni 3.jaanuar. 5. Kooli sügisvaheajal viibib poeg avaldaja juues 3 päeva. Kooli talvevaheajal viibib poeg avaldaja juures 1 nädala. Kooli kevadvaheajal viibib poeg avaldaja juures 3 päeva. Suvevaheajal viibib poeg avaldaja juures tema puhkuse ajal 1 kuu. Viru Maakohtu 18.12.2009 määrusega olid I. K.i ja N. K. avaldused liidetud ühte menetlusse. Viru Maakohtu 09.02.2011 määrusega oli rahuldatud N. K. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja rakendatud esialgse õiguskaitse korras järgmisi hagi tagamise abinõusid: N. K.l on õigus kohtuda ja suhelda poja J. K.iga igal teisipäeval kella 16. 20 – 20.00 ja üle nädala laupäeval kella 10.00 – 20.00.

3 KOHTUISTUNG Kohtuistungil 08.04.2011 saavutasid I. K. ja N. K. kompromissi lapse elukoha ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramises. Alaealise J. K.i esindaja V. V. toetas esitatud kompromissi. Sotsiaalhoolekandekeskuse esindaja M. T. toetas vanemate kompromissi, leides, et kokkuleppelistel aegadel peaks arvestama eelkõige lapse soovi ja tahet.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamist hagita menetluses.

Vastavalt TsMS § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning on alaealise lapse huvides. Kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab vajalikuks vanematele selgitada, et vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 143 lg1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult ning lg 2 kohaselt vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmise korral kannavad pooled menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kuna I. K. ja N. K. on sõlminud kompromissi, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda.

Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus leiab, et asjas alaealisele lapsele osutatud riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda.

4 Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 ning 477 lg1 kinnitab kohus esitatud kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

Helgi Vinni Kohtunik