2-10-58595/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-58595

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. aprill 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-58595

Tsiviilasi

OÜ Teearu Grupp hagi OÜ Trassid vastu 119 574,77 euro

(1 870 938,58 krooni) ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

108 678,33 eurot (1 700 446,40 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Teearu Grupp (registrikood 10694251; asukoht

Ilmatsalu 3b, 51014 Tartu), seaduslik esindaja juhatuse liige Tarmo

Aru ja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ;

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; telefon 503 4279; e-

post tarvo.ilves@julianus.ee);

kostja OÜ Trassid (registrikood 11077939; asukoht Savimäe 3,

Vahi küla, Tartu vald, 60543 Tartu maakond), seaduslik esindaja

juhatuse liige Allan Valgerist, e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

23. märts 2011

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Teearu Grupp hagi OÜ Trassid vastu osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Trassid OÜ Teearu Grupp kasuks 88 102 (kaheksakümmend kaheksa

tuhat ükssada kaks) eurot ja 77 senti, millest 85 018,88 eurot on põhinõue ja 3083,89 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 08.02.2011 seisuga.

3. Välja mõista OÜ-lt Trassid OÜ Teearu Grupp kasuks viivis protsendina põhinõudelt

106 799,33 eurolt (04.03.2011 Tartu Maakohtu osaotsusega põhinõude katteks välja mõistetud

21 780,45 eurot ja käesoleva kohtuotsusega põhinõude katteks välja mõistetud 85 018,88 eurot)

alates 09.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP

intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõuded kokku ei või ületada põhinõuet.

4. Jätta Tartu Maakohtu 25.11.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

5. Jätta OÜ Teearu Grupp menetluskulud 76% ulatuses OÜ Trassid kanda ja OÜ Trassid

menetluskulud 24% ulatuses OÜ Teearu Grupp kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

2(6)

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 5-8)

OÜ Teearu Grupp (hageja) ja OÜ Trassid (kostja) sõlmisid 2010. aasta kevadel suulise töövõtulepingu,

mille kohaselt osutas hageja kostjale Pärnu linnas asfalteerimistööde teenust 4 200 446,40 krooni

ulatuses. Hageja esitas kostjale 01.08.2010 tehtud tööde üleandmis-vastuvõtuakti nr 1036-01.08.2010

ning väljastas arve nr 10061. Kostja tasus arve saamisel 500 000 krooni ja saatis 03.08.2010 e-kirjaga

hagejale korrigeeritud akti. 23.08.2010 saatis hageja kostjale uue akti, kus olid poolte esindajate poolt

üle mõõdetud tööde mahud. Kostja nimetatud aktile ei reageerinud ega tasunud ka varem esitatud arvet

ülejäänud ulatuses. Pooled kohtusid 05.10.2010 läbirääkimisteks, mille käigus andis hageja kostjale

üle pretensiooni. Kostja selgitas, et esialgu ei tasuta hagejale midagi, kuna hageja ei korrigeerinud

tehtud tööde üleandmis-vastuvõtuakti selliselt nagu kostja oli seda hagejalt nõudnud. Kostja keeldus

hagejale tasumast ka summat, mille osas ei ole poolte vahel vaidlust. 26.10.2010 sai hageja kostjalt

vastuse pretensioonile koos tasaarvelduse avaldusega, mille kohaselt kostja tasaarveldas AS-lt Baltifalt

nõude loovutamise lepingu alusel saadud 2 000 000 krooni suuruse nõude hageja nõudega. Hageja ei

vaidle kostja tasaarvelduse avaldusele vastu ja eelnevast tulenevalt on hageja nõue kostja vastu peale

500 000 krooni tasumist ja 2 000 000 krooni tasaarveldamist 1 700 446,40 krooni (4 200 446,40 -

500 000 - 2 000 000). Kostjale esitatud arvel on viivise määraks 0,5% päevas, mis on olnud

tavapärane määr pooltevahelistes suhetes. 23.11.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

563 129,44 krooni. Hageja palub kostjalt alates 24.11.2010 välja mõista ka lisanduva viivise 0,5%

päevas põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni.

Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 263 575,84 krooni (põhinõue

1 700 446,40 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 23.11.2010 seisuga 563 129,44 krooni) ning

lisanduva viivise põhinõudelt alates 24.11.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,5% päevas iga

maksmisega viivitatud päeva eest.

Hageja lisas avaldusele koopia 01.08.2010 arvest nr 10061 (tl 24), tehtud tööde üleandmis-

vastuvõtuaktist nr 1036-01.08.2010 (tl 26-28), tehtud tööde üleandmis-vastuvõtuaktist nr 1036-

12.07.2010 (tl 31-33), 04.10.2010 pretensioonist (tl 34-35), 22.10.2010 vastusest pretensioonile ja

tasaarvestuse avaldusest (tl 36-37) ja 25.11.2009 arvest nr 90133 (tl 38).

Kostja vastus hagile (tl 75-77)

Kostja tunnistas hagis tema vastu esitatud nõudeid osaliselt 340 790 krooni ulatuses, ülejäänud osas

vaidles kostja hagile vastu.

Kostja vastuse kohaselt ei võtnud ta hageja tehtud töid vastu, sest hageja ei esitanud kostjale tehtud

tööde mahtu ja maksumust adekvaatselt kajastavat akti. Hageja 01.08.2010 tehtud tööde üleandmis-

vastuvõtuaktis esitatud andmed ei olnud õiged. Kostja saatis hagejale 03.08.2010 enda poolt

korrigeeritud akti summas 3 040 790 krooni, kuid hageja sellega ei nõustunud. Seega ei ole pooled

jõudnud kokkuleppele, millises mahus on hageja töid teinud ning kui suures summas on tal õigus

tehtud tööde eest tasu saada. Hageja kohustus on tõendada, et ta on teostanud töid hagis märgitud

mahus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tasunõudest 4 200 446,40 kroonist tuleb maha

arvestada kostja poolt hagejale tasutud 500 000 krooni ja hageja tasunõudega tasaarvestatud kostja

poolt AS-lt Baltifalt omandatud nõue hageja vastu summas 2 000 000 krooni. Lisaks leiab kostja, et

hageja tasunõudest tuleb maha arvestada garantiisumma 200 000 krooni, mis pidi vastavalt poolte

kokkuleppele jääma kuni garantii lõpuni hagejale välja maksmata. Arvestades nimetatud summad

3(6)

kostja poolt aktsepteeritud 3 040 790 kroonist maha, on kostja kohustatud hagejale tasuma

340 790 krooni. Kostja ei nõustu hageja nõudega tasuda põhinõude tasumisega viivitamise eest viivist

563 129,44 krooni ja kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,5% iga maksmisega viivitatud päeva eest.

Kuna pooled ei ole sellises viivisemääras kokku leppinud, kuulub kohaldamisele seadusjärgne

viivisemäär. Ka arve osalist tasumist ei saa lugeda arvel märgitud viivisemääraga nõustumiseks, vaid

lepingu osaliseks täitmiseks. Kostjat saaks lugeda hageja esitatud arvel märgitud viivisemääraga

nõustunuks juhul, kui kostja oleks tasunud hagejale sellise viivisemäära alusel arvestatud suuruses

viivist. Kostja ei ole aga hagejale sellises määras viivist tasunud. Asjaolule, et pooled ei ole sõlminud

kokkulepet seaduses sätestatust kõrgema viivisemäära kohaldamises, osutab 04.10.2010 kostjale

esitatud pretensioon, kus hageja ise on arvestanud viivist seadusjärgses määras.

Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 84-86)

Hageja palus kohtul teha osaotsuse seoses nõude osalise õigeksvõtuga 340 790 krooni

(21 780,45 euro) ulatuses, ülejäänud hagi osas jätkata menetlust hagis ning antud seisukohas toodud

asjaoludel ja hagi rahuldada.

Hageja märkis, et lepinguobjektidel teostatud tööd mõõdeti poolte esindajate poolt üle ja et kostja

objektijuht Rein Korjus on kinnitanud mõõtmistulemuste õigsust tehtud tööde üleandmis-

vastuvõtuaktis nr 1036-12.07.2010. Mõõtmistulemustest lähtudes on koostatud akt nr 1036-01.08.2010

ja arve nr 10061. Kostja hagejale pretensioone töö kvaliteedi ja mahu osas ei esitanud, vaid tasus arve

saamisel koheselt 500 000 krooni. Seega on kostja oma tegudega kinnitanud, et on hagejalt töö vastu

võtnud. Hageja teatab, et pooled ei ole sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid garantii korras

tagatisraha kinnipidamiseks. Kui kostja väidab vastupidist, peab ta seda menetluses tõendama. Hageja

ei nõustu kostjaga ka selles, et viivise arvestamisel tuleks aluseks võtta seadusjärgne viivisemäär, kuid

hageja muudab viivise arvestust ja nõuab viivist määras 0,5% nädalas ehk 0,07% päevas. Viiviste

arvestamine sellises määras on poolte vahel tavapärane. Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks

muutunud viivis 08.02.2011 seisuga 170 492,18 krooni (10 896,44 eurot) ja kogu nõue seega

1 870 938,58 krooni (119 574,77 eurot) (1 700 446,40 + 170 492,18). Samuti palub hageja mõista

kostjalt alates 09.02.2011 hageja kasuks välja viivise 0,07% päevas iga maksmisega viivitatud päeva

eest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Hageja esitas kohtule koopia 06.06.2008 tööettevõtulepingust, kinnitamaks, et pooltevahelistes suhetes

ei ole tavaliselt garantiikohustuse täitmise tagamiseks tagatises kokku lepitud (tl 88-94), kostjale

varasemalt esitatud arvetest, millest nähtub viivisemäär 0,5% päevas (tl 95-97) ning tehtud tööde

üleandmis-vastuvõtuaktist nr 1036-12.07.2010 (tl 98-103).

23.03.2011 kohtuistung (tl 120-123)

Hageja jäi esitatud nõude juurde. Kostjal on osaliselt täitmata töövõtulepingust tulenev tasu maksmise

kohustus. Kostja väitel on tasumisega viivitatud põhjusel, et hageja ei ole esitanud tööde üleandmisel

korrektset dokumentatsiooni. Samas ei ole kostja pidanud vajalikuks esitada oma väite kinnitamiseks

ühtegi tõendit. Hageja on tõendanud, et tehtud tööde mahud on mõlemapoolselt kinnitatud. Kostjale

01.08.2010 esitatud akt kajastab töid ülemõõdetud mahus. Arve on samuti koostatud uute andmete

alusel. Garantii kohaldamise osas ei ole pooled antud lepingus ega ka varasemates lepingutes kokku

leppinud. Hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista nii osaotsusega rahuldamata

jäänud põhinõue, sissenõutavaks muutunud viivis vastuväidetes esitatud määras kui ka lisanduv viivis

alates 09.02.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,07% päevas iga maksmisega viivitatud päeva

eest. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja jäi esitatud vastuväidete juurde. Kostja märkis, et ei ole 01.08.2010 tehtud tööde üleandmis-

vastuvõtuaktis kajastatud töid täies mahus aktsepteerinud. Kuna hageja ei suutnud õigeks ajaks tellitud

töid valmis teha, siis hakkas kostja ise neid töid tegema, et leppetrahvidest pääseda. Ilmselgelt ei oleks

hageja oma töödega ilma kostja abita valmis saanud. Kostja töötas lõikudel, kus olid puudujäägid ja

kuivõrd kostja töölised ei ole asfalteerijad, siis oli kostja töö oluliselt kallim hagejaga kokkulepitust.

Selle üle, kes peaks kompenseerima hinnavahe, tekkis vaidlus. Kuna kogu hageja poolt kostjale

esitatud dokumentatsioon ei vastanud nõuetele, siis ei saanud kostja ka sel põhjusel maksta lõpparvet.

Detsembris 2010 anti dokumendid järelevalvele uuesti ülevaatamiseks. Kvaliteedi osas on dokumendid

4(6)

tänaseks esitatud ja järelevalve on selle vastu võtnud. Objekti lõplik üleandmine on oktoobris 2011 ja

siis hakkavad kehtima garantiid. Kostja leiab, et hageja saab viivist arvestada seadusjärgses määras.

Arvel näidatud määr 0,5% päevas ei kajasta pooltevahelist kokkulepet.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 2010. aasta kevadel suulise töövõtulepingu,

mille kohaselt kohustus hageja kostjale osutama Pärnu linnas asfalteerimistööde teenust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö),

teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

3. Hageja väitel on OÜ Teearu Grupp täitnud oma lepingulise põhikohustuse – teha kokkulepitud töö –

nõuetekohaselt, kuid kostja on oma põhikohustuse – maksta tehtud töö eest tasu – täitnud osaliselt.

Hageja väitel on ta teostanud asfalteerimistöid 4 200 446,40 krooni ulatuses, kostja väitel aga

3 040 790 krooni ulatuses. Pooled kinnitavad, et vahe tasus tuleneb tehtud tööde erinevast mahust.

Kostja hinnangul ei ole hageja teinud töid tehtud tööde üleandmis-vastuvõtuaktis nr 1036-01.08.2010

näidatud mahus. Hageja väitel tugineb eelpool nimetatud akt tehtud tööde üleandmis-vastuvõtuakti

nr 1036-12.07.2010 alusel lepinguobjektil teostatud mõõtmistulemustele, millised on kinnitatud kostja

objektijuhi Rein Korjuse poolt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule tehtud tööde üleandmis-vastuvõtuakti

nr 1036-01.08.2010 (tl 26-28) ja nr 1036-12.07.2010 (tl 31-33, 98-100, 101-103). Akte omavahel

võrreldes nähtub, et 12.07.2010 seisuga on hageja näidanud tehtud tööde maksumuseks

3 536 986 krooni ja 01.08.2010 seisuga pärast hageja poolt tehtud tööde ülemõõtmist kostja poolt

summas 3 500 372 krooni. Nimetatud summa on hageja aluseks võtnud ka arve nr 10061 (tl 24)

koostamisel. Tehtud tööde maksumus 01.08.2010 aktil on 12.07.2010 aktiga võrreldes vähenenud

seoses töömahtude vähenemisega. Kostja objektijuht Rein Korjus on 12.07.2010 aktidel (tl 98-100,

101-103) oma allkirjaga kinnitanud hageja poolt tegelikult tehtud tööde mahtu objektil. Töömahtude

hindamiseks ei ole pooled teisi akte kohtule esitanud. Hageja väitel on akt nr 1036-01.08.2010

koostatud 12.07.2010 mõõtmistulemustest lähtudes. Kohus tuvastas esitatud akte hinnates erinevuse

vaid Õhtu tänava sõidutee osas. Hageja on näidanud 12.07.2010 aktil Õhtu tänava sõidutee

asfalteerimise ettevalmistustööde ja asfalteerimise mahuks 3419 m2 (tl 98, 101), samas kui kostja on

nõustunud hageja poolt tehtud töödega mahus 3292 m2 (tl 101). Hageja ei ole 01.08.2010 akti esitades

nimetatud mahust lähtunud, vaid on näidanud Õhtu tänava sõidutee asfalteerimistööde

ettevalmistamise ja asfalteerimise mahuks 3392 m2 (tl 26). Seega tuleb tehtud tööde maht viia

kooskõlla kostja poolt aktsepteeritud tööde mahuga, milleks on 3292 m2 ja mis rahaliselt on

806 540 krooni (3292 × 27 + 3292 × 100 + 3292 × 118) 831 040 krooni (91 584 + 339 200 + 400 256)

asemel. Eeltoodust järeldub, et hageja on teostanud asfalteerimistöid 3 475 872 krooni ulatuses

(3 500 372 - 24 500), millele lisandub käibemaks 20%, kokku seega 4 171 046,40 krooni

(266 578,45 euro) ulatuses.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tasunõudest tuleb maha arvestada kostja poolt hagejale

tasutud 500 000 krooni ja hageja tasunõudega tasaarvestatud kostja poolt AS-lt Baltifalt omandatud

nõue hageja vastu summas 2 000 000 krooni. Seega on hagejal kostja vastu töövõtulepingust tulenev

tasunõue summas 1 671 046,40 krooni (4 171 046,40 - 500 000 - 2 000 000), so 106 799,33 eurot.

6. Kostja väitel leppisid pooled kokku, et ehitusseadusest (EhS) tuleneva garantiikohustuse täitmise

tagatiseks on tööde maksumusest 200 000 krooni, mis jääb kuni garantiiperioodi lõpuni hagejale välja

maksmata, mistõttu palub kostja garantiisumma hageja tasunõudest maha arvestada. Hageja väitel ei

ole pooled sõlminud kokkuleppeid garantii korras tagatisraha kinnipidamiseks.

EhS §-s 4 sätestatud ehitise garantii kujutab endast VÕS § 650 lg-s 1 sätestatud töövõtugarantii

alaliiki. Garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal

5(6)

ilmsiks tulnud ehitusvead. Garantiikohustuse täitmise tagamiseks kokkulepitud tagatise eesmärk on

kindlustada võlausaldajale täiendavad sissenõudevõimalused juhuks, kui võlgnik oma kohustusi ei

täida või täidab need mittenõuetekohaselt. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tõendatud poolte vahel

kokkulepe garantii korras tagatisraha kinnipidamiseks summas 200 000 krooni. Kohus osundas kohtu

põhjenduste p-s 4 hagimenetluses kehtivale tõendamise kohustuse põhimõttele, mille kohaselt peab

kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled ei ole

kokku leppinud tõendamiskoormise seaduses sätestatust erinevas jaotuses. Seega tuleb tagatisraha

kokkuleppe olemasolu tõendada kostjal. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit tagatisraha

kokkuleppe kohta. Lepinguõiguses kehtiv vormivabaduse põhimõte kaitseb suulisele kokkuleppele

tuginenud poolt juhul, kui tal on vaidluse korral võimalik kokkuleppe olemasolu tõendada. Kuna

kostja on tagatisraha kokkuleppe väite esitamisel jäänud paljasõnaliseks, siis ei kuulu hageja tasunõue

200 000 krooni võrra vähendamisele.

7. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivisenõude,

taotledes kostjalt 08.02.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 170 492,18 krooni ja alates

09.02.2011 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on hagiavalduses arvutanud viivist arvel märgitud määras 0,5% päevas, kuid kostjapoolse

vastuväite esitamisel, et poolte vahel puudub kokkulepe arvel näidatud määras viivise arvestamiseks,

on hageja märkinud, et ta kostja seisukohaga ei nõustu, muutes samas viivise arvestust ja nõudes

viivise tasumist määras 0,5% nädalas ehk 0,07% päevas vastavalt varasemalt (06.06.2008) sõlmitud

lepingule.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et antud suulise töövõtulepingu sõlmimisel lepiti

kokku seaduses sätestatust erinevas viivise määras. Asjaolust, et hageja märkis kostjale esitatud arvele

viivise määraks 0,5% päevas, iseenesest poolte kokkulepet järeldada ei saa. Kohus möönab, et

majanduskäibes võib praeguses asjas esitatud arvele sarnaste arvete esitamine olla tavapärane

käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud. Siiski ei tähenda sellise arve

vastuvõtmine ja oma kohustuse osaline täitmine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel

esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Hageja ei ole antud kohtumenetluses

tõendanud ka asjaolu, et pooled lähtusid vaidlusaluse suulise töövõtulepingu sõlmimisel 06.06.2008

sõlmitud tööettevõtulepingus (tl 88-93) viivise määra osas kokkulepitust, so viivise määrast 0,5%

nädalas. Hageja seadusliku esindaja Tarmo Aru seletuse kohaselt (tl 122) on enamus töid kostjale

tehtud tellimuse esitamise ja hinnapakkumisele nõustumise andmisega ning tehtud tööde akti esitamise

järgselt tasu maksmisega.

Hageja viivisenõue on põhjendatud seadusjärgses viivitusintressi määras, mis vaidlusalusel ajal oli 8%

viivitatud maksesummast aastas ehk 0,02% päevas. Kostja jäi oma rahalise kohustuse täitmisega

viivitusse 26.09.2010, olles eelnevalt tasunud hagejale 500 000 krooni. 02.10.2010 tasaarveldas kostja

hageja tasunõudega AS-lt Baltifalt omandatud nõude hageja vastu summas 2 000 000 krooni. Kuna

kohus leidis, et kostja võlgneb hagejale lepingujärgse tasuna 4 171 046,40 krooni, siis on kostja olnud

rahalise

kohustuse

täitmisel

viivituses

3 671 046,40 krooni

maksmisega

7 päeva

ja

1 671 046,40 krooni maksmisega 129 päeva 08.02.2011 seisuga. Kokku on sissenõutavaks muutunud

viivise suuruseks 48 252,46 krooni (3 671 046,40 × 7 × 0,02%) + (1 671 046,40 × 129 × 0,02%), so

3083,89 eurot.

6(6)

8. Kohus mõistis 04.03.2011 hagi osalisel õigeksvõtul põhineva osaotsusega kostjalt hageja kasuks

välja 21 780,45 eurot põhinõude katteks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kokkuvõttes käesoleva

otsusega hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 88 102,77 eurot (85 018,88 eurot

põhinõude ja 3083,89 eurot sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks). Lisaks mõistab kohus

kostjalt välja lisanduva viivise seadusjärgses määras alates 09.02.2011 kuni põhinõude

106 799,33 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõuded kokku (juba sissenõutavaks muutunud ja lisanduv

viivis) ei või ületada põhinõuet.

9. Kohus tagas hageja taotlusel 25.11.2010 määrusega (tl 56-58) hagi ning seadis kostjale kuuluvale

Rukki tn 3 (registriosa nr 3354804), Rukki tn 5 (registriosa 3355004) ja Vasara tn 16 (registriosa

4560003) kinnistule kohtulikud hüpoteegid vastavalt 170 000 krooni, 170 000 krooni ja

797 323,40 krooni ulatuses hageja kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

10. TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hageja nõude 76% ulatuses (109 883,22 eurot

144 668,86 euro suurusest nõudest), jätab hageja menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 24% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik