3-11-923/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRavimiamet esitas 12.04.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 11.03.2011 vaideotsuse tühistamiseks. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus AKI 11.03.2011 ettekirjutuse peatamiseks. Vaidlustatud 11.03.2011 vaideotsusega tegi AKI Ravimiametile ettekirjutuse võimaldada AS-le Eesti Ajalehed juurdepääs 10.01.2011 teabenõudes nõutud teabele osas, millele ei anna seadus alust juurdepääsupiirangu kehtestamiseks, eelkõige ärisaladuse ja isikuandmete (sh delikaatsete isikuandmete) kaitseks. 11.03.2011 ettekirjutus-hoiatusega määras AKI ettekirjutuse täitmise tähtajaks 11.04.2011 ning tegi väärtoemenetluse hoiatuse.
Legislator headnote
AI generated3-11-923/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
Full text
M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-923 Haldusasi Ravimiameti kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 11.03.2011 vaideotsuse tühistamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine läbivaatamatult. Resolutsioon
1. Tagastada kaebus Ravimiametile halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel.
2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata seoses kaebuse tagastamisega halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
3. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tal on õigus pöörduda sotsiaalministri poole Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lg 3 alusel.
4. Edastada käesolev kohtumäärus koos kaebuse materjaliga kaebajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 3).
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
Ravimiamet esitas 12.04.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 11.03.2011 vaideotsuse tühistamiseks. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus AKI 11.03.2011 ettekirjutuse peatamiseks.
Vaidlustatud 11.03.2011 vaideotsusega tegi AKI Ravimiametile ettekirjutuse võimaldada AS-le Eesti Ajalehed juurdepääs 10.01.2011 teabenõudes nõutud teabele osas, millele ei anna seadus alust juurdepääsupiirangu kehtestamiseks, eelkõige ärisaladuse ja isikuandmete (sh delikaatsete isikuandmete) kaitseks. 11.03.2011 ettekirjutus-hoiatusega määras AKI ettekirjutuse täitmise tähtajaks 11.04.2011 ning tegi väärtoemenetluse hoiatuse.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 4 alusel tagastab halduskohus kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.
Eriarvamused, mis tekivad valitsusasutuste vahel õiguse kohaldamisel, tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavaheliste õigusvaidluste lahendamise erinormiks on Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 101. Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lg 1 sätestab, et valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda ning sama paragrahvi teise lõike alusel lahendab ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste õiguslikud vaidlused minister.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lg 3 kohaselt erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus. Analoogses vaidluses on haldusorgani kaebeõiguse küsimust halduskohtumenetluses selgitanud ka Riigikohus 20.10.2004 määruses asjas nr 3-3-1-38-04. Nimetatud haldusasjas tagastati Maksuja Tolliameti kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel, mis oli esitatud seonduvalt Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud ettekirjutusega. Riigikohtu halduskolleegium on nimetatud määruses asunud seisukohale, et „/…/Käesoleval juhul on haldussuhe kujunenud kahe valitsusasutuse vahel.
Valitsusasutuste tegevust reguleerivaks seaduseks on Vabariigi Valitsuse seadus, mis kuulub PS §-s 104 nimetatud seaduste hulka. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et halduskohtud on selle asja lahendanud VVS §-le 101 lg 3 tuginedes õigesti. VVS § 101 lg-s 3 sätestatud õigusvaidluste lahendamise kord hõlmab ka neid juhtumeid, kus vaidlus tekib valitsusasutuste vahel riikliku järelevalve menetluses. Erikaebuse esitaja väide, et konkreetsel juhul puudub õiguslik vaidlus VVS § 101 mõttes, pole põhjendatud. Riiklik järelevalve on kontroll subjekti tegevuse õiguspärasuse üle.
Sellelt pinnalt tekkiv vaidlus saab olla üksnes õiguslik. Puuduvad mõistlikud kaalutlused riikliku järelevalve aktide ja toimingute osas VVS § 101 lg 3 toimeala kitsendamiseks. VVS § 101 lg 3 eesmärgiks on välistada olemuslikult haldusesiseste subordinatsioonisuhete, samuti haldussüsteemi siseste järelevalvesuhete vaidlustatavus halduskohtus. Selline eesmärk ei ole õigusvastane. VVS § 101 lg-s 3 kujundatud kord on piisav, et tagada järelevalvemenetluses osalevate valitsusasutuste õiguste kaitse. Samas ei välista VVS § 101 riiklikku järelevalvet teostava organi sõltumatust järelevalveotsuste langetamisel ega ole vastuolus VVS § 93 lg 6 p-ga 1, mis välistab riikliku järelevalve aktide muutmise teenistusliku järelevalve käigus.
VVS §-s 101 sätestatud kord ei ole taandatav Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud teenistuslikule järelevalve menetlusele. VVS §-s 101 peetakse silmas iseseisvat haldusmenetlust, mille täpsema korra pidi kehtestama Vabariigi Valitsus. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et VVS § 101 lg-s 1 on sätestatud, et riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda. Selline eriseaduse reservatsioon laieneb VVS §-le 101 tervikuna, sh ka lõikele 3/…/“.
Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus HKMS § 11 lõike 4 kohaselt selle esitajale läbivaatamatult tagastada ning selgitada, et käesoleva juhtumi puhul ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, sest taolise kaebuse lahendamiseks on vastav kord ette nähtud VVS §-s 101. Vastavalt Ravimiameti põhimääruse §-le 1 lg 1 on Ravimiamet Sotsiaalministeeriumi valitsusalas tegutsev valitsusasutus. Ravimiametil on õigus pöörduda tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 101 lg 3 sotsiaalministri poole.
Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus tuleb seoses kaebuse tagastamisega halduskohtu pädevuse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.
Elle Kask Kohtunik