2-10-41004/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-10-41004

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2011. a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-41004 Tsiviilasi Artur Sinipalu hagi Aleksander Tšepurovi vastu võla väljamõistmiseks Hagi hind 5879.87 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja Artur Sinipalu

• Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski

• Kostja Aleksander Tšepurov Kohtuistungi toimumise aeg 25.03.2011.a RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Artur Sinipalu kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Artur Sinipalu esitas Aleksander Tšepurovi vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg

92 000 krooni (5879.87 eurot) ja viivised 92 000 krooni (5879.87 eurot).

Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja 13.04.2007.a võlakirja, et ta võlgneb hagejale 92 000 krooni. Kostja kohustus võlgnevuse kustutamiseks tasuma 3000 krooni kuus iga järgneva kuu 10. kuupäevaks kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kostjal oli kohustus tasuda maksegraafiku rikkumisel leppetrahvi 10 000 krooni ning viivist 0.5% päevas tasumisega viivitatud summalt. Kostja on viivituses üle 1000 päeva, hageja nõuab viiviste väljamõistmist põhisumma ulatuses.

Hageja teatas, et ei käsitle kostja 04.10.2007.a avaldust tehingu tühistamise avaldusena. Võlakiri on allkirjastatud seoses poolte ühise ettevõtte Reload Garage OÜ tegevusega. Ettevõtte käivitamiseks ja arendamiseks võeti laenu Hansapangast ja eraisikult, laenu tagatiseks oli hagejale kuuluv korter. Hageja maksis laenud kinni ja seetõttu koostati võlakiri. Kui kostja leiab, et tema tööriistad on E.S. käes, on tal nõue viimase vastu. Võlakirja ei allkirjastatud ähvarduse abil.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt andis ta võlakirjale allkirja ähvarduste tõttu. Hageja isa E.S. tuli 13.04.2007.a koos oma tuttavatega kostja töökohta, nad ähvardasid kostjat vangla ja ebameeldivustega. Tuttavaid esitleti Tartu vangla ülemusena ja inkassofirma omanikuna. Kostja suhtes oli sellel hetkel menetluses kriminaalasi. Kostja kartis ning ei näinud muud võimalust kui alla kirjutada. Kostjaga samas ruumis viibis sel hetkel tema tuttav Martin Taskin, lahkuda neil ei lubatud. Kostja pole hagejalt võlakirjas näidatud summat saanud, allkirja nõuti firma võlgade katteks. Pärast võlakirja allkirjastamist viisid mehed ära nii E.S. kui ka firma tööriistad ja arvutid.

Kostja kirjutas hagejat esindanud OÜ-le Raidman 04.10.2007.a avalduse, et tema võlga ei tasu.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja allkirjastas 13.04.2007.a võlakirja, mille kohaselt ta võlgneb hagejale 92 000 krooni (tl 4). Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel nimetatud faktilise asjaolu tõendatuks.

Kostja vastuväidete kohaselt on leping sõlmitud ähvarduse mõjul. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida, kas kostja on tehingu (võlakirja) nõuetekohaselt tühistanud ning kas tühistamine on kehtiv, s.t kas tehingu tühistamiseks oli alust.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt tühistatakse tehing avaldusega teisele poolele.

Aleksander Tšepurov on esitanud 04.10.2007.a OÜ Raidman paberil avalduse, mille kohaselt on võlakiri välja pressitud. Kostja kirjutab, et „võlga ma ei tunnista, ega nõustu maksma“ (tl 20). Kostja väitel esitas ta selle OÜ-le Raidman ning hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Tühistamisavaldus on tehingut tühistada sooviva tehingu pooleks oleva isiku tahteavaldus, millest järeldub avalduse teinud isiku tahe tehing tühistada. Kohus leiab, et juriidiliste teadmisteta isik ei pea oskama selgesõnaliselt öelda, et ta soovib lepingut tühistada ja esitab tühistamise avalduse. Esitatud avaldusest peab olema näha vähemalt kohustatud isiku tahe seda lepingut mitte täita ning selline seisukoht on kostja esitatud 04.10.2007.a avalduses olemas. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud avaldust tuleb käsitleda lepingu tühistamise avaldusena.

Hagiavaldusele lisatud dokumentide kohaselt andis hageja 11.05.2007.a OÜ-le Raidman volikirja esindamaks hageja huve kostja ja hageja vahelistest õigussuhetest tulenevates kõikides juriidilistes asjaajamistes (tl 5). Seega tuli OÜ Raidman alates 11.05.2007.a käsitelda juriidilistes küsimustes hageja esindajana ning kostja esitas tehingu tühistamise avalduse kohasele isikule, s.t teise poole esindajale. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja on esitanud hagejale nõuetekohase tehingu tühistamise avalduse. TsÜS § 96 lg 1 kohaselt võib isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Sama paragrahvi lõige 2 p 3 sätestab, et ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.

Tunnistajate M.T. ja E.S. ütlustega on tõendatud, et võlakirja allkirjastamise ajaks saabusid garaaži E.S. ning tema kaks tuttavat. E.S. ei mäleta, kas ja kellena tema tuttavad ennast tutvustasid ja seega loeb kohus M.T. ütlustega tõendatuks, et neid tutvustati kui vangla esindajat ja inkasso esindajat. Kuna tunnistaja E.S. ütluste kohaselt olid nad kaasas raskemate asjade tassimiseks, on tõendatud ka M.T. väide, et tegemist oli turske kehaehitusega meestega. Tunnistaja E.S. ei mäleta, kas ta enne võlakirja allkirjastamist sellest rääkis ja ta ei mäleta, et temaga kaasa olnud mehed oleksid allkirja andmisel kostjat ähvardanud. Tunnistaja M.T. ütlustega on tõendatud, et E.S. rääkis kostjaga enne võlakirja allkirjastamist ning ähvardas kostjat vangi panekuga, kui ta allkirja ei anna. Kohus loeb tunnistaja M.T. ütlustega tõendatuks ka selle, et uks pandi lukku.

Kohus loeb vangi paneku ähvarduse õigusvastaseks TsÜS § 96 lg 2 p 3 alusel, kuna sellist ähvardust ei tohi kasutada tehingu tegemisele kallutamiseks. Ähvarduse õigusvastasus on seda ilmsem, mida nõrgem on ähvardatava vahendi ning ähvardusega silmaspeetava eesmärgi omavaheline seos. Võlakirja allkirjastamine ei tohiks kuidagi olla seotud kostja vangistamisega. Ähvarduse hindamisel tuleb arvestada olukorda – E.S. kaasa olnud meeste tutvustamist ning vanglaga ähvardamist, samuti seda, et kostja osas juba käis kriminaalmenetlus ning kostja ei näinud reaalset võimalust lahkumiseks. Samuti tuleb arvestada kostja isikut, eriti tema vanust, mis allkirja andmise hetkel oli 22 aastat. Kohus leiab, et ähvardus vangi panna võis kostja jaoks olla nii tõsiseltvõetav, et tema arvates ei jäänud talle mingit mõistlikku valikut. E.S., kellel on piisav elukogemus ning kes temaga kaasas olnud kahte isikut tundis, ei pruukinud tajuda olukorda sama ähvardavana kui kostja ja M.T.

Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et 13.04.2007.a võlakiri on allkirjastatud ähvarduse mõjul ning kostja on teinud hagejale selle tehingu tühistamise avalduse. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Seega ei ole kostjal tekkinud kohustust võlakirja alusel hagejale 92 000 krooni tasuda, hageja nõus põhivõla väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Põhivõla tasumise kohustuse puudumisel ei ole alust kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viiviseid. Kohus jätab hagi kogu ulatuses rahuldamata.

Kuna kostja allkirjastatud võlakiri on kehtetu, ei ole kohtul põhjust analüüsida, kas tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes või laenusuhte ümberkujundamisega VÕS § 396 mõttes. Kohus jätab seega analüüsimata poolte väited, mis on seotud poolte ühise äriühingu ja võlakirja allkirjastamise põhjustega.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik